Seiskem innukalt õige jumalateenimise eest

„Lõikust on palju, aga töötegijaid vähe.” (MATT. 9:37)

1. Mida sa tunned ja teed, kui asi on pakiline?

SINU käes on dokument, mida teatud isik peab päeva lõpuks tingimata nägema. Mida sa teed? Sa kirjutad selle peale „Kiire!”. Sa oled teel tähtsale kokkusaamisele ja hakkad hiljaks jääma. Mida sa teed? Sa kiirendad sammu. Jah, kui sul on ülesanne, mis peab saama täidetud, kuid aeg hakkab otsa saama, tunned pinget ja erutust. Su adrenaliin tõuseb ning sa tegutsed nii kiiresti ja tõhusalt, kui vaid jaksad. Asi on ju pakiline!

2. Mis on tänapäeva kristlaste kõige pakilisem ülesanne?

² Tõeliste kristlaste kõige pakilisem ülesanne tänapäeval on kuulutada head sõnumit kuningriigist ja teha jüngreid kõigi rahvaste hulgas (Matt. 24:14; 28:19, 20). Jeesust tsiteerides kirjutas jünger Markus, et see töö peab saama tehtud „esmalt”, enne kui tuleb lõpp (Mark. 13:10). See on igati arusaadav. Jeesus ütles: „Lõikust on palju, aga töötegijaid vähe.” Lõikustööd ei või edasi lükata; saak peab saama koristatud enne, kui hooaeg lõpeb (Matt. 9:37).

3. Mida on paljud teinud, et täita pakilist kuulutustööülesannet?

³ Kuna kuulutamine on sedavõrd tähtis töö, tuleks sellele pühendada nii palju aega, energiat ja tähelepanu kui võimalik. Väga kiiduväärt on, et paljud vennad ja õed just nõnda teevadki. Mõned neist on lihtsustanud oma elu, et oleks võimalik teenida täisajaliselt kas pioneerina, misjonärina või mõnes Peeteli kodus. Kõigil neil on rohkesti teha. Nad võivad olla täisajalise teenistuse nimel paljustki loobunud ja nende elu pole alati kerge. Kuid Jehoova õnnistab neid rikkalikult. Me oleme nende pärast väga rõõmsad. (Loe Luuka 18:28–30.) Need aga, kel pole võimalik liituda täisajaliste kuulutajate ridadega, pühendavad elupäästvale kuulutustööle siiski võimalikult palju aega, aidates ka oma lastel päästet saada (5. Moos. 6:6, 7).

4. Miks võib mõnel kippuda kaduma tunne, et praegune aeg on pakiline?

⁴ Nagu juba nägime, on asi pakiline harilikult siis, kui aeg on piiratud või hakkab otsa saama. Me elame lõpuajal ning selle kohta on hulganisti tõendeid nii Piiblist kui ka ajaloost (Matt. 24:3, 33; 2. Tim. 3:1–5). Siiski ei tea ükski inimene, millal täpselt lõpp tuleb. Avaldanud üksikasju „selle ajastu lõpulejõudmise tundemärgi” kohta, ütles Jeesus otse: „Seda päeva ega tundi ei tea keegi, ei taeva inglid ega ka Poeg, vaid üksnes Isa” (Matt. 24:36). Sestap leiavad mõned olevat raske hoida aasta-aastalt alal tunnet, et vähe aega on järele jäänud, eriti kui neil on tulnud seda juba kaua teha (Õpet. 13:12). Kas sinagi oled seda kogenud? Mis võiks aidata meil arendada ja mitte kaotada suhtumist, et ülesanne, mille Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus on meile praegusajaks andnud, on tõesti pakiline?

Mõelgem Jeesuse eeskujule

5. Millest ilmneb, et Jeesus pidas oma teenistusülesannet pakiliseks?

⁵ Parim näide inimesest, kes pidas Jumalalt saadud teenistusülesannet pakiliseks,  on kahtlemata Jeesus Kristus. Üks põhjus, miks tal oli selline suhtumine, oli see, et tal tuli palju ära teha vaid kolme ja poole aasta jooksul. Selle vähese ajaga aga tegi Jeesus õige jumalateenimise heaks rohkem, kui ükski inimene eales on teinud. Ta tegi teatavaks oma Isa nime ja eesmärgi, kuulutas head sõnumit kuningriigist, paljastas usujuhtide silmakirjalikkuse ja valeõpetused ning oli Jehoova ülemvõimu toetamiseks valmis isegi surema. Ta andis endast kõik, käies maa risti-põiki läbi, et inimesi õpetada, aidata ja tervendada (Matt. 9:35). Iialgi pole ükski inimene saavutanud sedavõrd palju nii lühikese ajaga. Jeesus töötas nii tarmukalt, kui üldse saab (Joh. 18:37).

6. Millele oli Jeesus keskendunud?

⁶ Mis ajendas Jeesust terve oma teenistusaja väsimatult töötama? Taanieli prohvetiennustuse põhjal pidi Jeesus kindlasti teadma, kui palju aega on tal Jehoova ajakava järgi oma töö lõpetamiseks jäänud (Taan. 9:27, P 1997). Nagu ette kuulutatud, pidi tema maapealne teenistus lõppema „poole aastanädala pealt” ehk kestma kolm ja pool aastat. Peagi pärast rõõmuküllast sissesõitu Jeruusalemma 33. aasta kevadel ütles Jeesus: „Tund on tulnud, et inimese Poega austataks” (Joh. 12:23). Kuigi Jeesus teadis, et ta varsti sureb, ei hakanud see teadmine tema mõtteis domineerima, see polnud tema tarmukuse peapõhjus. Pigem oli Jeesus keskendunud sellele, et kasutada igat võimalust oma Isa tahte täitmiseks ja ligimesearmastuse osutamiseks. Sellesama armastuse ajel kogus ja õpetas ta jüngreid ning saatis neid kuulutustööle. Nemad pidid jätkama Jeesuse alustatud tööd ja tegema isegi suuremaid tegusid kui tema. (Loe Johannese 14:12.)

7., 8. Mis jüngritele meenus, kui Jeesus templi puhastas, ja miks Jeesus nii toimis?

⁷ Üks juhtum Jeesuse elust tõestab eriti ilmekalt, kui innukas ta oli. See leidis aset tema teenistuse alguses, 30. aasta paasapüha aegu. Jeesus ja ta jüngrid tulid Jeruusalemma ja nägid templis „neid, kes müüsid veiseid ja lambaid ja tuvisid, ning rahavahetajaid oma pinkidel”. Mida Jeesus ette võttis ja millise mulje jättis see tema jüngritele? (Loe Johannese 2:13–17.)

⁸ See, mida Jeesus tookord tegi ja ütles, tõi jüngritele meelde Taaveti laulu prohvetlikud sõnad: „Püha viha [„ülim innukus”, UM] su koja pärast on mind ära söönud” (Laul 69:10). Miks need sõnad jüngritele meenusid? Sest Jeesuse tegutsemine oli üsnagi riskantne. Olid ju selle skandaalse äritegevuse taga templi tähtsamad mehed ise – preestrid, kirjatundjad ja teised. Nende petuskeemi paljastamine ja pea peale pööramine tegi Jeesusest tolle aja usujuhtide vaenlase. Jüngrite tähelepanek oli õige: Jeesus  oli silmanähtavalt innukas Jumala koja ehk õige jumalateenimise pärast. Mis aga on innukus? Kas see on sama mis asja pakilisuse mõistmine?

Mis vahe on innukusel ja asja pakilisuse mõistmisel

9. Kuidas võiks innukust kirjeldada?

⁹ Ühe sõnaraamatu järgi tähendab ind „tegutsemisiha; õhinat, innustust”. Selle sünonüümideks on näiteks entusiasm, tuli, kihk. Kahtlemata iseloomustavad Jeesuse teenistust kõik need sõnad. Piiblitõlge „Today’s English Version” sõnastabki äsjatsiteeritud salmi järgmiselt: „Mu andumus su kojale, oo Jumal, põleb mu sees otsekui tuli.” On märkimisväärne, et mõningates idamaade keeltes antakse innu mõistet edasi liitsõnaga, mis tähendab sõna-sõnalt „tuline süda”, justkui süda põleks. Pole siis ime, et kui jüngrid nägid, mida Jeesus templis tegi, meenusid neile Taaveti sõnad. Mis aga pani Jeesuse südame leegitsema, mis ajendas teda nõnda tegutsema?

10. Mis on innukus piiblilises tähenduses?

¹⁰ Taaveti laulus esinev heebrea sõna, mis eestikeelses Piiblis on tõlgitud „püha viha”, on „Uue maailma tõlkes” antud edasi ka sõnadega „kiivas” ja „nõuab jagamatut andumust”, nagu on vastavalt kirjakohtades 2. Moosese 34:14 ja Joosua 24:19 (loe). Seda heebrea sõna on tihti kasutatud seoses abielusuhetega. Just nagu abielumehel ja -naisel on õigus oodata oma kaasalt andumust vaid endale, nii ootab ka Jumal neilt, kes talle kuuluvad, jagamatut andumust ning kaitseb seda oma õigust. Seega on innukus piiblilises tähenduses midagi enamat kui tulisus või entusiasm millegi suhtes, nagu on näiteks paljudel fännidel oma lemmikspordiala suhtes. Taaveti innukus oli kiivus selle sõna positiivses tähenduses, nimelt Jumalaga rivaalitsemise või tema laimamise mittesallimine, tugev soov kaitsta Jumala head nime või talle osaks saanud teotust kõrvaldada.

11. Mis pani Jeesuse innukalt tegutsema?

¹¹ Jeesuse jüngrid seostasid õigesti Jeesuse tegevuse templis Taaveti sõnadega. Jeesus polnud nii tarmukas mitte lihtsalt selle tõttu, et tema teenistusaeg oli piiratud, vaid hoopis sellepärast, et ta seisis innukalt – ehk kiivalt – oma Isa nime ja puhta jumalakummardamise eest. Kui Jeesus nägi kõike seda teotust, mis Jumala nimele oli kuhjatud, tundis ta õigustatult kiivust ja hakkas olukorra parandamiseks tegutsema. Kui ta nägi, kuidas usujuhid rõhusid ja kasutasid ära alandlikke inimesi, pani temas põlev ind teda inimestele kergendust tooma ja rõhuvaid usujuhte jõuliselt hukka mõistma (Matt. 9:36; 23:2, 4, 27, 28, 33).

Seiskem innukalt õige jumalateenimise eest

12., 13. Mida on ristiusu vaimulikud teinud seoses a) Jumala nimega? b) Jumala kuningriigiga?

¹² Religioosne olukord meie päevil sarnaneb Jeesuse-aegsega või on veelgi hullem. Meenutagem näiteks, et esimene asi, mille eest Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama, puudutas Jumala nime. Ta ütles: „Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matt. 6:9). Kas aga usujuhid, eeskätt ristiusu vaimulikud, annavad inimestele teada Jumala nime ja õpetavad neid seda pühitsema ehk austama? Kaugel sellest! Nad on andnud Jumalast täiesti väära pildi, õpetades selliseid valesid nagu kolmainsus, inimhinge surematus ja põrgutuli, mis kujutavad Jumalat müstilise, käsitamatu, julma, isegi sadistlikuna. Samuti on nad toonud Jumalale teotust oma skandaalide ja silmakirjalikkusega. (Loe Roomlastele 2:21–24.) Tagatipuks on nad Jumala nime kõigiti varjanud, selle  koguni oma piiblitõlgetest välja võtnud. Nõnda takistavad nad inimestel Jumalaga lähedaseks saada ja temaga isiklikke suhteid luua (Jaak. 4:7, 8).

¹³ Jeesus õpetas oma järelkäijaid paluma ka Jumala kuningriigi eest: „Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal” (Matt. 6:10). Ehkki ristiusu vaimulikud loevad seda palvet alatasa, õhutavad nad inimesi toetama poliitilisi ja muid inimeste institutsioone. Ka teevad nad maha neid, kes Jumala kuningriiki kuulutavad ja sellest tunnistust annavad. Tulemuseks on, et paljude end kristlaseks pidavate inimeste seas pole Jumala kuningriik enam kõneaineks, ammugi ei usu nad sellesse.

14. Mil viisil on ristiusu vaimulikud Jumala Sõna alaväärtustanud?

¹⁴ Jeesus ütles oma palves Jumalale selgelt: „Sinu sõna on tõde” (Joh. 17:17). Enne taevasseminekut osutas Jeesus sellele, et ta määrab „ustava ja aruka orja” andma usuperele vaimset toitu (Matt. 24:45). Kas ristiusu vaimulikud, kes on küll kärmed väitma end olevat Jumala Sõna õpetajad, on osutunud Isanda usalduse vääriliseks? Ei ole. Pigemini väidavad nad, et Piibli lood pole muud kui muinasjutud ja müüdid. Selle asemel et oma karja liikmeid Piibli vaimse roaga toita ja nii neile lohutust ja valgustust tuua, on vaimulikud hoopis kõditanud usklike kõrvu inimeste õpetustega. Nad on ka lahjendanud Jumala seatud moraalinorme, toetamaks niinimetatud uut moraali (2. Tim. 4:3, 4).

15. Milliseid tundeid tekitab sinus kõik see, mida vaimulikud on Jumala nimel teinud?

¹⁵ Kõige selle pärast, mida väidetavalt Piibli Jumala nimel on tehtud, on paljud siirad inimesed Piiblis ja Jumalas pettunud või usu täielikult kaotanud. Nad on langenud Saatana ja tema kurja maailma ohvriks. Mis tundeid see sinus tekitab, kui sa päevast päeva näed ja kuuled sellist jumalateotust? Kas sinus kui Jehoova teenijas ei tekita Jumala nime häbistamine ja pilkamine soovi teha kõik endast olenev, et teotust kõrvaldada? Kas see, kui näed, kuidas siiraid ja ausa südamega inimesi petetakse ja ära kasutatakse, ei tekita sinus soovi neid rõhutuid lohutada? Kui Jeesus nägi, et inimesed on „vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast”, ei piirdunud ta neile vaid kaasatundmisega; ta „hakkas neile õpetama paljusid asju” (Matt. 9:36; Mark.  6:34). Meil on igati põhjust seista innukalt õige jumalateenimise eest, nagu Jeesus seda tegi.

16., 17. a) Mis peaks tiivustama meid kuulutustööd tegema? b) Millest räägib järgmine artikkel?

¹⁶ Kui oleme teenistuses innukad, omandavad Pauluse sõnad tekstis 1. Timoteosele 2:3, 4 meie jaoks täiesti uue tähenduse (loe). Meie tarmukus kuulutustöös ei tulene üksnes teadmisest, et elame viimsetel päevadel, vaid ka sellest, et mõistame Jumala tahet. Jumal soovib, et inimesed õpiksid tõde tundma ning saaksid tema teenijateks ja tema õnnistuse osalisteks. Meid ei tiivusta kuulutustööd tegema eeskätt mitte teadmine, et aeg hakkab otsa saama, vaid soov austada Jumala nime ja aidata inimestel tema tahet tundma õppida. Jah, me oleme õiges jumalateenimises innukad (1. Tim. 4:16).

¹⁷ Jehoova on meid, oma teenijaid, õnnistanud sellega, et on andnud meile teada, mis on õigupoolest tema eesmärk inimkonna ja maaga. Meil omakorda on võimalus aidata teistelgi leida õnne ja kindlat tulevikulootust. Me saame neile näidata, kuidas leida kaitset ajal, mil Saatana maailm hävitatakse (2. Tess. 1:7–9). Me ei peaks pettuma ega masenduma Jehoova päeva näilise viibimise pärast, vaid hoopis rõõmustama, et meil on veel aega seista innukalt õige jumalateenimise eest (Miika 7:7; Hab. 2:3). Kuidas sellist indu endas kasvatada? Sellest räägib järgmine artikkel.

Kas oskad selgitada?

• Mis ajendas Jeesust terve oma teenistusaja väsimatult töötama?

• Mis on innukus piiblilises tähenduses?

• Millised tõsiasjad peaksid ajendama meid seisma innukalt õige jumalateenimise eest?

[Küsimused]

[Pilt lk 8]

Jeesuse tähelepanu keskmes oli Isa tahte täitmine ja ligimesearmastuse osutamine

[Pilt lk 10]

Meil on igati põhjust seista innukalt õige jumalateenimise eest