Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ohiɛ Adɔ Yɛ Anɔkwa Jamɔ He

Ohiɛ Adɔ Yɛ Anɔkwa Jamɔ He

Ohiɛ Adɔ Yɛ Anɔkwa Jamɔ He

“Nikpamɔ lɛ fá moŋ, shi nitsulɔi lɛ faaa.”—MAT. 9:37.

1. Te mɔ ko ni miiye oyai koni etsu nɔ ko ni he miihia he nii lɛ feɔ enii ehaa tɛŋŋ?

OHIƐ wolo ko ni esa akɛ atsu he nii dani gbi lɛ aba naagbee. Mɛni obaafee? Obaaŋma yɛ nɔ akɛ “Esa akɛ atsu he nii oya!” Onyiɛ gbɛ kɛmiiya oyatsu nɔ ko ni he hiaa he nii, shi okpe sɛɛ. Mɛni obaafee? Obaakɛɛ tsɔne kudɔlɔ lɛ akɛ, “Ofainɛ wo foi fioo; miyafee nɔ ko ni he hiaa waa ni mikpe sɛɛ!” Hɛɛ, kɛ́ esa akɛ otsu nɔ ko he nii, ni be fioo ko pɛ oyɔɔ lɛ, ohe tswaa shi. Otsui tswaa ni okɛ oyaiyeli tsuɔ nii lɛ koni onyɛ ogbe naa yɛ be naa. Nakai ji bɔ ni mɔ ko ni miiye oyai koni etsu nɔ ko ni he miihia he nii lɛ feɔ enii!

2. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ nitsumɔ anɔkwa Kristofoi buɔ akɛ no ji nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni esa ákɛ akɛ oyaiyeli atsu?

2 Ŋmɛnɛ lɛ, anɔkwa Kristofoi buɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ ni amɛshiɛɔ kɛ jeŋmaji fɛɛ kaselɔi ni amɛfeɔ lɛ akɛ eji nɔ ko ni he hiaa fe fɛɛ ni esa ákɛ akɛ oyaiyeli atsu he nii. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Kaselɔ Marko tsɛ́ Yesu wiemɔ ko yisɛɛ ni eŋma akɛ, dani naagbee lɛ aaaba lɛ esa akɛ atsu nitsumɔ nɛɛ “dã.” (Mar. 13:10) Nakai esa akɛ afee. Yesu kɛɛ akɛ: “Nikpamɔ lɛ fá moŋ, shi nitsulɔi lɛ faaa.” Kɛ́ eshɛ nikpamɔ be lɛ esaaa akɛ ashashaoɔ shi; esa akɛ akpa nibii lɛ dani nikpamɔ be lɛ aho.—Mat. 9:37.

3. Mɛni mɛi babaoo efee yɛ hiamɔ ni yɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ he?

3 Akɛni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ ni he hiaa wɔ fe fɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ be babaoo, wɔhewalɛ, kɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ atsu. Miishɛɛ sane ji akɛ, nyɛmimɛi babaoo miifee nakai. Amɛteŋ mɛi komɛi eha amɛshihilɛ efee mlɛo bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsu be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ akɛ gbɛgbalɔi, loo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, loo amɛsɔmɔ yɛ Betel shĩai ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ eko mli. Amɛbɛ deka kwraa. Ekolɛ amɛkɛ nibii babaoo eshã afɔle, ni amɛkɛ shihilɛi ni mli wawai babaoo kpeɔ ni esa akɛ amɛtsu he nii. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ babaoo. Wɔhiɛ sɔɔ amɛnitsumɔ lɛ waa. (Nyɛkanea Luka 18:28-30.) Mɛi krokomɛi hu yɛ ni nyɛɛɛ amɛsɔmɔ akɛ be fɛɛ sɔɔlɔi, shi amɛkɛ bei babaoo tsuɔ yiwalaheremɔ nitsumɔ nɛɛ, ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛbii lɛ koni ahere amɛ hu amɛyiwala.—5 Mose 6:6, 7.

4. Mɛni hewɔ ekolɛ ekãa ni mɛi komɛi kɛtsuɔ nii lɛ naa baaba shi lɛ?

4 Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, kɛ́ be ni aha ní esa akɛ akɛgbe nitsumɔ ko naa lɛ faaa lɛ, akɛ oyaiyeli tsuɔ he nii. Ŋmalɛ mli odaseyelii kɛ yinɔsaji babaoo maa nɔ mi akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. (Mat. 24:3, 33; 2 Tim. 3:1-5) Kɛlɛ, mɔ ko leee be pɔtɛɛ ni naagbee lɛ baaba. Beni Yesu tsɔɔ nibii ni baafee “je nɛŋ naagbee lɛ he okadi” lɛ, ekɛɛ akɛ: “No gbi lɛ kɛ no ŋmɛlɛtswaa lɛ mɔ ko mɔ ko leee he eko, bɔfoi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ tete leee, ni bi lɛ tete leee, ja mitsɛ kome kɛkɛ.” (Mat. 24:36) Enɛ hewɔ lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛbaaya nɔ amɛkɛ ekãa atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, titri lɛ kɛ́ amɛkɛ afii babaoo efee nakai. (Abɛi 13:12) Ani bei komɛi lɛ onuɔ he nakai? Mɛni baaye abua wɔ koni beni wɔtsuɔ nitsumɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo kɛwo wɔdɛŋ nɛɛ he nii lɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ bei ni eshwɛ lɛ faaa dɔŋŋ, ni wɔkɛ ekãa atsu?

Susumɔ Yesu, ni ji Wɔ-Nɔkwɛmɔnɔ lɛ He

5. Mɛɛ gbɛi anɔ Yesu tsɔɔ yɛ akɛ enu he akɛ be ni esa akɛ ekɛtsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ faaa?

5 Yesu Kristo ji mɛi ni ha ehi amɛjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ bei ni eshwɛ ni esa akɛ amɛkɛtsu Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ faaa ni amɛkɛ ekãa tsu sɔɔmɔ nɛɛ ateŋ otu. Yiŋtoo kome hewɔ ni efee nakai lɛ ji akɛ eyɛ nitsumɔ babaoo tsumɔ yɛ afii etɛ kɛ fã pɛ mli. Shi Yesu tsu babaoo yɛ anɔkwa jamɔ he fe mɛi fɛɛ ni ehi shi pɛŋ. Eha ale e-Tsɛ lɛ yiŋtoo kɛ egbɛ́i, eshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ekpá jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ apasa tsɔɔmɔi kɛ amɛsatofeemɔ lɛ he mama, ni efĩ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ kɛtee gbele mli po. Ekɛ mɔdɛŋbɔɔ kpa Israel shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ kɛtsɔɔ nii, kɛye ebua mɛi, ni etsa mɛi ahelai eha amɛ. (Mat. 9:35) Mɔ ko mɔ ko nyɛko atsu babaoo yɛ bei kukuoo mli taakɛ Yesu fee lɛ. Yesu kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo tsu bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ etsu.—Yoh. 18:37.

6. Mɛni ji nɔ titri ni Yesu kɛ ejwɛŋmɔ ma nɔ yɛ eshihilɛ mli?

6 Mɛni tsirɛ Yesu ni ekɛ ekãa babaoo tsu nii yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fɛɛ lɛ? Yɛ Daniel gbalɛ lɛ naa lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ Yesu le bei abɔ ni Yehowa eto ni esa akɛ ekɛtsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ. (Dan. 9:27) No hewɔ lɛ, yɛ gbalɛ lɛ naa lɛ, eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baaba naagbee yɛ “otsi lɛ teŋ,” loo yɛ afii etɛ kɛ fã sɛɛ. Beni Yesu bote Yerusalem akɛ kunimyelɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. agbiɛnaa beaŋ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa ni akɛbaawo gbɔmɔ bi lɛ hiɛ nyam lɛ eshɛ.” (Yoh. 12:23) Eyɛ mli akɛ Yesu le akɛ egbele lɛ ebɛŋkɛ moŋ, shi ehaaa no ahe ejwɛŋmɔ koni no afee yiŋtoo titrii hewɔ ni ekɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo tsuɔ nii lɛ. Moŋ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni ebaaná lɛ atsu nii kɛfee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii, ni ekɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ enanemɛi adesai. Suɔmɔ nɛɛ tsirɛ lɛ koni ebua kaselɔi anaa ni etsɔse amɛ koni etsu amɛ ni amɛyashiɛ. Efee nakai koni amɛtsa nitsumɔ ni eje shishi lɛ nɔ, ni amɛtsu nɔ ni fe nitsumɔ ni ebatsu lɛ tete.—Nyɛkanea Yohane 14:12.

7, 8. Te Yesu kaselɔi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ beni Yesu jie nibii ni esaaa kɛje sɔlemɔwe lɛ, ni mɛni hewɔ Yesu fee nakai lɛ?

7 Nɔ ko ni ba yɛ Yesu shihilɛ mli lɛ haa wɔnaa hiɛdɔɔ ni Yesu kɛtsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Enɛ ba yɛ afi 30 Ŋ.B. Hehoo be lɛ mli beni eje esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi etsɛko lɛ. Yesu kɛ ekaselɔi lɛ eba Yerusalem, ni amɛna “mɛi ni hɔ̃ɔ tsinai kɛ tooi kɛ okpoi kɛ mɛi ni tsakeɔ shika hu tara shi” yɛ sɔlemɔwe lɛ. Mɛni Yesu fee yɛ he, ni te enifeemɔ lɛ ná ekaselɔi lɛ anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?—Nyɛkanea Yohane 2:13-17.

8 Nɔ ni Yesu fee kɛ nɔ ni ewie yɛ nakai beaŋ lɛ ha kaselɔi lɛ kai gbalɛ wiemɔi ni David wie yɛ elalai lɛ eko mli lɛ jogbaŋŋ akɛ: “Owe lɛ he hiɛdɔɔ lɛ eye mi.” (Lala 69:10) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nɔ ni Yesu fee lɛ yɛ oshara waa. Anɔkwa sane ji akɛ, sɔlemɔwe lɛ hiɛnaanɔbii lɛ—osɔfoi lɛ, woloŋmalɔi lɛ, kɛ mɛi krokomɛi—hɔ ojotswaa ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ. Amɛjotswaa lɛ he mama ni ekpa, kɛ amɛnitsumɔ lɛ ni efite lɛ ha ebatsɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ henyɛlɔ. Taakɛ kaselɔi lɛ yɔse lɛ, ‘Nyɔŋmɔ we lɛ he hiɛdɔɔ,’ loo anɔkwa jamɔ he hiɛdɔɔ ni ha Yesu fee nakai. Belɛ, mɛni kɛ́ mɔ ko fee lɛ etsɔɔ akɛ ekɛ hiɛdɔɔ miitsu nii? Ani srɔtofeemɔ yɛ no kɛ oyaiyeli ni akɛfeɔ nii lɛ teŋ?

Srɔtofeemɔ ni Yɔɔ Oyaiyeli kɛ Hiɛdɔɔ Teŋ

9. Te abaanyɛ atsɔɔ hiɛdɔɔ ni akɛfeɔ nii lɛ mli aha tɛŋŋ?

9 Wiemɔi ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ “hiɛdɔɔ” shishi akɛ, eji “shwelɛ ni mli wa waa kɛ suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ afee nɔ ko.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ anaa enɛ faŋŋ yɛ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, Ga Biblia hee lɛ tsɔɔ ŋmalɛ nɛɛ shishi akɛ: “Owe lɛ he hiɛdɔɔ tsoɔ yɛ mimli tamɔ la.” Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, wiemɔ ni Asia bokagbɛ niiaŋ wiemɔi komɛi kɛtsuɔ nii kɛha “hiɛdɔɔ” lɛ shishi ji “tsui ni edɔ,” oookɛɛ tsui lɛ miitso. Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ beni Yesu kaselɔi lɛ na nɔ ni Yesu fee yɛ sɔlemɔwe lɛ, amɛkai David wiemɔi lɛ. Shi mɛni ha Yesu tsui tso yɛ okadifeemɔŋ, ni no tsirɛ lɛ ni efee nɔ ni efee lɛ?

10. Mɛni ji wiemɔ ni ji “hiɛdɔɔ” ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi?

10 Aná wiemɔ ni ji “hiɛdɔɔ” ni David kɛtsu nii yɛ elala lɛ mli lɛ kɛjɛ Hebri wiemɔ ko ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ yɛ hei krokomɛi yɛ Biblia lɛ mli akɛ, “ye awuŋa,” loo “awuŋayeli” lɛ mli. Bei komɛi lɛ New World Translation lɛ tsɔɔ Hebri wiemɔ nɛɛ shishi akɛ “biɔ ni ajá ekometoo pɛ.” (Nyɛkanea 2 Mose 20:5; 34:14; Yoshua 24:19.) Wolo ko ni tsɔɔ Biblia mli wiemɔi ashishi lɛ wie Hebri wiemɔ nɛɛ he akɛ: “Bei pii lɛ akɛtsuɔ nii kɛ́ aawie gbalashihilɛ he . . . Taakɛ awuŋa ni wu ko loo ŋa ko yeɔ yɛ ehefatalɔ he lɛ haa ebiɔ ni eŋa lɛ loo ewu lɛ asumɔ ekometoo pɛ lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ biɔ ni etsuji ajá ekometoo pɛ, ni eŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ ko kɛ lɛ apele hegbɛ nɛɛ he.” Belɛ kɛ Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji hiɛdɔɔ tsu nii lɛ, etsɔɔ babaoo fe shwelɛ ni mli wa waa loo suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ afee nɔ ko, taakɛ mɛi babaoo feɔ amɛnii yɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ akaŋshii ko ni amɛnyaa he waa lɛ he lɛ. Hiɛdɔɔ ni David jie lɛ kpo lɛ ji awuŋayeli kpakpa, ni tsɔɔ akɛ esumɔɔɔ akɛ ajáa mɔ kroko yɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ loo agbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ, eji shwelɛ ni mli wa waa hu akɛ abaabaa gbɛ́i kpakpa ko yi loo ajaje tɔtɔmɔ ko.

11. Mɛni tsirɛ Yesu ni ekɛ hiɛdɔɔ babaoo tsu nii lɛ?

11 Yesu kaselɔi lɛ mu sane naa jogbaŋŋ beni amɛkɛ David wiemɔi lɛ to nɔ ni amɛna ni Yesu fee yɛ sɔlemɔwe lɛ he lɛ. Yesu kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo tsu nii, jeee akɛni ele akɛ bei ni eyɔɔ lɛ faaa lɛ kɛkɛ hewɔ, shi moŋ akɛni ehiɛ dɔɔ—loo eyeɔ awuŋa—yɛ e-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ kɛ jamɔ krɔŋŋ he lɛ hewɔ. Beni ena bɔ ni agbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ ni awie gbɛ́i lɛ he musubɔɔ wiemɔ lɛ, ehiɛ dɔ loo eye awuŋa yɛ he, ni efee nɔ ko kɛjaje tɔtɔmɔ lɛ, ni eja gbɛ akɛ efee nakai. Beni Yesu na akɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ miiwa mɛi ni baa shi lɛ ayi, ni amɛmiitswa amɛ ojo lɛ, ehiɛ dɔ yɛ he, ni no tsirɛ lɛ koni eye ebua amɛ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ekɛ hiɛdɔɔ wie eshi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi yitsoŋwalɔi lɛ.—Mat. 9:36; 23:2, 4, 27, 28, 33.

Ohiɛ Adɔ yɛ Anɔkwa Jamɔ He

12, 13. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni Kristendom jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ efee yɛ (a) Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he? (b) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he?

12 Ŋmɛnɛ lɛ, bɔ ni mɛi ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔjalɔi ji amɛ lɛ feɔ amɛnii lɛ tamɔ bɔ ni mɛi fee amɛnii yɛ Yesu beaŋ lɛ nɔŋŋ loo amɛnɔ lɛ mli wa po fe no. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kaimɔ akɛ nɔ klɛŋklɛŋ ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsɔle yɛ he lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he, akɛ: “Ogbɛi lɛ he atse.” (Mat. 6:9) Ani wɔnaa jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ, titri lɛ Kristendom osɔfoi lɛ akɛ amɛmiitsɔɔ mɛi koni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ atsɛ́ lɛ, ni amɛtse egbɛ́i lɛ he loo amɛkɛ woo aha egbɛ́i lɛ? Nɔ moŋ ni amɛfeɔ ji akɛ amɛtsɔɔ Triniti, adesa susuma ni gbooo, kɛ hɛl la tsɔɔmɔi lɛ anɔ amɛgbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ, ni no haa Nyɔŋmɔ bafeɔ tamɔ mɔ ko ni he yɔɔ gbeyei, ní anyɛɛɛ lɛ shishi anu, ni yiŋ wa, ni piŋɔ mɛi po. Agbɛnɛ hu amɛtsɔ amɛjeŋba gbohii kɛ amɛsatofeemɔ lɛ nɔ amɛgbe Nyɔŋmɔ he guɔ. (Nyɛkanea Romabii 2:21-24.) Kɛfata he lɛ, amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni amɛkaha mɛi le Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, ni amɛjie gbɛ́i lɛ po kɛjɛ amɛ-Bibliai srɔtoi lɛ amli. Amɛkɛ nakai feemɔ etsĩ mɛi agbɛ koni amɛkanyɛ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ ni amɛná amɛ kɛ lɛ teŋ wekukpãa.—Yak. 4:7,8.

13 Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi ni amɛsɔle yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ hu he, akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mat. 6:10) Eyɛ mli akɛ Kristendom jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ fɔɔ nakai sɔlemɔ lɛ kɛɛmɔ moŋ, shi amɛwoɔ mɛi hewalɛ koni amɛfĩ maŋkwramɔŋ kɛ adesai agbɛjianɔtoi asɛɛ. Kɛfata he lɛ, amɛgbeɔ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaashiɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ ni amɛye he odase lɛ ahe guɔ. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo ni kɛɔ akɛ Kristofoi ji amɛ lɛ ewieee Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane aahu po akɛ amɛaaná emli hemɔkɛyeli.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristendom osɔfoi lɛ etsake Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hiɛ?

14 Yesu ha efee faŋŋ yɛ sɔlemɔ ko ni esɔle eha Nyɔŋmɔ lɛ mli akɛ: “Owiemɔ lɛ anɔkwaleŋ.” (Yoh. 17:17) Ni dani Yesu baashi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etsɔɔ akɛ ebaahala “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni eha ewebii lɛ mumɔŋ niyenii. (Mat. 24:45) Eyɛ mli akɛ Kristendom osɔfoi lɛ kɛɔ akɛ amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ moŋ, shi ani amɛye anɔkwa yɛ nitsumɔ ni Nuŋtsɔ lɛ kɛwo amɛdɛŋ lɛ mli? Dabi. Amɛfɔɔ kɛɛmɔ moŋ akɛ Biblia mli saji lɛ ji adesã. Yɛ nɔ najiaŋ ni osɔfoi lɛ aaalɛ̀ amɛsɔlemɔŋbii lɛ kɛ mumɔŋ niyenii koni amɛkɛshɛje amɛmii, ni amɛha amɛle nii lɛ, amɛkɛ adesai anilee taa amɛtoiiaŋ. Kɛfata he lɛ, amɛtsakeɔ Nyɔŋmɔ jeŋba he shishitoo mlai lɛ ahiɛ koni ekɛ jeŋba gbohii ni ehe shi ŋmɛnɛ lɛ akpã gbee.—2 Tim. 4:3, 4.

15. Te onuɔ he ohaa tɛŋŋ yɛ nibii fɛɛ ni osɔfoi lɛ efee yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i amli lɛ he?

15 Yɛ nibii babaoo ni etee nɔ—ni akɛɛ Biblia lɛ mli Nyɔŋmɔ lɛ fiɔ sɛɛ—lɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ anijiaŋ eje wui loo hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ mli lɛ etã. Amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha Satan kɛ enibii agbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ. Kɛ́ onu nibii ni tamɔ nɛkɛ he loo ona ni eeya nɔ daa gbi lɛ, te onuɔ he ohaa tɛŋŋ? Ákɛ Yehowa tsulɔ lɛ, kɛ́ ona bɔ ni agbeɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ kɛ egbɛ́i lɛ he musubɔɔ wiemɔ ni awieɔ lɛ, ani nɔ ko tsirɛɛɛ bo akɛ ofee bɔ fɛɛ bɔ ni ooonyɛ kɛjaje tɔtɔmɔ nɛɛ? Kɛ́ ona akɛ aalaka loo aashishiu mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ, ani nɔ ko tsirɛɛɛ bo koni oshɛje mɛi ni mumɔ tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ amii? Beni Yesu na mɛi ni “etɔ amɛ ni amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ” ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ, jeee akɛ emusuŋ tsɔ lɛ pɛ kɛkɛ. Shi moŋ “ebɔi amɛ nibii pii tsɔɔmɔ.” (Mat. 9:36; Mar. 6:34) Wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔhiɛ adɔ yɛ anɔkwa jamɔ he taakɛ Yesu fee lɛ.

16, 17. (a) Mɛni esa akɛ etsirɛ wɔ koni wɔtsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

16 Kɛ́ wɔhiɛ dɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, bɔfo Paulo wiemɔi ni yɔɔ 1 Timoteo 2:3, 4 lɛ baaná wɔnɔ hewalɛ waa. (Nyɛkanea.) Jeee akɛni wɔle akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ pɛ hewɔ wɔkɛ hiɛdɔɔ tsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, shi moŋ akɛni wɔle akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ mɛi aná anɔkwale lɛ he nilee bɔni afee ni amɛ hu amɛnyɛ amɛjá lɛ ni amɛsɔmɔ lɛ koni ejɔɔ amɛ lɛ hewɔ. Agbɛnɛ hu, jeee akɛni be lɛ faaa dɔŋŋ lɛ pɛ hewɔ ni wɔtsuɔ babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, shi moŋ akɛni wɔmiisumɔ ni wɔwo Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ hiɛ nyam ni wɔye wɔbua mɛi koni amɛbale nɔ ni esuɔmɔnaa nii ji lɛ hewɔ. Wɔhiɛ dɔɔ yɛ anɔkwa jamɔ he.—1 Tim. 4:16.

17 Ákɛ Yehowa webii lɛ, aduro wɔ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai kɛ shikpɔŋ lɛ he anɔkwa nilee. Wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi koni amɛná miishɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu wɔsɛɛ he hiɛnɔkamɔ ni gbugbaaa. Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ amɛ bɔ ni amɛaafee amɛje hiɛkpatamɔ ni akɛbaaba Satan nibii agbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ mli shweshweeshwe. (2 Tes. 1:7-9) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔhao loo wɔnijiaŋ aaaje wui akɛni etamɔ nɔ ni Yehowa gbi lɛ sɛɛ miigbala shi hewɔ lɛ, esa akɛ wɔná miishɛɛ akɛ wɔyɛ be lolo ni wɔkɛ hiɛdɔɔ aaatsu anɔkwa jamɔ he nii. (Mika 7:7; Hab. 2:3) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná su ni tamɔ nɛkɛ? Wɔbaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni tsirɛ Yesu ni ekɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo tsu nii yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fɛɛ lɛ?

• Mɛni ji wiemɔ ni ji “hiɛdɔɔ” ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi?

• Mɛɛ nibii yaa nɔ ŋmɛnɛ ni esa akɛ etsirɛ wɔ koni wɔhiɛ adɔ yɛ anɔkwa jamɔ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Yesu ha e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii ni eeefee, kɛ suɔmɔ ni eeejie lɛ kpo etsɔɔ enanemɛi adesai lɛ fee oti titri ni ma ehiɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔhiɛ adɔ yɛ anɔkwa jamɔ he