Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Tjhisekela Ukukhulekela Kweqiniso

Tjhisekela Ukukhulekela Kweqiniso

Tjhisekela Ukukhulekela Kweqiniso

“Isivuno sikhulu, kodwana iinsebenzi zilibindzana.”—MAT. 9:37.

1. Ungakuhlathulula njani ukurhaba?

UPHETHE incwadi etlhoga ukutjhejwa mumuntu othileko ngaphambi kokuphela kwelanga. Wenza njani? Uyitlola bona, “IRHABILE!” Usendleleni uya emhlanganweni oqakathekileko, kodwana uladelwe. Wenza njani? Uyakhambisa! Kuliqiniso, newunesabelo okufuze usiphethe kodwana ubetjhwa sikhathi, uzizwa ugandelelekile, ungahlaliseki. Uthoma ukuba makhaza, bese uberega msinyana nangamandla ngendlela ongakghona ngayo. Lokho, kurhaba!

2. Ngimuphi umsebenzi orhabeke khulu emaKrestwini weqiniso namhlanjesi?

2 EmaKrestwini weqiniso namhlanjesi, ayikho into erhabeke njengokutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi zoMbuso nokwenza abantu beentjhaba zoke abafundi. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Adzubhula uJesu, umfundi uMarkosi watlola bona umberego lo kufuze wenziwe “qangi,” okutjho bona, ngaphambi kobana ukuphela kufike. (Mar. 13:10) Kuliqiniso, lokho kungendlela umsebenzi wokutjhumayela okufuze wenziwe ngayo. UJesu wathi: “Isivuno sikhulu, kodwana iinsebenzi zilibindzana.” Ukuvuna angeze kwalinda; kufuze kwenziwe ngaphambi kobana isikhathi sokuvuna siphele.—Mat. 9:37.

3. Inengi lisabela njani etlhogekweni erhabileko yokutjhumayela?

3 Njengombana umberego wokutjhumayela uqakatheke kangaka kithi, kufuze sinikele ngesikhathi sethu esinengi, amandla nokutjheja ngendlela esingakghona ngayo. Ngokuthabisako, inengi lethu lenza njalo. Abanye benze amaphilwabo lula bona bangenele ikonzo yesikhathi esizeleko njengamaphayona, iinthunywa zevangeli namtjhana ukukhonza emakhaya weBethel ephasini mazombe. Bamatasatasa. Kungenzeka bona benze ukuzidela okukhulu, begodu baqalene neentjhijilo ezinengi. Nokho, uJehova ubabusise khulu. Siyathaba ngabo. (Funda uLuka 18:28-30.) Abanye nanyana bangakghoni ukuba batjhumayeli besikhathi esizeleko, banikela ngesikhathi esinengi ngendlela abangakghona ngayo eemberegweni ophulusa amaphilo lo, ohlanganisa ukurhelebha abantwabethu bona baphuluswe.—Dut. 6:6, 7.

4. Kubayini abanye bangalahlekelwa mazizo wokurhaba?

4 Njengombana sibonile, amazizo wokurhaba ngokujayelekileko ahlobene nokuphela kwesikhathi. Siphila esikhathini sokugcina, begodu kunobufakazi obunengi—kokubili obungokoMtlolo nobungokomlando—bokuqinisekisa lokho. (Mat. 24:3, 33; 2 Thi. 3:1-5) Nanyana kunjalo, akakho owazi ngokunqophileko bona isiphelo sizokufika nini. Nanikela imininingwana ‘etjengisa bona iphasi selifike emaphethelweni,’ uJesu ngokunqophileko wathi: “Akakho noyedwa, owaziko bona isukwelo nesikhatheso kuzafika nini, ngitjho neengilozi ezulwini azazi, nayo iNdodana ayazi; nguBaba kwaphela owaziko.” (Mat. 24:36) Njengombana kunjalo, abanye bangakuthola kubudisi ukubulunga amazizo wokurhaba umnyaka nomnyaka, khulukhulu nengabe sebanesikhathi eside benza njalo. (Iziy. 13:12) Ngezinye iinkhathi nawe uzizwa njalo? Khuyini okungasirhelebha bona sithuthukise namtjhana sibulunge amazizo wokurhaba ngomberego uJehova uZimu noJesu Krestu abafuna bona siwenze namhlanjesi?

Cabangela Isibonelo Sethu, UJesu

5. Kungaziphi iindlela uJesu atjengisa ngazo amazizo wokurhaba ekonzweni?

5 Kibo boke labo abatjengisa ukurhaba ekonzwenabo kuZimu, uJesu Krestu sibonelo esikhamba phambili. Okukuphela kwebanga lokurhaba kwakhe bekukukobana bekanokunengi okufuze akwenze eemnyakeni eemthathu nesiquntu kwaphela. Nanyana kunjalo, uJesu wenza okunengi malungana nokukhulekela kweqiniso ukudlula nanyana ngubani. Wenza ibizo lakaYise nehloswakhe kwaziwa, watjhumayela iindaba ezimnandi zoMbuso, waveza abazenzisi neemfundiso ezimamala zabadosiphambili bekolo, begodu waphakamisa nobukhosi bakaJehova bekwaba sekufeni kwakhe. Akhenge azibabalele ekwehleni enyuka nenarha—afundisa, arhelebha, apholisa nabantu. (Mat. 9:35) Akakho okhe wenza okungako ngesikhathi esifitjhani kangaka. UJesu waberega ngamandla ukudlula nanyana ngimuphi umuntu.—Jwa. 18:37.

6. Bewuyini umnqopho epilweni kaJesu?

6 Khuyini eyatjhukumisa uJesu bona aberege ngamandla kiyo yoke ikonzwakhe? Ngokwesiporofido sakaDanyela, uJesu gade azi bona singangani isikhathi esimsaleleko ukwenza umberegwakhe ngokwehlelo lakaJehova. (Dan. 9:27) Ngalokho, njengombana kuveziwe, ikonzwakhe yephasini beyizokuphela “ngesiquntu seveke,” namtjhana ngemva kweemnyaka eemthathu nesiquntu. Msinyana ngemva kokungena kwakhe kokuthumba eJerusalema ngesilimela saka-33 C.E., uJesu wathi: “Isikhathi sesifikile bona iNdodana yomuntu imukele iphazimulo ekulu.” (Jwa. 12:23) Nanyana uJesu bekazi bona ukufa kwakhe kutjhidele, akhenge akwenze umnqopho wepilwakhe lokho, namtjhana ibanga lakhe elikhulu lokuberega budisi. Kunalokho, wadzimelela ekuberegiseni elinye nelinye ithuba ukwenza intando kaYise nokutjengisa abantu ithando. Ithandwelo lamtjhukumisela bona ahlanganise abe abandule abafundi bakhe, abathumele emsebenzini wokutjhumayela. Wenza lokho bonyana baragele phambili nomberego awuthomako nokufeza umberego omkhulu kunawenzako.—Funda uJwanisi 14:12.

7, 8. Abafundi basabela njani ekuhlanzweni kwetempeli, begodu kubayini uJesu enza ngendlela leyo?

7 Esinye isenzakalo epilweni kaJesu sanikela ubufakazi obunamandla betjisakalo anayo. Bekusekuthomeni kwekonzwakhe, ngePhasika laka-30 C.E. UJesu nabafundi bakhe beza etempeleni babona ‘abathengisa iinkomo, izimvu, namazuba; nabatlharulula imali bahlezi eentafuleni zabo.’ UJesu wasabela njani, begodu lokho kwabafundisani abafundi bakhe?—Funda uJwanisi 2:13-17.

8 Khuyini uJesu ayenzako nayitjhoko esenzakalweneso eyakhumbuza abafundi bakhe amezwi asiporofido welinye irhalani lakaDavidi elithi: “Ukutjhisakalela indlwakho kungidlile.” (Rha. 69:9) Kubayini kunjalo? Ngombana lokho uJesu akwenzako bekungabanga yingozi ekulu. Ngaphezu kwalokho, abanegunya etempeleni—abapristi, ababhali nabanye—bebanesandla ebhizinisini lokwenza inzuzo ngalokho ebekwenzeka lapho. Ngokweneka nokuthikazisa ihlelo labo, uJesu wazenza inaba labadosiphambili bangesikhatheso. Njengombana abafundi babuhlahlubisisa kuhle ubujamo, ‘ukutjhisakalela indlu kaZimu,’ namtjhana itjisakalo ngokukhulekela kweqiniso bekubufakazi obusepakameni. Nokho-ke, khuyini itjisakalo? Ihlukile ekurhabeni?

Umehluko Hlangana Kokurhaba Netjisakalo

9. Itjisakalo ingahlathululwa njani?

9 Isihlathululimezwi esithileko sihlathulula “itjisakalo” “njengokuncama nekareko evuthako yokwenza okuthileko,” bese siveza amagama atjho okufanako njengokuvutha, nokuzinikela. Kwamambala, koke lokhu gade kubonakala ekonzweni kaJesu. Nokho, i-Today’s English Version ilibeka bunje iveseli: “Ukuzinikela kwami endlinakho, Zimu, kungitjhisa njengomlilo.” Ngokuthabisako, kezinye iinlimi zeenarha zePumalanga, ibizo “itjisakalo” lenziwe ngeencenye eembili ngokwezwi nelizwi ezitjho “ihliziyo etjhisako,” njengokungathi ihliziyo gade itjha. Akurari bona abafundi bakhumbula amezwi kaDavidi nebabona lokho uJesu akwenzako etempeleni. Nokho, khuyini eyabeka ihliziyo kaJesu njengokungathi emlilweni, neyamtjhukumisela bona enze ngendlela leyo?

10. Litjho ukuthini ibizo “itjisakalo” njengombana liberegiswe eBhayibhilini?

10 Ibizo “itjisakalo” erhalaneni lakaDavidi livela ebizweni lesiHebheru kanengi elitjhugululwa ngokobana “isikhwele” kezinye iingcenye zeBhayibhili. I-New World Translation ngezinye iinkhathi ilitjhugulula ngokobana “ofuna ukuzinikela kuye kwaphela.” (Funda u-Eksodosi 20:5; 34:14; noJoshuwa 24:19.) Esinye isihlathululimezwi sithi ngebizweli: “Itjisakalo ibandakanya umhlobo wesikhwele esilungileko sabantu abatjhadileko . . . UZimu unelungelo elikhethekileko ekuzinikeleni kwabantu bakhe, begodu uyalivikela ilungelwelo.” Ngalokho, itjisakalo ngokweBhayibhili ingaphezu kwamazizo ngento ethileko, njengombana abalandeli benza ngeemdlalo abayithandako. Itjisakalo kaDavidi gade kusikhwele esinembileko, okutjho bona, ukungakghodlheleleli ukubangiswa namtjhana ukuthukwa, amazizo anamandla wokuvikela ibizo elihle nanyana ukulungisa umonakalo.

11. Khuyini eyatjhukumisa uJesu bona aberege ngetjisakalo?

11 Abafundi bakaJesu gade banembile nebahlobanisa amezwi kaDavidi nalokho ababona uJesu akwenza etempeleni. UJesu waberega ngamandla ingasi ngombana aphelelwa sikhathi kwaphela kodwana gade anetjisakalo, ngebizo lakaYise nokukhulekela okuhlanzekileko. Nekabona ukunyefulwa kwebizo lakaZimu, khonokho waba netjisakalo wenza nokuthileko bona alungise ubujamo. UJesu nekabona abantu abathobekileko bagandelelwa begodu baphathwa kumbi badosiphambili bekolo, itjisakalo yamenza bona alethe itjhaphuluko ebantwini wabasola ngamandla abadosiphambili bekolo abagandelelako.—Mat. 9:36; 23:2, 4, 27, 28, 33.

Tjhisakalela Ukukhulekela Kweqiniso

12, 13. Khuyini abadosiphambili bekolo yeSingabukrestu abayenzako namhlanjesi malungana (a) nebizo lakaZimu? (b) noMbuso kaZimu?

12 Ubujamo nezenzo zabantu abathi bakhulekela uZimu namhlanjesi buyafana—nengabe abusibumbi khulu—kunangesikhathi sakaJesu. Isibonelo, khumbula bona into yokuthoma uJesu ayifundisa abalandeli bakhe bona bayithandazele malungana nebizo lakaZimu, ngile: “Ibizo lakho alicwengiswe.” (Mat. 6:9) Uyababona abadosiphambili bekolo, khulukhulu abafundisi beSingabukrestu, bafundisa abantu bona bazi uZimu ngebizo lakhe begodu balicwengise, namtjhana balihloniphe? Ngakelinye ihlangothi, bamjamela kumbi uZimu ngeemfundiso zamala ezinjengoZiquntathu, ukungafi komoya womuntu nesirhogo somlilo, okwenza uZimu abonakale angazwisiseki, anelunya ngitjho nothabela ukulimaza abantu ngokomzimba namtjhana engqondweni. Godu banyefula uZimu ngezenzo zabo ezimbi ezaziwako nobuzenzisi babo. (Funda KwebeRoma 2:21-24.) Ngaphezu kwalokho, benza nanyana yini bona bafihle ibizo lakaZimu, ngitjho nokulisusa eemBhayibhilini zabo. Ngalokho bavimbela abantu ekutjhideleni kuZimu nokuhlawulela ubuhlobo bomuntu ngenyama naye.—Jak. 4:7, 8.

13 Godu uJesu wafundisa abalandeli bakhe bona bathandazele uMbuso kaZimu bathi: “Umbuso wakho awuze; intando yakho ayenziwe ephasinapha njengezulwini.” (Mat. 6:10) Nanyana abadosiphambili bekolo yeSingabukrestu kanengi babuyelela umthandazo loyo, bakhuthaza abantu bona basekele zepolotiki nezinye iinhlangano zabantu. Ngaphezu kwalokho, banyaza labo abazimisele ngamandla ukutjhumayela nokunikela ubufakazi ngoMbuso lo. Ngikho hlangana nabantu abanengi abathi bamaKrestu, uMbuso kaZimu awusese yinto abakhuluma ngayo namtjhana abayikholelwako.

14. Abafundisi beSingabukrestu baliqalela njani phasi iLizwi lakaZimu?

14 Nekathandaza kuZimu, uJesu wakuveza ngokukhanyako lokhu nekasithi: “Ilizwi lakho liliqiniso.” (Jwa. 17:17) Ngaphambi kobana anyukele ezulwini, uJesu watjengisa bona uzokukhetha “inceku ethembekileko namtjhana ehlakaniphileko” bona ilungiselele abantu bakhe ukudla okungokomoya. (Mat. 24:45) Nanyana abafundisi beSingabukrestu bathi bafundisa abantu iLizwi lakaZimu, bawenza ngokuthembeka na umberego iKosi ebanikele wona bona bawenze? Awa. Banomukghwa wokuthi lokho okuseBhayibhilini kuyintolwana. Kunokobana bondle iimhlambabo ngokudla okungokomoya, bayiduduze bebayikhanyisele, abafundisi bakitaza iindlebe zamakholwa ngamafilosofi wabantu. Ukungezelela, bebaziqalela phasi iinkambisolawulo zakaZimu zokuziphatha benzela bona bangabazwisi ubuhlungu labo abakholelwa bona baziphethe kuhle ngitjho nanyana bangaphili ngeenkambisolawulo zakaZimu.—2 Thi. 4:3, 4.

15. Uzizwa njani ngakho koke abafundisi abakwenza ebizweni lakaZimu?

15 Ngebanga lakho koke okwenziweko—mhlamunye ebizweni lakaZimu weBhayibhili, abantu abanengi abathembekileko badana namtjhana balahlekelwa likholo labo kuZimu neBhayibhilini. Baba bongazimbi bakaSathana nephasi lakhe elimbi. Newubona begodu uzwa ngezinto ezinjengalezi zenzeka qobe langa, uzizwa njani? Njengenceku kaJehova, newubona ukunyefulwa nobumbi obenziwa ebizweni lakaZimu, awuzizwa utjhukumiseleka bona wenze koke ongakwenza ukulungisa ukunyefula nobumbobo? Newubona abantu abathembekileko bakhohliswa begodu baphathwa kumbi, awutjhukumiseleki bona ududuze iimphefumulo egandelelekileko? UJesu nekabona abantu bangesikhathi sakhe “batshwenyekile, balahlekile njengezimvu ezinganamelusi,” akhenge abarhawukele kwaphela. ‘Wathoma wabafundisa.’ (Mat. 9:36; Mar. 6:34) Sinawo woke amabanga wokuba netjisakalo ekukhulekeni kweqiniso, njengombana kwenza uJesu.

16, 17. (a) Khuyini okufuze isikhuthaze bona sizinikele ekonzweni? (b) Khuyini esizoyicabangela esihlokweni esilandelako?

16 Nesiqala ikonzwethu ngendlela leyo, amezwi wompostoli uPowula afumaneka kweyo-1 KuThimothi 2:3, 4 atjho lukhulu kithi. (Funda.) Siberega budisi ekonzweni ingasi kwaphela ngombana siphila emihleni yokuphela kodwana ngombana siyatjheja bona kuyintando kaZimu. Ufuna bona abantu bafumane ilwazi leqiniso bona nabo bafunde ukumkhulekela nokumkhonza babusiswe. Sikhuthazwa bona sizinikele ekonzweni, ingasi ngombana isikhathi siyaphela, kodwana ngombana sifuna ukudumisa ibizo lakaZimu nokurhelebha abantu bona bazi intando yakhe. Sitjhisakalela ukukhulekela kweqiniso.—1 Thi. 4:16.

17 Njengabantu bakaJehova, sibusisekile ngelwazi leqiniso ngomnqopho kaZimu ngesintu nangephasi. Sineendlela zokurhelebha abantu bona bafumane ithabo nethemba eliqinisekileko lengomuso. Singabatjengisa bona bangahlala njani bavikelekile ekutjhatjalalisweni kwephasi lakaSathana. (2 Tes. 1:7-9) Kunokobana sizizwe sitjharagene namtjhana sidanile ngombana ilanga lakaJehova libonakala liriyada, kufuze sithabe ngombana sisasalelwe sikhathi sokutjhisakalela ukukhulekelwa kweqiniso. (Mika 7:7; Hab. 2:3) Singakuthuthukisa njani ukutjhiseka okunjalo? Lokhu sizokucabangela esihlokweni esilandelako.

Ungahlathulula?

• Khuyini eyatjhukumisa uJesu bona aberege ngamandla kiyo yoke ikonzwakhe?

• Litjho ukuthini ibizo “itjisakalo” njengombana liberegiswe eBhayibhilini?

• Yini esiyibonako namhlanjesi ekufuze isenze sibe netjisakalo ekukhulekeni kweqiniso?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 16]

UJesu wadzimelela ekwenzeni intando kaYise nekutjengiseni abantu ithando

[Isithombe ekhasini 18]

Sinawo woke amabanga wokuba netjisakalo ekukhulekeni kweqiniso