Miks Messiat vastu ei võetud?

KUI Jeesus maa peal oli ja inimesi õpetas, olid rahvahulgad lummatud tema sõnadest ja hämmastunud tema imetegudest. Seepärast „uskusid rahva hulgast paljud temasse” ja said aru, et ta on ennustatud Messias ehk Kristus. Nad arutlesid: „Kui Kristus tuleb, kas ta peaks tegema siis veel rohkem tundemärke, kui see mees on teinud?” (Johannese 7:31).

Ent hoolimata külluslikest tõenditest, mis kinnitasid, et Jeesus on Messias, ei hakanud valdav osa teda näinud ja kuulnud inimesi temasse uskuma. Kahjuks ka mõned neist, kes seda algul olid teinud, pöördusid hiljem temast ära. Miks nii paljud inimesed ei hoolinud nendest võimsatest tõenditest ega võtnud Jeesust kui Messiat vastu? Vaadelgem neid põhjusi ja küsigem sealjuures endalt: kas ka mina võin tänapäeval sama vea teha?

Luhtunud lootused

Jeesuse sünniaja paiku ootasid paljud juudid Messia ilmumist. Kui Jeesus sülelapsena templisse toodi, nägid teda seal need, kes „ootasid Jeruusalemma vabastust” tõotatud Messia käe läbi (Luuka 2:38). Hiljem mõtles nii mõnigi Ristija Johannese tegusid nähes: „Võib-olla tema ongi Kristus?” (Luuka  3:15). Mida siis esimesel sajandil elanud juudid Messialt ootasid?

Tolle aja juutide seas oli levinud arvamus, et Messias tuleb ja vabastab nad Rooma rõhuva ikke alt ning taastab Iisraeli maise kuningriigi. Enne kui Jeesus oma teenistust alustas, oli tõusnud mitmeid karismaatilisi juhte ja õhutanud rahvast valitsevale poliitilisele korrale vägivaldset vastupanu osutama. Arvatavasti mõjutasid nende meeste teod rahva ootusi Messia suhtes.

Jeesus erines sootuks niisugustest võltsmessiatest. Ta ei kihutanud oma kuulajaid vägivallale, vaid õpetas neid oma vaenlasi armastama ja võimudele alluma (Matteuse 5:41–44). Ta ei lasknud inimestel end kuningaks tõsta. Jeesus hoopis õpetas, et tema kuningriik „ei kuulu sellesse maailma” (Johannese 6:15; 18:36). Ometi olid väärad ootused Messia suhtes inimestes sügavalt juurdunud.

Ristija Johannes nägi ja kuulis vahetult imelisi tõendeid, mis kinnitasid, et Jeesus on Jumala Poeg. Sellegipoolest, kui Johannes vangi pandi, saatis ta oma jüngrid Jeesuselt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame ootama kedagi teist?” (Matteuse 11:3). Võib-olla Johannes mõtles, kas Jeesus on tõepoolest tõotatud Vabastaja, kes täidab juutide ootused.

Jeesuse apostlitel oli raske mõista, et ta tapetakse ja äratatakse siis üles. Kord, kui Jeesus selgitas, et Messias peab kannatama ja surema, viis Peetrus „ta kõrvale ja hakkas talle etteheiteid tegema” (Markuse 8:31, 32). Peetrus ei suutnud veel aru saada, miks peaks Jeesus kui Messias surema.

Kui Jeesus veidi enne 33. aasta paasapüha Jeruusalemma sisenes, tervitas elevil rahvahulk teda kui kuningat (Johannese 12:12, 13). Olukord muutus aga kiiresti. Ei möödunud nädalatki, kui Jeesus vahistati ja hukati. Pärast tema surma tõdesid kaks jüngrit kurvastusega: „Meie lootsime, et tema on see, kes on määratud Iisraeli vabastama” (Luuka 24:21). Isegi kui ülesäratatud Jeesus jüngritele ilmus, arvasid nad ikka veel, et Messias taastab maise kuningriigi. Nad küsisid: „Issand, kas sa praegusel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?” On selge, et Messiat puudutavad valed ootused olid Jeesuse kuulajate südames ja meeles sügavalt kinnistunud (Apostlite teod 1:6).

Pärast Jeesuse taevaminekut ja püha vaimu väljavalamist said tema jüngrid selgelt aru, et Messias hakkab valitsema taevase kuningana (Apostlite teod 2:1–4, 32–36). Apostlid Peetrus ja Johannes kuulutasid julgelt, et Jeesus on üles äratatud, ning tegid imetegusid, mis tõestas, et Jumal on nendega (Apostlite teod 3:1–9, 13–15). Tänu sellele hakkasid Jeruusalemmas Jeesusesse uskuma tuhanded inimesed. Kuid juudi võimukandjatele ei meeldinud see mitte üks raas. Nii nagu nad olid seisnud vastu Jeesusele, seisid nad nüüd vastu tema apostlitele ja jüngritele. Miks juudi usujuhid nii raevukalt Jeesuse vastu tegutsesid?

Usujuhid ei võta Messiat vastu

Selleks ajaks kui Jeesus maa peale tuli, olid juutide usulised arusaamad ja tavad inspireeritud Pühakirja õpetustest päris palju kaugenenud. Tolle aja usujuhid – saduserid, variserid ja kirjatundjad – pidasid kinni inimeste traditsioonidest ja seadsid need Jumala kirjalikust Sõnast ettepoole. Ikka ja jälle süüdistasid nad Jeesust, et see oli hingamispäeval inimesi tervendades Seadust rikkunud. Jeesus lükkas jõuliselt ümber nende õpetused, mis ei põhinenud Pühakirjal, ja vaidlustas sellega nii nende autoriteedi kui ka väite, et nad on Jumala soosingus. Vastupidi usujuhtidele oli Jeesus lihtsa päritoluga ja tal polnud niisugust usulist haridust nagu neil. Mõni ime siis, et säärastel uhketel meestel oli raske tunnistada Jeesust  Messiaks! Vastasseis Jeesusega ajas neid koguni sedavõrd marru, et nad „pidasid nõu, kuidas ta ära tappa” (Matteuse 12:1–8, 14; 15:1–9).

Ent millega juudi usujuhid Jeesuse imetegusid selgitasid? Nad ei eitanud neid, vaid omistasid Jeesuse väe Saatanale. Sellega teotasid nad Jumalat ja püüdsid õõnestada usku Jeesusesse. Nad ütlesid: „See inimene ei aja deemoneid välja muidu kui Beeltsebuli, deemonite valitseja abiga” (Matteuse 12:24).

Oli veel üks kaalukas põhjus, miks nad keeldusid järeleandmatult Jeesust Messiaks pidamast. Kui Jeesus oli Laatsaruse üles äratanud, said usurühmituste peamehed kokku ja ütlesid: „Mis me peame tegema? Sest see inimene teeb palju tundemärke. Kui me ta lihtsalt rahule jätame, hakkavad nad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie paiga kui ka rahva.” Kartes võimust ja positsioonist ilma jääda, võtsid usujuhid nõuks tappa mõlemad, nii Jeesuse kui ka Laatsaruse (Johannese 11:45–53; 12:9–11).

Eelarvamused ja tagakiusamine

Esimese sajandi juudi usujuhtide tõttu valitses ühiskonnas vaenulik kliima igaühe suhtes, kes tunnistas Jeesuse Messiaks. Uhked oma kõrge positsiooni üle, halvustasid nad igaüht, kes Jeesusesse uskus, öeldes: „Pole ju ükski ülematest või variseridest temasse uskuma hakanud, või kuidas?” (Johannese 7:13, 48). Mõned juudi ülemad, näiteks Nikodeemos ja Joosep Arimaatiast, said Jeesuse jüngriteks, kuid kartusest hoidsid nad oma usku salajas (Johannese 3:1, 2; 12:42; 19:38, 39). Juudi ülemad olid otsustanud, et „igaüks, kes tunnistab ta [Jeesuse] Kristuseks, tuleb sünagoogist välja heita” (Johannese 9:22). Sellist inimest oleks hakatud vältima ja ta oleks sattunud ühiskonna põlu alla.

Vastupanu Jeesuse apostlitele ja jüngritele lahvatas lõpuks vägivaldseks tagakiusamiseks. Kuna apostlid tegid julgelt kuulutustööd, kohtles süneedrium ehk juudi ülemkohus neid karmilt (Apostlite teod 5:40). Vastased esitasid jünger Stefanose vastu valesüüdistusi, nagu oleks ta Jumalat teotanud. Süneedrium mõistis ta süüdi ja viskas kividega surnuks. Seejärel „puhkes suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu; kõik peale apostlite hajutati üle kogu Judea ja Samaaria” (Apostlite teod 6:8–14; 7:54–8:1). Ühest tagakiusamiskampaaniast, mida toetasid ametlikult ülempreester ja „vanemate nõukogu”, võttis osa ka Saulus, kellest sai hiljem apostel Paulus (Apostlite teod 9:1, 2; 22:4, 5).

Isegi neil, Jeesuse surmale järgnenud keerulistel aastatel kasvas kristlus kiiresti. Hoolimata sellest et tuhanded hakkasid Jeesusesse uskuma, jäi kristlus esimese sajandi Palestiinas siiski vähemuseks. Kui keegi tunnistas end avalikult Kristuse järelkäijaks, võis ta sattuda põlu alla või koguni langeda vägivalla ohvriks.

Mida sellest õppida

Nagu võisime näha, ei uskunud esimesel sajandil paljud Jeesusesse valede ootuste, ühiskonna surve ja tagakiusamise tõttu. Tänapäeval võivad ekslikud arusaamad Jeesuse ja tema õpetuste kohta avaldada samasugust mõju. Näiteks on paljudele õpetatud, et Jumala kuningriik on inimese südames või saabub inimeste jõupingutuste tulemusena. Teisi on jällegi pandud arvama, et teadus või tehnika suudab inimkonna probleemid lahendada ning seetõttu ei näe nad tarvidust  Messiasse uskuda. Mitmed nüüdisaja kriitikud väidavad, et Jeesuse teenistusega seotud sündmused, mis on kirjas Piiblis, ei olegi ajaloolised faktid. Nõnda kahandavad nad usku Jeesusesse kui Messiasse.

Niisuguste arvamuste ja teooriate tõttu ei mõista paljud Messia rolli või ei näe vajadust sellesse teemasse süüvida. Ent need, kes on valmis uurima tõendeid Jeesuse kui Messia kohta, näevad, et tänapäeval on neid rohkemgi kui esimesel sajandil. Meil on Piibli heebreakeelne osa, kus leidub Messia kohta palju prohvetiennustusi, ja neli evangeeliumi, kus on kirjas, kuidas need ennustused Jeesuse puhul täitusid. *

Meil on tõesti piisavalt tõendeid, et langetada seoses sellega teadlik otsus. Ja see otsus tuleks langetada viivitamata. Miks? Sest Piiblist selgub, et varsti hakkab Jeesus kui Messias ja Jumala kuningriigi kuningas tegutsema. Ta hävitab kõik need, kes hävitavad maad, ja asub maa üle õiglaselt valitsema, nii et kõik sõnakuulelikud kuningriigi alamad saavad maa peal paradiislikes tingimustes igavesti elada (Taaniel 2:44; Ilmutus 11:15, 18; 21:3–5). See imeline tulevik ootab ees sindki, kui õpid Jeesust tundma ja näitad, et usud temasse. Puudutagu sinu südant need Jeesuse sõnad: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Johannese 3:16).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 20]

Kas sina oleksid Messia ära tundnud, kui oleksid elanud Jeesuse päevil?

[Pilt lk 21]

Ärgu takistagu ekslikud arvamused sul Jeesuse kohta tõde õppida