Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii Kɛ Oblayei Bibii—Nyɛhaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Akudɔa Nyɛ

Oblahii Kɛ Oblayei Bibii—Nyɛhaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Akudɔa Nyɛ

Oblahii Kɛ Oblayei Bibii—Nyɛhaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Akudɔa Nyɛ

“Ná nilee, ná sanesɛɛkɔmɔ!”—ABƐI 4:5.

1, 2. (a) Mɛni ye bua bɔfo Paulo ni enyɛ ekpee ta ni yaa nɔ yɛ emli lɛ naa? (b) Te ooofee tɛŋŋ oná nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ lɛ?

“MI NÍ misumɔɔ akɛ mafee nɔ ni hĩ lɛ, efɔŋ moŋ kpɛtɛ mihe.” Ani ole mɔ ni wie wiemɔi nɛɛ? Bɔfo Paulo ji mɔ ni wie wiemɔi nɛɛ. Eyɛ mli akɛ Paulo sumɔɔ Yehowa moŋ, shi bei shɛ ní ewa kɛha lɛ akɛ ebaafee nɔ ni ja. Te ena ta ni yaa nɔ yɛ emli nɛɛ eha tɛŋŋ? Eŋma akɛ: “Gbɔmɔ ni nii yɔɔ mɔbɔ ji mi.” (Rom. 7:21-24) Ani obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni Paulo nu he nakai lɛ shishi? Ani bei komɛi lɛ ewaa kɛhaa bo akɛ obaafee nɔ ni ja? Ani kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, egbáa onaa taakɛ eba lɛ yɛ Paulo gbɛfaŋ lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, kaaha onijiaŋ miije wui. Paulo nyɛ eye naagbai ni ekɛkpe lɛ nɔ, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai.

2 Paulo ye omanye ejaakɛ eŋmɛ gbɛ ni “tsámɔ wiemɔi” kudɔ lɛ. (2 Tim. 1:13, 14) Enɛ hewɔ lɛ, ená nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ, ni ji sui ni he hiaa koni anyɛ adamɔ naagbai anaa, ní akpɛ yiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ. Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ eye ebua bo koni oná nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ. (Abɛi 4:5) Ekɛ ŋaawoo ni hi fe fɛɛ eha yɛ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli. (Nyɛkanea 2 Timoteo 3:16, 17.) Susumɔ bɔ ni obaanyɛ oná shishitoo mlai ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ahe sɛɛ yɛ bɔ ni okɛ ofɔlɔi sharaa ohaa, bɔ ni okɛ shika tsuɔ nii ohaa, kɛ beni okometoo pɛ oyɔɔ he ko lɛ he.

Ha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Akudɔ Bo yɛ Weku lɛ Mli

3, 4. Mɛni hewɔ ebaanyɛ ewa kɛha bo akɛ obaaye famɔi ni ofɔlɔi kɛhaa bo lɛ nɔ lɛ, shi mɛni hewɔ ni fɔlɔi kɛ famɔi haa lɛ?

3 Ani ewaa kɛhaa bo akɛ obaahi shi yɛ famɔi ni ofɔlɔi kɛhaa bo lɛ anaa? Mɛni hewɔ ebaanyɛ ebalɛ nakai yɛ ogbɛfaŋ lɛ? Yiŋtoo kome hewɔ ni ebaanyɛ ebalɛ nakai ji akɛ, ekolɛ ootao oná heyeli fioo ko. Jeee bo pɛ onuɔ he nakai. Eji nibii ni yaa nɔ kɛ́ mɔ ko miida kɛmiitsɔ onukpa lɛ ateŋ ekome. Shi beni oyɔɔ shĩa lolo lɛ, sɔ̃ kã onɔ akɛ obo ofɔlɔi atoi.—Efe. 6:1-3.

4 Kɛ́ onu nɔ hewɔ ni ofɔlɔi kɛ famɔi haa bo, ni amɛkpáa bo gbɛ akɛ otsu taomɔ nii komɛi ahe nii lɛ shishi lɛ, ebaanyɛ efee mlɛo kɛha bo akɛ oooye nɔ. Anɔkwale sane ji akɛ, bei komɛi lɛ obaanu he tamɔ bɔ ni Brielle, * ni eye afii 18 lɛ nu he beni ewie yɛ efɔlɔi ahe akɛ: “Amɛhiɛ ekpá nibii ni amɛtsɔ mli beni amɛye afii 18 lɛ nɔ kwraa. Amɛsumɔɔɔ ni mitsɔɔ mijwɛŋmɔ yɛ saji ahe, ní mi diɛŋtsɛ makpɛ miyiŋ, loo mahi shi akɛ onukpa.” Taakɛ eji yɛ Brielle gbɛfaŋ lɛ, bo hu obaanyɛ onu he akɛ ofɔlɔi miitsĩ onaa fe bɔ ni esa akɛ amɛfee. Shi yiŋtoo titri hewɔ ni ofɔlɔi kɛ famɔi haa bo lɛ ji akɛ, amɛsusuɔ ohilɛkɛhamɔ he. Kɛfata he lɛ, fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ le akɛ amɛbaabu bɔ ni amɛkwɛɔ bo amɛhaa lɛ he akɔntaa amɛha Yehowa.—1 Tim. 5:8.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ oná toiboo ni ofeɔ ohaa ofɔlɔi lɛ he sɛɛ?

5 Abaanyɛ akɛ ofɔlɔi afamɔi anɔ ni oyeɔ lɛ ato nyɔmɔ ko ni ohiɛ banki ko ni oowo lɛ he—kɛ́ banki lɛ na akɛ owoɔ shika ni amɛkɛfa bo lɛ yɛ be naa lɛ, ewaaa akɛ amɛbaafa bo shika be kroko. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, ohiɛ ofɔlɔi bulɛ kɛ toiboo he nyɔmɔ. (Nyɛkanea Abɛi 1:8.) Kɛ́ be babaoo lɛ oboɔ ofɔlɔi atoi lɛ, ewaaa kwraa akɛ amɛaaha bo heyeli babaoo fe nɔ ni oyɔɔ lɛ. (Luka 16:10) Shi kɛ́ oyaa nɔ okuɔ amɛfamɔi amli lɛ, no lɛ kaaha efee bo naakpɛɛ akɛ amɛaatse heyeli ni oyɔɔ lɛ nɔ, loo amɛaahe yɛ odɛŋ kwraa po taakɛ banki ko ni onyɛɛɛ owo nyɔmɔ ni ohiɛ lɛ lɛ baafee lɛ.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii lɛ koni amɛbo amɛ toi?

6 Nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni fɔlɔi baafee lɛ ji gbɛ kome ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛye abua amɛbii lɛ koni amɛye famɔi ni amɛkɛhaa amɛ lɛ nɔ. Esa akɛ bɔ ni amɛjɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛboɔ Yehowa famɔi atoi lɛ atsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kitai lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ. Enɛ baaha efee mlɛo kɛha gbekɛbii lɛ akɛ amɛaabu famɔi ni amɛfɔlɔi lɛ kɛhaa amɛ lɛ hu akɛ sɛɛnamɔ yɛ he. (1 Yoh. 5:3) Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ bei komɛi shɛɔ po ni Yehowa haa etsuji lɛ hegbɛ ni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ saji komɛi ahe. (1 Mose 18:22-32; 1 Maŋ. 22:19-22) Ani bei komɛi lɛ fɔlɔi baanyɛ aŋmɛ amɛbii lɛ agbɛ koni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ saji komɛi ahe?

7, 8. (a) Mɛɛ naagba oblahii kɛ oblayei komɛi kɛkpeɔ? (b) Mɛni kɛ́ oyɔse lɛ, ebaanyɛ eye ebua bo koni oná tsɔsemɔ he sɛɛ?

7 Ekolɛ oblahii kɛ oblayei lɛ baanu he akɛ amɛfɔlɔi lɛ wieɔ amɛhiɛ bɔ ni esaaa. Bei komɛi lɛ, obaanyɛ onu he tamɔ oblanyo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Craig nu he lɛ, ekɛɛ akɛ, “Mimami efee tamɔ polisifonyo ko ni miikwɛ nɔ fɛɛ nɔ ni mifeɔ—be fɛɛ be nɛɛ eetao tɔmɔ yɛ mihe.”

8 Bei pii kɛ́ aajaje wɔ loo aatsɔse wɔ lɛ, wɔnuɔ he tamɔ nɔ ni aawie wɔhiɛ. Biblia lɛ maa nɔ mi akɛ, kɛ́ shishinumɔ yɛ tsɔsemɔ ni akɛhaa lɛ he po lɛ, enɔkpɛlɛmɔ wa. (Heb. 12:11) Mɛni baaye abua bo koni oná tsɔsemɔ ni akɛhaa bo lɛ he sɛɛ? Nɔ kome ni he hiaa ni esa akɛ okai ji akɛ, suɔmɔ ni ofɔlɔi lɛ yɔɔ kɛha bo lɛ hewɔ ni amɛtsɔseɔ bo lɛ. (Abɛi 3:12) Amɛsumɔɔɔ ni onáa sui gbohii, ni amɛmiisumɔ ni amɛye amɛbua bo koni oná sui kpakpai. Ofɔlɔi lɛ le faŋŋ akɛ kɛ́ amɛjajeee bo lɛ, etamɔ nɔ ni amɛmiinyɛ bo nɔŋŋ! (Nyɛkanea Abɛi 13:24.) Agbɛnɛ hu esa akɛ onu shishi akɛ, obaanyɛ okase nii kɛjɛ otɔmɔi lɛ amli. No hewɔ lɛ kɛ́ aajaje bo lɛ, mɛni hewɔ otaooo nilee jwetri ni yɔɔ nɔ ni akɛɔ bo lɛ mli? “[Nilee] námɔ hi fe jwiɛtɛi námɔ, ni emli sɛɛnamɔ lɛ fe shika krɔŋŋ.”—Abɛi 3:13, 14.

9. Yɛ nɔ najiaŋ ni gbekɛbii baanu he akɛ aaye amɛ sane fɔŋ lɛ, mɛni amɛbaanyɛ amɛfee?

9 Fɔlɔi hu tɔ̃ɔ. (Yak. 3:2) Kɛ́ amɛmiitsɔse bo lɛ, amɛbaanyɛ amɛwie bambam bei komɛi. (Abɛi 12:18) Mɛni baanyɛ aha ofɔlɔi afee amɛnii nakai? Ekolɛ amɛyɛ nɔnyɛɛ shishi, loo ekolɛ amɛbaanu he akɛ amɛ ejɛ ni otɔ̃ɔ lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni obaanu he akɛ aaye bo sane fɔŋ lɛ, mɛni hewɔ ohiɛ esɔɔɔ yelikɛbuamɔ ni amɛtaoɔ ni amɛkɛha bo lɛ moŋ? Kɛ́ okpɛlɛɔ tsɔsemɔ nɔ lɛ, obaaná he sɛɛ kɛ́ oda ni obatsɔ onukpa.

10. Te obaafee tɛŋŋ oha efee mlɛo kɛha bo akɛ oookpɛlɛ famɔi kɛ tsɔsemɔ ni ofɔlɔi kɛhaa bo lɛ nɔ, ní oná he sɛɛ lɛ?

10 Ani obaasumɔ ni efee mlɛo kɛha bo akɛ oookpɛlɛ famɔi kɛ tsɔsemɔ ni ofɔlɔi kɛhaa bo lɛ nɔ, ni oná he sɛɛ? No lɛ, esa akɛ okwɛ bɔ ni okɛ amɛ wieɔ ohaa lɛ jogbaŋŋ. Te obaafee tɛŋŋ ofee nakai lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ obo sane toi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ, ehumi shi kɛ mlifu.” (Yak. 1:19) Yɛ nɔ najiaŋ ni ohe aaafee oya kɛjie onaa lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oye ohenumɔi anɔ, ni obo nɔ ni ofɔlɔi lɛ yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi. Susumɔ nɔ ni ofɔlɔi lɛ wie lɛ he, shi jeee gbɛ nɔ ni amɛtsɔ amɛwie lɛ. No sɛɛ lɛ, ha amɛna akɛ okpɛlɛ nɔ ni amɛkɛɛ lɛ nɔ, kɛtsɔ bulɛ mli ni ooojɛ okpɛlɛ otɔ̃mɔ lɛ nɔ lɛ nɔ. Shi kɛ́ ootao ogbála sane ko ni owie loo onifeemɔ ko mli hu? Bei pii lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ ‘obaamɔ onaabu mli’ kɛyashi beni obaatsu nɔ ni ofɔlɔi lɛ taoɔ lɛ he nii. (Abɛi 10:19) Kɛ́ ofɔlɔi lɛ na akɛ otsu nɔ ni amɛtaoɔ lɛ he nii lɛ, ewaŋ kɛhaŋ amɛ kwraa akɛ amɛ hu amɛaabo bo toi. Nilee gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ ni obaatsɔ otsu saji ahe nii lɛ tsɔɔ akɛ ooha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ miikudɔ bo.

Ha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Akudɔ Bo yɛ Bɔ ni Okɛ Shika Tsuɔ Nii Ohaa lɛ Mli

11, 12. (a) Mɛni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee yɛ shika he, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ ofɔlɔi baanyɛ aye abua bo koni oto shika he gbɛjianɔ jogbaŋŋ?

11 Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘shika tamɔ hɔɔŋ.’ Shi nakai kuku lɛ nɔŋŋ feɔ lɛ faŋŋ akɛ nilee hi kwraa fe shika. (Jaj. 7:12) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ shika he, shi jeee ni wɔsumɔ shika. Mɛni hewɔ esaaa akɛ onáa suɔmɔ ohaa shika lɛ? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Kakla ni naa ba he yɛ sɛɛnamɔ kɛha nihoolɔ ko ni he esa waa. Shi kɛ́ nakai kakla lɛ nɔŋŋ yaje mɔ ko ni feɔ enii basabasa dɛŋ lɛ, ebaanyɛ eye awui. Kɛ́ akɛ nilee tsu shika he nii lɛ, ehe baanyɛ aba sɛɛnamɔ. Shi bei pii lɛ, mɛi ni “taoɔ nii pii aná” lɛ kɛ wekukpãa ni yɔɔ amɛ kɛ amɛnanemɛi, amɛwekumɛi, kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ po shãa afɔle. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ, “amɛkɛ piŋmɔi babaoo” gbulɔɔ amɛhe.—Nyɛkanea 1 Timoteo 6:9, 10.

12 Te ooofee tɛŋŋ oto bɔ ni okɛ shika tsuɔ nii ohaa lɛ he gbɛjianɔ yɛ nilee mli? Mɛni hewɔ obiii ofɔlɔi ni amɛtsɔɔ bo bɔ ni ooofee otsɔ hiɛ oto gbɛjianɔ yɛ nibii ni okɛ oshika baahe lɛ he? Salomo ŋma akɛ: ‘Nilelɔ nuɔ, ni ekaseɔ nii efataa enilee he. Mɔ ni nuɔ niiashishi hu leɔ ŋaa.’ (Abɛi 1:5, Ga Biblia hee) Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Anna lɛ bi ŋaalee kɛjɛ efɔlɔi adɛŋ. Ekɛɛ akɛ, “Mipapa tsɔɔ mi bɔ ni atoɔ shika he gbɛjianɔ ahaa, ni etsɔɔ mi bɔ ni ehe hiaa ni mato shika ni akɛhaa mi lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ hu.” Anna mami hu tsɔɔ lɛ bɔ ni aheɔ nii ahaa. Anna kɛɛ akɛ, “Etsɔɔ mi sɛɛnamɔ ni yɔɔ he akɛ abaabi nii anaa yɛ hei srɔtoi dani ahe.” Te Anna ená he sɛɛ eha tɛŋŋ? Ekɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ minyɛɔ mitoɔ mishika he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Mikwɛɔ bɔ ni miheɔ nii mihaa lɛ jogbaŋŋ, no hewɔ lɛ miyɛ toiŋjɔlɛ ejaakɛ mifiteee shika kɛkɛ.”

13. Te ooofee tɛŋŋ otsɔse ohe yɛ bɔ ni okɛ shika heɔ nii ohaa lɛ he?

13 Kɛ́ oheɔ nii kɛkɛ, loo ofiteɔ shika koni okɛsa onanemɛi ahiɛ kɛkɛ lɛ, ewaaa kwraa akɛ obaatsɔ nyɔmɔtsɛ. Mɛni baanyɛ aye abua bo koni tsɔne nɛɛ eko akadũ bo? Esa akɛ otsɔse ohe koni okafite shika kɛkɛ. Nɔ ni Ellena, ni eye afii 20 kɛmiimɔ afii 23 lɛ feɔ nɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ mi kɛ minanemɛi miije kpo lɛ, mitsɔɔ hiɛ misusuɔ shika abɔ ni mafite kɛhé nii lɛ he. . . . Agbɛnɛ hu lɛ, mina akɛ nilee yɛ mli akɛ mikɛ minanemɛi lɛ ateŋ mɛi ni kɛ hiɛshikamɔ kwɛɔ amɛshika nɔ jogbaŋŋ, loo mɛi ni baawo mi hewalɛ koni mabi nii anaa yɛ hei srɔtoi dani mahe lɛ pɛ baaya jara nɔ.”

14. Mɛni hewɔ esa akɛ okwɛ ohe nɔ jogbaŋŋ yɛ “ninámɔ he lakamɔ” lɛ he lɛ?

14 Shikataomɔ kɛ bɔ ni atoɔ shika he gbɛjianɔ ahaa lɛ ji adesa shihilɛ lɛ fã ko ni he hiaa waa. Shi Yesu kɛɛ “mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ” ji mɛi ni náa anɔkwa miishɛɛ. (Mat. 5:3, NW) Ebɔ kɔkɔ akɛ, nibii tamɔ “ninámɔ he lakamɔ” lɛ baanyɛ agbe suɔmɔ ni mɔ ko yɔɔ kɛha mumɔŋ nibii lɛ. (Mar. 4:19) Belɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ oooha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ akudɔ bo, ní oná jwɛŋmɔ ni ja yɛ shika he!

Ha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Akudɔ Bo Beni Okometoo Pɛ Oyɔɔ He Ko

15. Mɛɛ be osusuɔ akɛ abaanyɛ aka anɔkwa ni oyeɔ Nyɔŋmɔ lɛ waa?

15 Mɛɛ be osusuɔ akɛ abaanyɛ aka anɔkwa ni oyeɔ Nyɔŋmɔ lɛ waa—beni mɛi komɛi fata ohe, aloo beni okometoo pɛ oyɔɔ he ko? Be mli ni oyɔɔ skul loo nitsumɔhe lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ ohiɛ hiɔ ohe nɔ yɛ nibii ni baanyɛ afite wekukpãa ni kã okɛ Yehowa teŋ lɛ he. Shi be ni okɛjɔɔ ohe, ní ohiɛ bɛ ohe nɔ lɛ ji be ni ewaaa kwraa akɛ obaanyɛ oku jeŋba he shishitoo mlai ni ohiɔ shi yɛ naa lɛ mli.

16. Mɛni hewɔ esa akɛ obo Yehowa toi beni okome pɛ oyɔɔ he ko po lɛ?

16 Mɛni hewɔ esa akɛ obo Yehowa toi kɛ́ okometoo pɛ po oyɔɔ he ko lɛ? Kaimɔ akɛ: Nibii ni ofeɔ lɛ baanyɛ aha Yehowa tsui akumɔ loo ebaanyɛ eha etsui anyɔ emli. (1 Mose 6:5, 6; Abɛi 27:11) Akɛni Yehowa ‘jwɛŋɔ onɔ’ hewɔ lɛ, nibii ni ofeɔ lɛ saa ehe. (1 Pet. 5:7) Eesumɔ ni obo lɛ toi koni oná he sɛɛ. (Yes. 48:17, 18) Beni Yehowa tsuji ni hi shi yɛ blema Israel lɛ ateŋ mɛi komɛi kpoo eŋaawoo lɛ, edɔ lɛ. (Lala 78:40, 41) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yehowa ná suɔmɔ ni mli wa eha gbalɔ Daniel, ejaakɛ ŋwɛi bɔfo ko tsɛ lɛ akɛ “nuu ní asumɔɔ osane naakpa.” (Dan. 10:11) Mɛni hewɔ? Daniel tee nɔ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa beni eyɔɔ mɛi ateŋ, kɛ beni ekometoo pɛ eyɔɔ he ko lɛ.—Nyɛkanea Daniel 6:11.

17. Kɛ́ oohala hiɛtserɛjiemɔ lɛ, mɛɛ saji obaanyɛ obi ohe?

17 Bɔ ni afee ni oya nɔ oye Nyɔŋmɔ anɔkwa beni okometoo pɛ oyɔɔ he ko lɛ, esa akɛ otsɔse ‘ohenumɔ nii lɛ ni ele ekpakpa kɛ efɔŋ mli kpamɔ,’ ni okɛ ohenumɔ nii lɛ afɔ nitsumɔ kɛtsɔ nibii ni ole akɛ eja ni ‘obaafɔ feemɔ’ lɛ nɔ. (Heb. 5:14) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oohala lalai ni obaabo toi, sinii ni obaakwɛ, loo Intanɛt lɛ nɔ héi ni obaasumɔ ni oya lɛ, sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaye abua bo ni ohala nɔ ni ja, ni okpoo nɔ ni ejaaa. Bi ohe akɛ: ‘Ani nɔ ni mihalaa nɛɛ baawo mi hewalɛ ní mimusuŋ atsɔ mi yɛ mɛi ahe, aloo ebaaha maná miishɛɛ “yɛ mɔ ko amanehulu he”?’ (Abɛi 17:5) “Ani ebaaye ebua mi ní ‘masumɔ nɔ̃ kpakpa,’ aloo ebaaha ewa kɛha mi akɛ ‘manyɛ̃ nɔ̃ fɔŋ’?” (Amos 5:15) Nibii ni ofeɔ beni okome pɛ oyɔɔ he ko lɛ haa anaa nibii diɛŋtsɛ ni onyaa he.—Luka 6:45.

18. Kɛ́ okɛ ohe woɔ nifeemɔ ko ni ole akɛ esaaa mli yɛ teemɔŋ lɛ, mɛni esa akɛ ofee, ni mɛni hewɔ?

18 Kɛ́ okɛ ohe woɔ nifeemɔ ko ni ole akɛ esaaa mli yɛ teemɔŋ lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Kaimɔ akɛ, “mɔ ni tsimɔɔ enɔtɔmɔ nɔ lɛ, eshwereŋ; shi mɔ ni jajeɔ ni efɔ̃ɔ lɛ, aaana lɛ mɔbɔ.” (Abɛi 28:13) Kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ obaaya nɔ ofee nɔ̃ fɔŋ ní okɛfee “Nyɔŋmɔ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nidɔɔ nii”! (Efe. 4:30) Kɛ́ okɛ ohe ewo efɔŋfeemɔ ko mli lɛ, ohilɛkɛhamɔ hewɔ lɛ esa akɛ oha Nyɔŋmɔ kɛ ofɔlɔi ale. “Asafo lɛ mli onukpai lɛ” baanyɛ aye abua bo waa yɛ enɛ gbɛfaŋ. Kaselɔ Yakobo wie akɛ: “Ni amɛkpa [efɔŋfeelɔ] lɛ mu yɛ [Yehowa] gbɛ́i amli ni amɛsɔle amɛha lɛ, ni hemɔkɛyeli sɔlemɔ lɛ aaahere helatsɛ lɛ yiwala, ni [Yehowa] aaatee lɛ shi, ni kɛji efee eshai lɛ, aaaŋɔfa lɛ.” (Yak. 5:14, 15) Ekã shi faŋŋ akɛ ekolɛ enɛ feemɔ kɛ hiɛashishwiemɔ baaba, ni nibii krokomɛi ni eŋɔɔɔ wɔnaa tsɔ baanyɛ ajɛ mli kɛba. Shi kɛ́ oná ekãa kɛbi yelikɛbuamɔ lɛ, ebaaha awui ni shihilɛ lɛ yeɔ bo lɛ sɛɛ afo, ni henilee kpakpa ni obaaná lɛ baaha ohe ajɔ bo.—Lala 32:1-5.

Ha Yehowa Tsui Anyɔ Emli

19, 20. Mɛni Yehowa sumɔɔ akɛ oná, shi mɛni esa akɛ ofee?

19 Yehowa ji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ,” ni eesumɔ ni oná miishɛɛ. (1 Tim. 1:11, NW) Esumɔɔ osane waa. Kɛji akɛ mɔ ko mɔ ko enaaa mɔdɛŋ ni obɔɔ koni ofee nɔ ni ja lɛ po lɛ, enaa. Nibii fɛɛ yɛ faŋŋ yɛ Yehowa hiɛ. Ehiŋmɛi yɛ onɔ, jeee koni etao tɔmɔi yɛ ohe, shi moŋ koni eye ebua bo yɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ akɛ obaafee nɔ ni ja lɛ hewɔ. Nyɔŋmɔ lɛ, “ehiŋmɛii kpaa shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni ejieɔ ehewalɛ kpo ehaa mɛi ni amɛtsui ehi kɛwula shi yɛ egbɛfaŋ lɛ.”—2 Kron. 16:9.

20 No hewɔ lɛ, ŋmɛɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ akudɔ bo, ni okɛ ŋaawoo ni yɔɔ mli lɛ atsu nii. No baaha oná nilee kɛ niiashishinumɔ ni he hiaa koni okɛye naagbai ni tsiitsii anɔ, ni ebaaha okpɛ oyiŋ jogbaŋŋ kɛ́ okɛ shihilɛi ni mli wa kpe. Jeee akɛ obaasa ofɔlɔi kɛ Yehowa hiɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ obaaná miishɛɛ diɛŋtsɛ yɛ oshihilɛ mli hu.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Atsake mɛi lɛ agbɛ́i.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni oblahii kɛ oblayei bibii baanyɛ afee koni efee mlɛo kɛha amɛ akɛ amɛaakpɛlɛ famɔi kɛ tsɔsemɔ ni amɛfɔlɔi kɛhaa amɛ lɛ nɔ, ni amɛná he sɛɛ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ aná jwɛŋmɔ ni ja yɛ shika he lɛ?

• Kɛ́ okome pɛ oyɛ he ko po lɛ, te ooofee tɛŋŋ oya nɔ oye Yehowa anɔkwa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Kɛ́ okome pɛ oyɛ he ko lɛ ani obaaye Nyɔŋmɔ anɔkwa?