Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Yikosi Yethu Embusi!

UJehova Yikosi Yethu Embusi!

UJehova Yikosi Yethu Embusi!

“Isiphephelo sami ngisibeke eKosini eMbusi uJehova.”—RHA. 73:28NW.

1. Emezwinakhe atlolwe kweyoku-1 KwebeKorinte 7:31, uPowula kuhlekuhle bekakhuluma ngani?

“ISIMO sephaseli siyadlula.” Watjho njalo umpostoli uPowula. (1 Kor. 7:31) Kubonakala kwanga bekafanisa iphasi nesiteji, esinabadlali abadlala iindima zabo edrameni, okungaba balingiswa abambi namtjhana abahle bekube sekupheleni kwesiqephu.

2, 3. (a) Singafaniswa nani isitjhijilo esiphoselwe umbuso kaJehova? (b) Ngimiphi iimbuzo esizoyicabangela?

2 Namhlanjesi, ubujamo obupheze bufane ne-drama buyenzeka—begodu bubandakanya nawe! Eqinisweni buhlobene nokulwelwa kobukhosi bakaJehova uZimu. Idrama le ingafaniswa nobujamo obungenzeka kwenye indawo. Ngakelinye ihlangothi, kunombuso ohlophisekileko okulindeleke bona uvele. Ngakelinye ihlangothi, kunehlangano yobugirikitjhani, ebusa ngokudlelezela, inturhu nangokubulala. Ihlangano engasisemthethweni le iphosela umbuso waphezulu isitjhijilo begodu ivivinya ukuthembeka kwazo zoke iinhlanga kurhulumende wazo.

3 Ubujamo obufanako benzeka ngokwesilinganiso sendawo yoke. Kunorhulumende obekwe ngokomthetho “iKosi eMbusi uJehova.” (Rha. 71:5) Kodwana abantu njenganje bathuswe yihlangano yobugirikitjhani ebuswa ‘ngokhohlakeleko.’ (1 Jwa. 5:19) Uletha isitjhijilo embusweni kaZimu obekwe ngokomthetho esiwulindeleko begodu uvivinya ukuthembeka kwabo boke abantu bombuso wakhe. Khuyini eyabangela ubujamobu? Kubayini uZimu abuvumela? Singenzani ngabo njengomuntu nomuntu?

Okubandakanyekileko Edrameni

4. Ukwembulwa kwedrama yendawo yoke kubandakanya ziphi izinto eembili ezihlobeneko?

4 Ukwambulwa kwedrama yendawo yoke le kubandakanya iindaba eembili ezihlobeneko: Ukubusa kwakaJehova nokuthembeka kwabantu. EMitlolweni, ngokujayelekileko uJehova ubizwa ngokobana “yiKosi eMbusi.” Ngokumethemba kwakhe ngokuzeleko, ngokwesibonelo umrhalani wabhina: “Isiphephelo sami ngisibeke eKosini eMbusi uJehova.” (Rha. 73:28) “Ubukhosi” bumamandla aphakemeko namtjhana ukubusa. Ubukhosi buberegisa igunya eliphakemeko. Kunamabanga amahle wokuqala uJehova uZimu njengoPhakemeko.—Dan. 7:22.

5. Kubayini kufuze sitjhukumiseleke bona sisekele isikhundla sokubusa kwakaJehova?

5 NjengoMbumbi, uJehova uZimu Mbusi wephasi nendawo yoke. (Funda ISambulo 4:11.) Godu uJehova uMgwebi wethu, Umnikeli Mthetho, neKosi, kuye ngokwakhe uhlanganisa isigwebo, imithetho, namagatja anqophisako karhulumende wendawo yoke. (Isa. 33:22) Njengombana sikoloda uZimu ngokuphila kwethu begodu sisame kuye, kufuze simqale njengeKosethu eMbusi. Sizokutjhukumiseleka bona sisekele isikhundla sakhe esiphakemeko nengabe sihlala sikhumbula bona “USokulunga [uJehova] ujamise isihlalo sakhe sobukhosi ezulwini; uyiKosi ngaphezu kwakho koke okukhona.”—Rha. 103:19; IZe. 4:24.

6. Khuyini ukuthembeka?

6 Bona sisekele ukubusa kwakaJehova, kufuze sibulunge ukuthembeka kwethu kuye. “Ukuthembeka” kuhle begodu kuphelele. Umuntu othembekileko ngiloyo ongasolekiko nolungileko. Ihloko yeembeleko uJobhi bekayindoda enjalo.—Job. 1:1.

Indlela Idrama Eyathoma Ngayo

7, 8. USathana wabubekela njani ububusi bakaJehova obulungileko isitjhijilo?

7 Eemnyakeni epheze ibe zi-6,000, isibunjwa somoya sabekela ubukhosi bakaJehova obulungileko isitjhijilo. Isifiso sokufuna ukukhulekelwa singunobangela wamezwi nezenzo zesihlubukeso. Sabangela abantu ababili bokuthoma u-Adamu no-Efa bona bangathembeki ekubuseni kwaphezulu begodu salinga nokuninda ibizo laJehova ngokuthi Waleya amala. (Funda uGenesisi 3:1-5.) Isihlubukesi saba linaba elikhulu, uSathana (uMphikisi), uDeveli (uMhlebi), inyoka (umkhohlisi), begodu nonomrhaswa (umgomojeli).—ISam. 12:9.

8 USathana wazenza umbusi omphikisi. Njengombana uJehova iKosi eMbusi aqalene nesitjhijilwesi, khuyini azoyenza? Bekazozitjhabalalisa khonokho na iinhlubuki entathwezi—uSathana, u-Adamu, no-Efa? Eqinisweni bekanamandla wokwenza njalo, begodu igadango elinjalo belizokuveza iqiniso lokobana uJehova unamandla aphakemeko. Godu belizokuveza bona uJehova bekakhuluma iqiniso malungana nomphumela wokweqa umthethwakhe. Kubayini uZimu angakhange athathe igadango elinjalo?

9. Khuyini uSathana ayizazako?

9 Ngokuleya amala nangokwenza u-Adamu no-Efa bangamlalela uZimu, uSathana wazaza ilungelo lakaJehova lokufuna bona isintu simlalele. Ngaphezu kwalokho, ngokubangela bona abantu ababili bokuthoma bangamlaleli uZimu, uSathana godu wazaza ukuthembeka kwazo zoke iimbunjwa ezihlakaniphileko. Njengombana kuvezwe endabeni kaJobhi, ogade athembekile ebukhosini bakaJehova, uSathana wathi angenza bona boke abantu bafulathele uZimu.—Job. 2:1-5.

10. Ngokutshwilisa ukuvikela ububusi bakhe, khuyini uZimu ayivumeleko?

10 Ngokutshwilisa ukuvikela ubukhosi bakhe, uJehova wanikela uSathana isikhathi sokuveza ubuqiniso bento ayitjhoko. Godu uZimu unikele abantu ithuba lokutjengisa ukuthembeka kwabo ebukhosini bakhe. Kwenzekeni njengombana amakhulu weemnyaka adlula? USathana wakhe ihlangano enamandla yeenlelesi. Msinyana uJehova uzoyitjhabalalisa ihlangano leyo noDeveli, begodu lokhu kuzokunikela ubufakazi obukhulu bokulunga kobubusi bakaZimu. UJehova bekaqiniseka ngeemphumela yalokho akubikezelako nekwenzeka ukuhlubuka e-Edeni.—Gen. 3:15.

11. Khuyini abanengi abayenzileko malungana nobukhosi bakaJehova?

11 Abantu abanengi batjengisa ikholo begodu babulunga ukudzimelela kwabo ngehlonipho ebubusini bakaJehova nekucwengisweni kwebizo lakhe. Isibalo sabo sihlanganisa u-Abela, u-Enoke, u-Nuwa, u-Abrahama, u-Sara, u-Mosisi, u-Rude, u-Davidi, u-Jesu, abafundi bakaKrestu bokuthoma, neengidi zabathembekileko namhlanjesi. Abasekeli abanjalo bobubusi bakaZimu bahlanganyela ekuvezeni uSathana amleyimala, nekuhlanzweni kwebizo lakaJehova ekunyefuleni uDeveli akutjho ngesibindi bona angenza soke isintu sifulathele uZimu.—Iziy. 27:11.

Umphumela Wedrama Uqinisekile

12. Singaqiniseka njani bona uZimu angeze abukghodlhelelele ngokungapheliko ubumbi?

12 Singaqiniseka bona uJehova msinyana uzokuvikela ububusi bakhe. Angekhe asabukghodlhelelela ubumbi ngokungapheliko, begodu siyazi bona siphila emihleni yokuphela. UJehova wathatha igadango malungana nabantu abambi hlangana noKukhulamungu. Watjhabalalisa iSodoma neGomora noFaro namabuthwakhe. USisera nebutho lakhe noSaneheribi namasotjakhe wama-Asiriya khenge baphumelele ukulwa noPhezukoke. (Gen. 7:1, 23; 19:24, 25; Eks. 14:30, 31; Hlu. 4:15, 16; 2 Kho. 19:35, 36) Ngalokho singaqiniseka bona uJehova uZimu ngekhe akukghodlhelelele ukungahlonitjhwa kwebizo lakhe nokutlhoriswa kwaBoFakazi bakhe. Ngaphezu kwalokho, njenganje siyabubona ubufakazi betshwayo lokuba khona kwakaJesu nelokuphela kwesimiso esimbi sezinto.—Mat. 24:3.

13. Singakubalekela njani ukutjhatjalaliswa namanaba kaJehova?

13 Ukubalekela bona singatjhatjalaliswa namanaba kaZimu, kufuze siziveze sithembekile ebubusini bakaJehova. Singakwenza njani lokhu? Ngokuzihlukanisa nokubusa kwakaSathana kobulelesi nokwala ukuzihlanganisa neemberegi zakhe. (Isa. 52:11; Jwa. 17:16; IZe. 5:29) Singahlanganyela ekusekeleni ububusi bakaBabethu wezulwini kwaphela nesizihlukanisa nokubusa kwakaSathana, begodu sibe nethemba lokubulungwa lokha uJehova nekasusa ihlamba ebizweni lakhe elinyefulwako begodu atjengise bona uMbusi weNdawo yoke.

14. Khuyini okumbulwa ziincenye ezihlukahlukeneko zeBhayibhili?

14 Imininingwana malungana nesintu nobubusi bakaJehova ihlathululwe kiyo yoke iBhayibhili. Izahluko zokuthoma eentathu zeBhayibhili zisitjela ngendalo nokuwela komuntu esonweni, kuthi eentathu zamaswaphela zikhulume ngokubuyiselwa kwesintu. Amakhasi aphakathi anikela imininingwana malungana namagadango athathwa yiKosi eMbusi uJehova ukuzalisa umnqophwakhe ngesintu, iphasi nangendawo yoke. UGenesisi utjengisa indlela uSathana nobumbi obangena ngayo ephasini, begodu incenye yokuphetha yeSambulo yembula bona uzobuqeda njani ubumbi, uDeveli uzokutjhatjalaliswa, begodu intando kaZimu izokwenzeka ephasini njengezulwini. Kwamambala, iBhayibhili iveza unobangela wesono nokufa begodu itjengisa bona zizokuqedwa njani ephasini, zijanyiselelwe lithabo elinganakulinganiswa nokuphila okungapheliko kwabathembekileko.

15. Khuyini umuntu ngamunye okufuze ayenze bona azuze nekuphela idrama ebandakanya ubukhosi?

15 Msinyana ubujamo bephaseli buzokutjhuguluka ngokupheleleko. Irharideni lizokuwa edrameni yekadeni enamakhulu weemnyaka ebandakanya ububusi. USathana uzokususwa esteji, angekhe asabusa begodu emaswapheleni uzokutjhatjalaliswa, nentando kaZimu ngokuqinisekileko izokuphumelela. Kodwana bona sizuze kilokhu nokobana sithabele iimbusiso ezinengi ezabikezelwa eLizwini lakaZimu, kufuze sisekele ubukhosi bakaJehova njenganje. Angekhe sakwazi ukujama phakathi kwendawo. Bona sikwazi ukuthi: “UJehova ungakimi,” kufuze sihlale ehlangothini lakhe.—Rha. 118:6, 7.

Singakghona Ukubulunga Ukuthembeka!

16. Kubayini singaqiniseka bona kungakghoneka ngesintu ukubulunga ukuthembeka kuZimu?

16 Singabusekela ubukhosi bakaJehova begodu sibulunge nokuthembeka kwethu, ngombana umpostoli uPowula watlola wathi: ‘Ukulingwa koke esenidlule kikho, ngikho lokho okufikela abantu boke. UZimu uthembekile angekhe avume nilingwe ngaphezu kwamandla wenu wokuqinisela. Kuthi lapho nifikelwa sikhathi sokulingwa, uyonipha amandla wokuqinisela, anikhombise nendlela eniyokuphunyurha ngayo, ze nikwazi ukunyamazela.’ (1 Kor. 10:13) Uyini unobangela weenlingo uPowula akhulume ngazo, begodu uZimu usenzela njani indlela yokuphunyurha?

17-19. (a) Ngisiphi isilingo ama-Israyeli awela kiso emangweni? (b) Kubayini singakghona ukubulunga ukuthembeka kwethu kuJehova?

17 Njengombana kutjengiswe ngokuhlangabezwane nakho kwama-Israyeli emangweni, ‘ukulingwa’ kuza ngezinto ezingasenza bona siphule umlayo kaZimu. (Funda yoku-1 KwebeKorinte 10:6-10.) Ama-Israyeli gade angalwa nesilingo, kodwana akhanukela “okumbi” uJehova nekawapha ngesimangaliso ukudla kwenyanga, amakhukhu. Ngitjho nanyana abantu gade banganayo inyama kwesikhatjhana, uZimu wabanikela imana eyaneleko bona badle. Nokho, avumela isilingo ngokubhalelwa kulawula ukuba marhamaru nabutha amakhukhu.—Num. 11:19, 20, 31-35.

18 Ngaphambidlana, uMosisi nekasayokuthatha uMthetho eNtabeni iSinayi, ama-Israyeli akhulekela iinthombe, azibandakanya ekukhulekeleni ikonyana nokuzithabisa ngokwenyama. Ukungabi khona komdosiphambili wabo omumuntu kwatjho bona bekangakavikeleki esilingweni. (Eks. 32:1, 6) Ngaphambi kobana zingene eNarheni Yesithembiso, iinkulungwana zama-Israyeli zakarwa bantazana bakwaMowabi, zaziphatha kumbi nabo ngokomseme. Esehlakalweneso, iinkulungwana zama-Israyeli zabulawelwa izono zazo. (Num. 25:1, 9) Ngezinye iinkhathi, abantu bakwa-Israyeli bawela esilingweni sokunghonghoyila nokuhlubuka, kwesinye isehlakalo bakhuluma kumbi ngoMosisi ngitjho nangoJehova ngokwakhe! (Num. 21:5) Abantu bakwa-Israyeli banghonghoyila ngitjho nangemva kokutjhatjalaliswa kwakaKora, uDathani, no-Abiramu, nalabo egade bazibandakanya nabo, bacabanga kumbi bona ukutjhatjalaliswa kweenhlubukezi kuyinto engakalungi. Ngikho, kwatjhatjalaliswa ama-Israyeli azi-14 700 esibethweni esalethwa nguZimu.—Num. 16:41, 49.

19 Azikho iinlingo okukhulunywe ngazo ebezingendlela ama-Israyeli ebengekhe akwazi ukuzihlula ngayo. Abantu bawela esilingweni ngombana balahlekelwa likholo bebakhohlwa noJehova, ukutlhogomela kwakhe kwethando ngabo nokulunga kweendlela zakhe. Njengendabeni yama-Israyeli, iinlingo esiqalana nazo zijayelekile ebantwini. Nesenza umzamo otlhogekako bona silwe nazo begodu sisame kuZimu bona asiqinise, singabulunga ukuthembeka kwethu. Singaqiniseka ngalokhu ngombana “uZimu uthembekile” begodu akasivumeli bona silingwe ‘ngaphezu kwamandla wethu wokuqinisela.’ UJehova akasitjhiyi bekube kulapho asivumela bona silingeke ngendlela okungakghoneki ngayo ngomuntu ukwenza intando kaZimu.—Rha. 94:14.

20, 21. Nesilingwako, uZimu usenzela njani ‘indlela yokuphunyurha?’

20 Ngokusiqinisa bona sihlule ukulingwa, uJehova wenza ‘indlela yokuphunyurha.’ Isibonelo, abatlhorisi bangasiphatha kumbi ngokomzimba ngomzamo wokusenza bona siphike ikholo lethu. Ipatho enjalo ingasilinga bona senze into esaziko bona ayikalungi njengokubalekela ukubetjhwa, ukuhlunguphazwa ngitjho nokufa. Ngokusekelwe esiqinisekisweni sakaPowula esiphefumulelweko esitlolwe kweyoku-1 KwebeKorinte 10:13, siyazi bona ubujamo obulingako bungebesikhatjhana. UJehova angekhe abuvumele burhagale bekube sezingeni esingeze sisakwazi ngalo ukuhlala sithembekile kuye. UZimu angaqinisa ikholo lethu abe asiphe amandla ngokomoya bona sibulunge ukuthembeka.

21 UJehova usisekela ngomoyakhe ocwengileko. Umoya loyo ubuyisa eemkhumbulwenethu iMitlolo esiyitlhogako bona sihlule isilingo. (Jwa. 14:26) Ngikho singeze sakhohliswa bona silandele ikambo engakalungi. Isibonelo, siyayizwisisa indaba ebandakanyekileko ehlobene nobukhosi bakaJehova nokuthembeka kwesintu. Banelwazi elinjalo, abanengi baqiniswa nguZimu bona bathembeke bekube sekufeni. Kodwana ukufa bekungasiyo indlela yabo yokuphunyurha; bekulirhelebho lakaJehova elenza bona bakghone ukukghodlhlelela bekube sekupheleni ngaphandle kokuwela esilingweni. Angenza okufanako nangathi. Eqinisweni, godu uberegisa iingilozi zakhe ezithembekileko kithi njeengensebenzi zomphakathi, “zithunywe nguye bona zisize labo abayokudla ilifa lephuluso.” (Heb. 1:14) Njengombana isihloko esilandelako sitjengisa, ngabathembekileko kwaphela abangaba nethemba lelungelo elithabisako lokusekela ubukhosi bakaZimu ngokungapheliko. Singaba hlangana nabo nesikakarela kuJehova njengeKosi yethu eMbusi.

Ungaphendula Njani?

• Kubayini kufuze siqale uJehova njengeKosethu eMbusi?

• Kutjho ukuthini ukubulunga ukuthembeka kwethu kuZimu?

• Sazi njani bona msinyana uJehova uzokuvikela ububusi bakhe?

• Ngokucangela yoku-1 KwebeKorinte 10:13, kubayini kukghoneka ukubulunga ukuthembeka?

[Iimbuzo Yesifundo]