Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Unaj k-chʼaʼatuklik maʼ k-beetik baʼax kʼaas

Unaj k-chʼaʼatuklik maʼ k-beetik baʼax kʼaas

Unaj k-chʼaʼatuklik maʼ k-beetik baʼax kʼaas

«Tin kuxtaleʼ, minaʼan kʼaas.» (SAL. 26:11)

1, 2. ¿Baʼax tu yaʼalaj Job utiaʼal u yeʼesik maʼ u beet baʼax kʼaasiʼ, yéetel baʼax tu tsʼáaj naʼatbil teʼ capítulo 31?

ÚUCHJEAKILEʼ ku meyaj balanza utiaʼal u yúuchul pʼiis, tiʼ cada upʼéel u puntaeʼ ku chʼuykíintaʼal upʼéel platoiʼ. Tiʼ upʼéeleʼ ku tsʼaʼabal le baʼax ku pʼiʼisloʼ, tiʼ uláakʼoʼ ku tsʼaʼabal le pesa unajoʼ. Le balanzaʼob yéetel le pesaʼob ku meyaj kaʼach tiʼ le máaxoʼob meyajtik Diosoʼ kʼaʼabéet chúukaʼanoʼob (Pro. 11:1).

2 Teʼ capítulo 31 tiʼ u libroi Joboʼ, ku chíikpajal le baʼax tu yaʼalaj le táan u beetaʼal u muʼyaj tumen Satanasoʼ: «¡U pʼisen [Jéeoba] tiʼ jumpʼéel maʼalob x-chʼuyub pʼiis!» wa balanza (Job 31:6). Teʼ capítulo 31 xanoʼ tu tsʼáaj naʼatbil tsʼoʼok u chúukpajal u yóol u aktáant le jejeláas túuntaj óoloʼob suuk u aktáantik le máaxoʼob meyajtik Diosoʼ. Toʼoneʼ jach unaj k-beetik jeʼex tu beetil Joboʼ. Wa k-beetkeʼ yaan u béeytal k-aʼalik jeʼex tu yaʼalil Davideʼ: «Tin kuxtaleʼ, minaʼan kʼaas» (Sal. 26:11).

3. ¿Baʼaxten unaj u chúukpajal k-óol k-meyajt Dios tak tiʼ baʼaloʼob mejentak bey xan tiʼ baʼaloʼob nuuktak?

3 Jobeʼ chúukpaj u yóol u meyajt Dios kex tu aktáantaj jejeláas talmiloʼob. Yaan tak máakoʼobeʼ ku yaʼalikoʼob minaʼan uláakʼ máak u muʼyajt le baʼaxoʼob úuchtiʼoʼ. U jaajileʼ le baʼaxoʼob k-muʼyajtik bejlaʼoʼ maʼ jach nuuktak jeʼex le tu muʼyajtaj Joboʼ. Baʼaleʼ láayliʼ unaj u chúukpajal k-óol k-meyajt Jéeoba tak tiʼ baʼaloʼob mejentak yéetel nuuktakeʼ. Beyoʼ yaan u yilaʼal táan k-tsʼáaikba tu tséel u gobernación (xokaʼak Lucas 16:10).

Unaj k-kanáantik maʼ k-lúubul tiʼ núupkʼeban

4, 5. ¿Baʼax maʼ tu beetaj Jobiʼ?

4 Wa k-kʼáat ka chúukpajak k-óol k-meyajt Jéeobaeʼ, kʼaʼabéet k-beetik baʼaxoʼob ku yaʼalik yéetel maʼ k-lúubul tiʼ núupkʼeban, unaj k-beetik jeʼex Jobeʼ, letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Teneʼ tin tsʼáaj tu juunal in wóol maʼ in tsʼíiboltik mix le [x-chʼúupal maʼ tsʼokaʼan u beeloʼ]». Ka tsʼoʼokeʼ tu yaʼalaj: «Wa tsʼoʼok in chaʼik in táabsaʼal tumen juntúul koʼoleleʼ wa tumen tin tsʼáaimba in chʼúukt u yatan in wéet kaajaleʼ, bisaʼak in watan utiaʼal [palitsiltbil] tumen yaanal máakoʼob ka chilakoʼob tu yéetel» (Job 31:1, 9, 10).

5 Jobeʼ tu chʼaʼatuklaj maʼ u beetik baʼax kʼaas, le oʼolal tu kanáantaj maʼ u paktik mix juntúul koʼolel yéetel kʼaakʼas tsʼíibolal. Tumen tsʼokaʼan u beeleʼ, maʼatech u coquetear yéetel le koʼoleloʼob maʼ tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ mix yéetel le tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ. Kan máan kʼiineʼ, Jesuseʼ tu yaʼalaj teʼ kaʼansaj tu beetaj teʼ puʼuk baʼax unaj u beetik máak utiaʼal maʼ u lúubul tiʼ núupkʼebanoʼ, lelaʼ upʼéel baʼax maʼ unaj u tuʼubsik le máaxoʼob meyajtik Dios yéetel chúukaʼan óolaloʼ (xokaʼak Mateo 5:27, 28).

Unaj k-kanáantik maʼ k-tuus

6, 7. 1) Jeʼex tu beetil yéetel Jobeʼ, ¿bix u yilik Jéeoba wa jach tu jaajil chúukaʼan k-óol k-meyajte? 2) ¿Baʼaxten maʼ unaj k-tuus yéetel k-beetik u naʼataʼal yaanal baʼal yoʼolal baʼaxoʼob k-beetkiʼ?

6 Le máaxoʼob meyajtik Dios yéetel chúukaʼan óolaloʼ maʼatech u tuusoʼob yéetel maʼ j-kaʼapʼéel ichoʼobiʼ (xokaʼak Salmo 5:6). Jobeʼ tu yaʼalaj: «Kin jalaʼachtʼantik mix juntéen yanak tiʼ ten kʼaakʼas tuukul, mix táabak tiʼ ten in tus mix máakiʼ. ¡U pʼisen [Jéeoba] tiʼ junpʼéel maʼalob x-chʼuyub pʼiis!» (Job 31:5, 6). Jeʼex túun k-ilkoʼ, Dioseʼ bey ku pʼisik máak tiʼ upʼéel «maʼalob x-chʼuyub pʼiis[eʼ]». Jeʼex tu beetil yéetel Jobeʼ, Dioseʼ ku yilik wa chúukaʼan u yóol máak, jeʼex u nuʼuktik u justiciaeʼ.

7 Wa k-tuus bey xan wa k-beetik u naʼataʼal yaanal baʼal yoʼolal le baʼaxoʼob k-beetkoʼ, maʼ tu páajtal k-aʼalik wa táan k-meyajtik Dios yéetel chúukaʼan óolal, tumen letiʼeʼ ku yaʼaliktoʼon ka k-náachkuntba tiʼ le baʼaxoʼob ku beetaʼal «taʼakbiloʼ tumen subtsiloʼob» yéetel ku yaʼaliktoʼon maʼ k-beetik mix baʼal «yéetel tuusoʼob» (2 Cor. 4:1, 2). ¿Baʼax jeʼel u yúuchul wa k-beetik u yaatal u yóol utúul sukuʼun yoʼolal le baʼaxoʼob k-aʼalik wa k-beetkoʼ? Maʼ xaaneʼ letiʼeʼ yaan u kʼáatik áantaj tiʼ Jéeoba, jeʼex tu beetil le salmista ka tu yaʼalaj le tʼaanoʼobaʼ: «Le ken yaachajak in wóoleʼ kin tʼanik Yuumtsil; letiʼ túuneʼ ku núukiken. Yuumtsil token tiʼ le chiʼob ku tuusoʼoboʼ yéetel tiʼ le aakʼ ku yaʼalik baʼal maʼ jaajoʼ» (Sal. 120:1, 2). Le baʼaxoʼob k-beetkoʼ jeʼel u taasiktoʼon talmiloʼobeʼ. Maʼ u tuʼubultoʼoneʼ Dioseʼ ku yilik «le tuukuloʼob yéetel baʼaxoʼob yaan tu tsʼuʼ le puksiʼikʼal» utiaʼal u yilik wa jach tu jaajil chúukaʼan k-óol k-meyajtoʼ (Sal. 7:8, 9).

Unaj k-tratartik tubeel u maasil

8. ¿Bix u tratartik kaʼach Job u maasil?

8 Wa k-kʼáat ka chúukpajak k-óol k-meyajt Dioseʼ kʼaʼabéet k-eʼesik kabal óolal jeʼex Jobeʼ, letiʼeʼ tu beetaj baʼax maʼalob yéetel tu yeʼesaj u yutsil tiʼ u maasil. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Wa yaan baʼax ku tsʼáaikoʼob tiʼ teen kaʼach palitsiloʼobeʼ, teneʼ kin táan óoltik kaʼach baʼaxoʼob ku kʼáatikoʼob. ¿Wa maʼ beyoʼ, bix bíin [páatak in] náatsʼal tu táan [Dios]? ¿Baʼax bíin in núuktiʼ le ken u kʼáat tiʼ teen baʼax [tin] beetajeʼ? Tumen juntúuliliʼ [Dios] beetoʼon ich jobnel, jeʼel bix tu tsʼáajilak kuxtal tiʼ letiʼobeʼ, bey tu tsʼáajilak tiʼ teen xan» (Job 31:13-15).

9. ¿Bix u tratartik kaʼach Job u palitsiloʼob, yéetel bix jeʼel k-beetik jeʼex tu beetiloʼ?

9 Tu kʼiiniloʼob Jobeʼ minaʼan leyoʼob aʼalik jach bix unaj u juzgartaʼal máak. Baʼaleʼ ken yanak upʼéel talmileʼ ku juzgartaʼal tubeel, le oʼolal tak le palitsiloʼob jeʼel u páajtal u binoʼob ka juzgartaʼakoʼoboʼ. Jobeʼ tu juzgartaj maʼalob yéetel tu chʼaʼaj óotsilil tiʼ u palitsiloʼob. Le máaxoʼob meyajtik Dios yéetel chúukaʼan óolaloʼ, unaj u beetkoʼob xan beyoʼ, lelaʼ maases unaj u beetaʼal tumen le ancianoʼoboʼ.

Unaj k-eʼesik k-utsil yéetel maʼ unaj k-tsʼíiboltik ayikʼaliloʼobiʼ

10, 11. 1) ¿Bix k-ojéeltik Jobeʼ jach tu yeʼesaj u yutsil? 2) ¿Baʼax uláakʼ tsolnuʼukiloʼob ku kʼaʼajaltoʼon ken k-xok Job 31:16 tak 25?

10 Jobeʼ utúul máak jach tu yeʼesaj u yutsil yéetel mix utéen tu tsʼíiboltaj ayikʼaliloʼob. Le oʼolal tu yaʼalaj: «Mix tin chaʼaj u máansikoʼob wiʼij le x-kimen íichamoʼoboʼ. Mix juntéen tin juunal wa maʼ yaan in tsʼáaik baʼal u jaant le j-maʼ taataʼoboʼ. [...] Le ken in wilaʼa kaʼach wa yaan máax táan u kíimil tu yoʼolal minaʼan u [nookʼeʼ], wa yaan juntúul óotsil minaʼan u [nookʼ]. [...] Mix juntéen tin sajbesaj juntúul j-maʼ taata chéen tumen kin biskimba yéetel le j-ilaj takpooloʼoboʼ. Wa maʼ jaaj baʼax kin waʼalikeʼ, ka káachlaʼajak u baakeloʼob u muukʼoʼob in kʼab; ka kiimpajak in keléembaloʼob». Jobeʼ maʼ tu béeytal u chúukpajal u yóol u meyajt Dios kaʼach wa ka u kʼub u yóol chéen tiʼ le orooʼ, le oʼolal tu yaʼalaj: «Mix juntéen in kʼub in alab óolal tiʼ le orooʼ» (Job 31:16-25).

11 Le baʼaxoʼob tu yaʼaloʼ ku kʼaʼajsiktoʼon le baʼax tu yaʼalaj le disipulo Santiagoaʼ: «Le [adoración] kiliʼich yéetel minaʼan u kʼasaʼanil tu táan Jajal Dios le Taataoʼ letiʼ lelaʼ: U yáantaʼal le maʼ yuumoʼob, yéetel le x-kimen íichamoʼob tiʼ u yaayaj óolaloʼoboʼ, yéetel maʼ u kʼóokʼolkintikuba máak yéetel u kʼaakʼas baʼaloʼobil le yóokʼol kaabaʼ» (Sant. 1:27). Yéetel maʼ xaaneʼ ku kʼaʼajsiktoʼon le baʼax tu yaʼalaj Cristoaʼ: «Kanáantabaʼex tiʼ u tsʼíiboltaʼal ayikʼalil, tumen u kuxtal máakeʼ maʼ tu taal tiʼ u yaʼabil le baʼaloʼob yantiʼoʼ». Ka tsʼoʼok u yaʼalik le tʼaanoʼobaʼ, Jesuseʼ tu tsikbaltaj upʼéel kettʼaan yoʼolal utúul máak jach ayikʼal tu tsʼíiboltaj u maasil baʼaloʼob, baʼaleʼ ka kíimeʼ «óotsil tu táan Jajal Dios» (Luc. 12:15-21). Wa k-kʼáat ka chúukpajak k-óol k-meyajt Jéeobaeʼ, unaj k-kanáantik maʼ k-tsʼíiboltik u yantaltoʼon yaʼab baʼaloʼob. U tsʼíiboltik máak ayikʼaliloʼobeʼ bey ka u adorart uláakʼ dioseʼ. ¿Bix jeʼel u yúuchul lelaʼ? Tumen ken joʼopʼok u sen tsʼíiboltik máak upʼéel baʼaleʼ, ku suut bey u dioseʼ, tumen u puksiʼikʼaleʼ ku chʼíikil u kaxt chéen le baʼax ku tsʼíiboltikoʼ, bey túunoʼ ku xuʼulul u tsʼáaik u yóol u meyajt Jéeoba (Col. 3:5). Jeʼex túun k-ilkoʼ, u tsʼíiboltaʼal ayikʼalileʼ maʼ tu yáantaj utiaʼal u chúukpajal u yóol máak u meyajt Dios.

Maʼ unaj k-xulik k-meyajtik Jéeobaiʼ

12, 13. ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon le baʼax tu beetaj Joboʼ?

12 Le máaxoʼob meyajtik Dios yéetel chúukaʼan óolaloʼ ku náachkuntikubaʼob tiʼ le baʼaxoʼob ku beetik le religionoʼob minaʼan u jaajil tiʼoboʼ. Ku beetkoʼob jeʼex Jobeʼ, letiʼeʼ tu yaʼalaj: «In wilmaj u juul le kʼiinoʼ yéetel u chʼaakat le [luna] yéetel tuláakal u kiʼichpamil, baʼaleʼ mix juntéen tin x-mukul [adorartoʼob], mix xan tin [túuxtaj tiʼ] tsʼuʼutsʼoʼob yéetel in kʼabiʼ. Tumen le baʼaloʼob beyaʼ ku náajmatikoʼob jaatsʼ; ¡tumen wa ka in beet baʼal beyoʼ, óoliʼ bey ka in waʼal minaʼan u [Diosil] kaʼaneʼ!» (Job 31:26-28).

13 Jobeʼ maʼ tu adorartaj baʼaloʼob maʼ kuxaʼanoʼobiʼ. Maʼ tu tuklaj mix u x-mukul adorartik le Luna yéetel le Kʼiinoʼ. Letiʼeʼ mix utéen tu «[túuxtaj] tsʼuʼutsʼoʼob yéetel [u] kʼab» tiʼob utiaʼal u yeʼesik bey táan u adorartikoʼobeʼ. Tumen lelaʼ bey ka u adorart yaanal diosoʼob yéetel ka u yaʼal «minaʼan u [Diosil] kaʼaneʼ» (Deu. 4:15, 19). Wa k-kʼáat ka chúukpajak k-óol k-meyajt Dioseʼ, kʼaʼabéet k-ilik maʼ k-adorartik mix upʼéel tiʼ le jejeláas diosoʼob yanoʼ (xokaʼak 1 Juan 5:21).

Maʼ k-vengartikba mix k-beetikba j-kaʼapʼéel ich

14. ¿Bix k-ojéeltik Jobeʼ maʼ utúul máak kʼasaʼan kaʼachiʼ?

14 Jobeʼ mix utéen tu beetaj u kʼasaʼanil, tumen u yojel le baʼaloʼobaʼ maʼatech u yáantaj utiaʼal ka chúukpajak u yóol máak u meyajt Dios. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Mix juntéen utschaj tin wóol u bin kʼaasil tiʼ [máax pʼekmilen], mix wa ka taalak kaʼach jumpʼéel loob tu yóokʼol. Jach mix juntéen tin loolobtʼantaj, mix xan ka in tsʼíibolt ka kíimik» (Job 31:29, 30).

15. ¿Baʼaxten maʼ maʼalob u kiʼimaktal u yóol máak ken joʼopʼok u muʼyaj le máaxoʼob pʼekmiloʼ?

15 Jobeʼ maʼ kiʼimakchaj u yóol ka tu yilaj u muʼyaj le máaxoʼob pʼekmiloʼ. Ka máan kʼiineʼ u libroi Proverbioseʼ tu yaʼalaj xan: «Maʼ u kiʼimakchajal a wóol mix a kʼiimbesik u tʼóochpajal yéetel [u] lúubul [máax pʼekmailech], tumen Yuumtsileʼ maʼ utstuyich u yilik baʼal beyoʼ; u pʼuʼujul túuneʼ bíin u tseluba tiʼ» (Pro. 24:17, 18). Tumen Dios ku yilik baʼax yaan t-puksiʼikʼaleʼ, u yojel wa ku kiʼimaktal k-óol ken k-il u muʼyaj u maasil, lelaʼ upʼéel baʼal jach upuliʼ maʼ utstutʼaaniʼ (Pro. 17:5). Le máaxoʼob beetik beyoʼ yaan u kʼamkoʼob u castigo Jéeoba tu kʼiinil «ken [u] sut u jeel loob, le ken [u] tsʼáatiʼob baʼax ku náajmatikoʼob» (Deu. 32:35).

16. ¿Bix jeʼel k-eʼesik k-utsil kex óotsiloʼoneʼ?

16 Job kaʼacheʼ ku kʼamik maʼalob u yuʼulaboʼob (Job 31:31, 32). Kex maʼ ayikʼaloʼoneʼ, jeʼel xan u páajtal k-kʼamik «maʼalob le máaxoʼob» xíimbaltkoʼonoʼ (Rom. 12:13). Maʼ kʼaʼabéet k-beetik upʼéel nojoch janal utiaʼal k-invitartik wa máax t-otochiʼ. Kʼaʼajaktoʼoneʼ «u jaantaʼal janalbeʼen xíiwoʼob ich yaakunajeʼ [maas] maʼalob, tiʼ u jaantaʼal u bakʼel wakax ich [pʼektajil]» (Pro. 15:17). Tak yéetel upʼéel janal maʼ sen nojcheʼ jeʼel u páajtal k-máansik upʼéel jatsʼuts súutukil yéetel k-sukuʼunoʼobeʼ.

17. ¿Baʼaxten maʼ unaj k-taʼakik upʼéel nojoch kʼebaniʼ?

17 Le máaxoʼob ku invitartaʼaloʼob kaʼach tumen Joboʼ jach ku líikʼil u yóoloʼob, tumen jach tu jaajil u yóol tu yeʼesaj u yutsil tiʼob. Letiʼeʼ maʼ tu beetaj jeʼex le j-kaʼapʼéel ich máakoʼob ookoʼob ichil le múuchʼulil teʼ yáax siglooʼ, letiʼobeʼ chéen tu yeʼesaj u yutsiloʼob tiʼ le máaxoʼob ayikʼaloʼob «utiaʼal u jóokʼesikoʼob wa baʼax utsil[oʼ]» (Jud. 3, 4, 16). Jobeʼ mix utéen tu yilaj u taʼakik u kʼeeban wa uláakʼ baʼax maʼ maʼalob u beetmiʼ. Letiʼeʼ tu yóotaj ka xíixtaʼak tumen Dios yéetel tu yaʼaleʼ yaan u yaʼaliktiʼ wa tsʼoʼok u beetik baʼax maʼ maʼalobiʼ (Job 31:33-37). Wa ka lúubkoʼon tiʼ upʼéel nojoch kʼebaneʼ, maʼ unaj k-taʼakikiʼ. Baʼaxeʼ unaj k-aʼalik, unaj k-arrepentir, k-kʼáatik áantaj yéetel k-ilik k-utskíintik le baʼax t-kʼaskúuntoʼ, beyoʼ k-eʼesik k-kʼáat k-meyajt Dios yéetel chúukaʼan óolal (Pro. 28:13; Sant. 5:13-15).

Túuntaʼab u yóol utúul máak toj u kuxtal

18, 19. 1) ¿Baʼaxten maʼ tu páajtal u yaʼalaʼal wa Jobeʼ tu yoklaj u j-meyajoʼob? 2) ¿Baʼax jeʼel u yóotik u beet Job wa ku chíikpajal yaan baʼax maʼ maʼalob u beetmeʼ?

18 Jobeʼ utúul máak toj u kuxtal yéetel tu beetaj baʼax maʼalob, le oʼolal tu yaʼalaj: «In luʼumoʼobeʼ, maʼ tu takikoʼob in pool kaʼan, mix u tʼóolol le paakʼáaloʼob ku yokʼoloʼob yéetel yaj óolal[oʼ]. Baʼaleʼ, wa yaan máax tsʼoʼok in wokoltik u yich u meyaj, wa xan tsʼoʼok in yetsʼik u muukʼ le j-kolnáaloʼoboʼ, jóokʼok kʼiʼixoʼob tuʼux in pakʼmaj trigo, yéetel loolob xíiwoʼob tuʼux in pakʼmaj cebada» (Job 31:38-40). Yéetel le tʼaanoʼobaʼ Jobeʼ tu yeʼesaj maʼ tu chʼaʼaj u luʼum yaanal máakiʼ mix pʼáat maʼ u boʼotik u j-meyajoʼobiʼ. Toʼon xaneʼ kʼaʼabéet u chúukpajal k-óol k-beet baʼax utstutʼaan Jéeoba tak tiʼ baʼaloʼob mejentak bey xan tiʼ baʼaloʼob nuuktak.

19 Jobeʼ tu yaʼalaj tu táan le óoxtúul máakoʼob bin xíimbaltik yéetel tu táan Elihú, utúul táankelem máak, le baʼaxoʼob maʼalobtak u beetmoʼ, bey ka u «tsʼíibt» wa ka u firmart mix baʼal kʼaas u beetmeʼ. Tsʼoʼoleʼ tu yaʼalaj ka aʼalaʼak baʼax maʼ maʼalob u beetmiʼ. Wa ku chíikpajal yaan baʼax maʼ maʼalob u beetmeʼ, letiʼeʼ tu yaʼalaj jeʼel u kʼamik le castigo ku náajmatikoʼ. Ka tsʼoʼok u yaʼalik tu táan Dios baʼaxoʼob u beetmeʼ, tu páaʼtaj u yilik baʼax kun aʼalbiltiʼ tumen Dios, maʼ tu yaʼalaj uláakʼ mix baʼaliʼ (Job 31:35, 40).

Jeʼel u béeytal u chúukpajal k-óoleʼ

20, 21. 1) ¿Baʼax áant Job utiaʼal ka chúukpaj u yóol u meyajt Jéeoba? 2) ¿Baʼax unaj k-beetik utiaʼal k-maas yaabiltik Dios?

20 Tumen Job jach u yaabiltma Jéeobaeʼ chúukpaj u yóol u meyajte, le oʼolal áantaʼab yéetel eʼesaʼab yaabilaj tiʼ. Le beetik tu yaʼalaj tiʼ Jéeoba: «Ta tsʼáa tiʼ teen kuxtal yéetel yaakunaj, ku tsʼoʼokoleʼ ta kanáantajen utiaʼal maʼ in kíimil» (Job 10:12). Baʼaleʼ Jobeʼ tu yeʼesaj xan yaabilaj tiʼ u maasil, tumen u yojel wa maʼ u beetkeʼ, yaan u xuʼulul u beetik baʼax utstutʼaan Dios (Job 6:14). Jeʼex túun k-ilkoʼ, le máaxoʼob eʼesik chúukaʼan óolaloʼ u yaabiltmoʼob Jéeoba bey xan u yéet máakiloʼob (Mat. 22:37-40).

21 ¿Baʼax unaj k-beetik utiaʼal k-maas yaabiltik Dios? Unaj k-xokik le Biblia sáamsamaloʼ yéetel k-tuukul tiʼ baʼax ku yaʼalik. Unaj k-payalchiʼ tu jaajil k-óol utiaʼal k-tsʼáaik nib óolal tiʼ ikil u yeʼesiktoʼon u yutsil (Fili. 4:6, 7). Unaj k-kiʼikiʼtʼantik yéetel kʼaayoʼob bey xan k-bin teʼ muchʼtáambaloʼoboʼ (Heb. 10:23-25). Yéetel unaj k-kʼaʼaytik u maʼalob péektsilil le salvacionoʼ (Sal. 96:1-3). Wa k-beetik tuláakal lelaʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal ka chúukpajak k-óol k-meyajt Dios, beyoʼ yaan k-aʼalik jeʼex le salmistaoʼ: «Teneʼ yaan in natsʼikimba tiʼ [Dios], tumen in tiaʼal teneʼ letiʼ u maʼalobil. Tiʼ teech kin taʼakbesikimba» (Sal. 73:28).

22, 23. Ket le meyaj tsʼaʼan k-beet bejlaʼa yéetel le tu beetaj le máaxoʼob meyajt Dios úuchjeakiloʼ.

22 Úuchjeakileʼ Jéeobaeʼ tu tsʼáa jejeláas meyaj u beet le máaxoʼob adorartoʼ. Tiʼ Noeiʼ tu yaʼalaj ka u beet upʼéel arca yéetel ka u kʼaʼayt u maʼalob péektsilil «toj kuxtal» (2 Ped. 2:5). Tiʼ Josueiʼ tu yaʼalaj ka u yoks le israelitaʼob teʼ Luʼum Aʼalaʼanoʼ; letiʼeʼ páajchaj u beetik, tumen tu xokaj sáamsamal «baʼax ku yaʼalik u juʼunil u yaʼalmajtʼaan» Jéeoba yéetel tu beetaj baʼax ku yaʼalik (Jos. 1:7, 8). Tiʼ le cristianoʼob teʼ yáax siglooʼ aʼalaʼab ka u kaʼansoʼob uláakʼ máakoʼob yéetel ka u muchʼubaʼob u xokoʼob le Kiliʼich Tsʼíiboʼoboʼ (Mat. 28:19, 20).

23 ¿Bix jeʼel u chúukpajal k-óol k-eʼes chéen tiʼ Jéeoba yaan u derechoi u gobernareʼ? Letiʼe ken jóoʼkoʼon kʼaʼaytaj, ken k-kaʼans uláakʼ máakoʼob, ken k-beet le baʼaxoʼob ku yaʼalik le Bibliaoʼ yéetel ken xiʼikoʼon teʼ muchʼtáambaloʼob yéetel teʼ asambleaʼoboʼ. Tuláakal lelaʼ ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ chʼaʼik saajkil k-beet baʼax ku yaʼalik Dios. U jaajileʼ maʼ jach talam jeʼel u béeytal k-beetkeʼ, tumen yaan u yáantkoʼon Jéeoba, k-Taata yaan teʼ kaʼanoʼ bey xan u Hijo (Deu. 30:11-14; 1 Rey. 8:57). Tsʼoʼoleʼ u maasil sukuʼunoʼob tiʼ tuláakal yóokʼol kaaboʼ ku yáantkoʼonoʼob xan, letiʼobeʼ táan u beetkoʼob tuláakal le ku páajtal utiaʼal u chúukpajal u yóol u meyajtoʼob Jéeoba yéetel u tsʼaʼob nojbeʼenil tiʼ (1 Ped. 2:17).

¿Baʼax jeʼel a núukikeʼ?

• ¿Bix unaj k-ilik le baʼaxoʼob ku yaʼalik Jéeoba ka k-beetoʼ?

• ¿Baʼax modosiloʼob tu yeʼesaj Job maas jatsʼuts a wilik?

• Jeʼex u yaʼalik Job 31:29 tak 37, ¿baʼaxoʼob ku beetik kaʼach Job?

• ¿Baʼaxten k-aʼalik tuláakloʼon jeʼel u páajtal u chúukpajal k-óol k-meyajt Dioseʼ?

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 29]

Jeʼex Jobeʼ, toʼoneʼ jeʼel u páajtal u chúukpajal k-óol k-meyajt Jéeobaeʼ

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 32]

Tuláakloʼon jeʼel u páajtal u chúukpajal k-óoleʼ