Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Mpindieu ntshikondo tshimpe’

‘Mpindieu ntshikondo tshimpe’

‘Mpindieu ntshikondo tshimpe’

‘Monayi, mpindieu ntshikondo tshimpe, monayi, mpindieu ndituku dia lupandu.’​—2 KOL. 6:2.

1. Bua tshinyi tudi ne bua kujingulula tshintu tshidi ne mushinga tshitudi ne bua kuenza mu tshikondo tshionso?

SOLOMO wakamba ne: ‘Bualu bua tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi, bualu buonso budi ne dîba diabu muinshi mua diulu kabidi.’ (Muam. 3:1) Uvua mufunde bua kuleja mudibi ne mushinga bua kujingulula tshikondo tshimpe tshidi muntu mua kuenza tshintu kampanda bu mudi kudima, kuenza luendu, kukeba makuta anyi kuyukila ne bakuabu. Nansha nanku, tudi kabidi ne bua kujingulula mudimu udi ne mushinga wa bungi utudi ne bua kuenza mu tshikondo tshionso. Mbuena kuamba ne: tudi ne bua kuteka malu adi ne mushinga kumpala mu nsombelu wetu.

2. Bua tshinyi tudi tuamba ne: pavua Yezu uyisha, uvua mumanye tshikondo tshivuaye?

2 Pavua Yezu pa buloba, uvua mumanye bimpe tshikondo tshivuaye ne malu avuaye ne bua kuenza. Bu muvuaye mumanye malu avua ne mushinga buende yeye, uvua mujingulule ne: uvua mu tshikondo tshivua bantu bindile kukavua bidimu bia bungi bua milayi ivua itangila Masiya kukumbanayi. (1 Pet. 1:11; Buak. 19:10) Uvua ne mudimu wa bungi wa kuenza bua kumanyisha bantu muvuaye Masiya uvuabu balaye. Uvua ne bua kuyisha bulelela bua Bukalenge bua Nzambi ne kusangisha bantu bavuaye mua kupiana nabu Bukalenge abu. Uvua kabidi ne bua kuasa tshishimikidi tshia tshisumbu tshia bena Kristo tshivua ne bua kuenza mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi too ne ku mfudilu kua buloba.​—Mâko 1:15.

3. Bu muvua Yezu mumanye tshikondo tshivuaye, uvua wenza mudimu mushindu kayi?

3 Dimanya adi divua dipesha Yezu bukole ne dimusaka bua kuikala ne lukunukunu bua kuenza disua dia Tatuende. Wakambila bayidi bende ne: ‘Bulelela bintu bia kunowa bidi bia bungi, kadi bena mudimu badi banya-banya. Nunku nulombe mukalenge wa bintu bia kunowa, atume bena mudimu mu kunowa kuende.’ (Luka 10:2; Mal. 4:5, 6) Yezu wakanji kusungula bayidi 12 pashishe 70, kubambila tshia kuenza ne kubatuma bua kuyisha bantu bamba ne: ‘Bukalenge bua mu diulu budi pabuipi.’ Bible udi wamba buende yeye ne: ‘Pakajikijaye kuyisha bayidi bende dikumi ne babidi mikenji yende, yeye wakumukaku bualu bua kuyishaye bantu mu misoko yabu ne bua kubambilaye bualu bua Nzambi.’​—Mat. 10:5-7; 11:1; Luka 10:1.

4. Mmu mushindu kayi muvua Paulo widikija Yezu Kristo?

4 Yezu uvua tshilejilu tshimpe tshia lukunukunu ne didifila bua bayidi bende bonso. Ke tshivua mupostolo Paulo muleje pakalombaye bena Kristo nende ne: ‘Nuikale bidikiji banyi, bu mundi meme kabidi muidikiji wa Kristo.’ (1 Kol. 11:1) Mmu mushindu kayi muvua Paulo widikija Kristo? Tshia kumpala, uvua wenza muende muonso bua kuyisha lumu luimpe. Tudi tupeta mu mikanda ivuaye mufundile bisumbu mêyi bu mudi ‘mu disuminyina kanuikadi bajanguluki,’ “nukuatshile Nzambi mudimu,” ‘nukumbaje mudimu wa Mukalenge misangu yonso,’ ne ‘malu onso anudi nuenza, nuenze ne mitshima yenu bu munudi nuenzela Mukalenge.’ (Lomo 12:11; 1 Kol. 15:58; Kolos. 3:23) Paulo kavua mupue muoyo dimumuenekela dia Mukalenge Yezu Kristo mu njila wa ku Damaseka ne mêyi a Yezu avua muyidi Anania mua kuikala mumuambile a ne: ‘Yeye udi bu lupanza lungakusungula bua kutuala dîna dianyi ku mêsu kua bisamba bia bende, ne kua bamfumu ne kua bana ba Isalele.’​—Bien. 9:15; Lomo 1:1, 5; Gal. 1:16.

‘Tshikondo tshimpe’

5. Ntshinyi tshivua tshisaka Paulo bua kuyisha ne tshisumi?

5 Patudi tubala mukanda wa Bienzedi, tudi tumona patoke muvua Paulo muyishe ne dikima ne tshisumi. (Bien. 13:9, 10; 17:16, 17; 18:5) Uvua mumanye tshikondo tshivuaye. Wakamba ne: ‘Monayi, mpindieu ntshikondo tshimpe, monayi, mpindieu ndituku dia lupandu.’ (2 Kol. 6:2) Tshidimu tshia 537 kumpala kua Yezu, tshivua tshikondo tshimpe bua bena Isalele bavua mu bupika ku Babulona kupingana kuabu. (Yesh. 49:8, 9) Kadi Paulo yeye uvua wakula bua tshinyi? Mvese mikuabu idi ituambuluisha bua kumanya tshivuaye wakuila.

6, 7. Ndiakalenga kayi dinene didi nadi bena Kristo bela manyi lelu? Mbanganyi badi benza mudimu pamue ne bela manyi?

6 Paulo wakanji kuakula mu mukanda eu bua diakalenga dinene divuaye nadi yeye ne bena Kristo nende bela manyi. (Bala 2 Kolinto 5:18-20.) Wakaleja ne: Nzambi uvua mubabikile nangananga bua ‘mudimu wa kulengejija bakuabu kudiye,’ bua kulomba bantu bua ‘balengejangane ne Nzambi.’ Bivua biumvuija ne: bantu bavua ne bua kumvuangana kabidi ne Nzambi anyi kupingaja bulunda buabu.

7 Katshia ku buntomboji bua mu Edene, bantu bonso bakasemena kule ne Yehowa. (Lomo 3:10, 23) Bu mudi bantu kabayi pabuipi ne Nzambi, ki mbamumanye yeye ne disua diende ne dipanga edi ndibakebele makenga ne lufu. Paulo wakafunda ne: ‘Bualu bua tudi bamanye ne: bifukibua bionso bidi bitua mikemu popamue ne bidi bidinyenga popamue too ne katataka.’ (Lomo 8:22) Kadi Nzambi mmulongolole malu bua kulomba anyi ‘kusengelela’ bantu bua kualukila kudiye peshi kulengejangana nende. Ke mudimu uvua Nzambi mupeshe Paulo ne bena Kristo nende bela manyi. “Tshikondo tshimpe” atshi tshivua mua kuikala ‘dituku dia lupandu’ bua bantu bavua bitabuja Yezu. Bena Kristo bela manyi bonso ne balunda babu ba mu ‘mikoko mikuabu’ badi benza mudimu pamue bua kutungunuka ne kubikila bantu bua kupetabu diakalenga mu “tshikondo tshimpe” etshi.​—Yone 10:16.

8. Bua tshinyi dibikila dia kulengejangana ne Nzambi didi dia pa buadi?

8 Dibikila bantu bua kulengejangana ne Nzambi didi dia pa buadi bualu bantu ke bavua banyange malanda abu ne Nzambi pakamutombokelabu mu Edene, kadi Nzambi ke udi muele tshidia tshia kumpala bua kulongolola malanda avua manyanguke. (1 Yone 4:10, 19) Ntshinyi tshivuaye muenze? Paulo udi wandamuna wamba ne: ‘Nzambi munda mua Kristo wakadi ulengeja ba pa buloba kudiye, kakababadila malu mabi abu, ne wakateka munda muetu dîyi dia kulengejija bakuabu kudiye.’​—2 Kol. 5:19; Yesh. 55:6.

9. Ntshinyi tshivua Paulo muenze bua kuleja dianyisha bua luse lua Nzambi?

9 Pavua Yehowa mufile mulambu wa kupikula nawu bantu, wakalongolola bua kufuila bantu badi bitabuja mulambu eu luse bua mibi yabu ne bua kupingaja bulunda buabu anyi malanda abu nende. Wakatuma kabidi milopo yende bua kulomba bantu ba miaba yonso bua kukebabu nende ditalala patshidi dîba dikalaku. (Bala 1 Timote 2:3-6.) Bu muvua Paulo mumanye disua dia Nzambi ne mujingulule tshikondo tshivuaye, wakadifila ne bukole buende buonso mu ‘mudimu wa kulengejija bakuabu kudi Nzambi.’ Disua dia Yehowa ki ndishintuluke to. Nzambi utshidi anu muoluele bantu tshianza mu matuku etu aa bua balengejangane nende. Nunku mêyi a Paulo a ne: ‘Mpindieu ntshikondo tshimpe’ ne ‘mpindieu ndituku dia lupandu’ adi akumbana too ne lelu. Bushuwa, Yehowa udi Nzambi wa luse ne udi umvuila bantu.​—Ekes. 34:6, 7.

Katubuangatshi bu ‘bualu bua patupu’

10. ‘Dituku dia lupandu’ didi diumvuija tshinyi bua bena Kristo bela manyi ba kale ne ba lelu?

10 Bantu ba kumpala bavua bapete diakalenga dia kulengejangana ne Nzambi ngaba bavua ‘badisange ne Kristo.’ (2 Kol. 5:17, 18, MMM) Buabu bobu, ‘dituku dia lupandu’ diakatuadija mu Pentekoste wa 33. Katshia ku dituku adi, bantu aba mbapete mudimu wa kumanyisha ‘dîyi dia kulengejija bakuabu kudi Nzambi.’ Lelu bena Kristo bela manyi batshidi pa buloba badi batungunuka ne ‘mudimu wa kulengejija bakuabu kudi Nzambi.’ Mbajingulule ne: banjelu banayi bavua mupostolo Yone mumone mu tshikena kumona ‘mbakuate mpepele inayi ya buloba bua lupepele kalupepi pa buloba.’ Nunku tutshidi mu ‘dituku dia lupandu’ ne mu “tshikondo tshimpe.” (Buak. 7:1-3) Ke bualu kayi, katshia ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, bena Kristo bela manyi batshidi pa buloba mbadifile ne lukunukunu mu ‘mudimu wa kulengejija bakuabu kudi Nzambi’ too ne ku ntengu ya buloba.

11, 12. Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, mmunyi muvua bena Kristo bela manyi baleje muvuabu bamanye tshikondo tshivuabu? (Tangila tshimfuanyi tshidi mu dibeji dia 15.)

11 Tshilejilu, anu mudi mukanda wa Les Témoins de Jéhovah: Prédicateurs du Royaume de Dieu uleja, ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900 “Charles Taze Russell ne bena diende bavua batuishibue ne: bavua mu tshikondo tshia dinowa ne bantu bavua dijinga ne bulelela buvua mua kubapikula.” Ntshinyi tshiakenzabu? Bu muvua bana betu aba bajingulule ne: bavua mu “tshikondo tshimpe” tshia dinowa, kabavua anu babikila bantu bua kuteleja mayisha abu to. Ke tshivua bamfumu ba mu bukua buena Kristo benza munkatshi mua bidimu bia bungi. Kadi bena Kristo bela manyi abu bakatuadija kukeba mishindu mikuabu ya kuyisha lumu luimpe. Bakenza mudimu ne biamu bipiabipia bia tshikondo atshi bua kutungunuja mudimu wabu.

12 Bua lumu luimpe lua Bukalenge kuyalu kumpala, kasumbu kakese ka bamanyishi ba lukunukunu abu, bakenza mudimu ne trakte, tukanda, bibejibeji ne mikanda. Bavua kabidi bafunda mayisha ne biena-bualu bivuabu bafila bua babipatule mu bikandakanda bia bungi. Bavua ne ndongamu wa kuyisha ku tudiomba tuvua tumvuika mu ditunga diabu ne mu matunga makuabu. Bakapatula bimfuanyi bivua binyunga ne mêyi makuata avua abiumvuija mu tshikondo tshivua bantu kabayi banji kupatula filme ya bimfuanyi binyunga ne mêyi. Lukunukunu luabu lukole alu ndufikishe ku tshinyi? Lelu kudi bantu bapite pa miliyo muanda mutekete badi bitabe lumu luimpe ne baditue pabu mu dimanyisha bantu bua ‘kulengejangana ne Nzambi.’ Bulelela, Bantemu ba Yehowa ba mu tshikondo atshi bavua tshilejilu tshimpe tshia tshisumi nansha muvuabu bakese ne bikale ne dimanya dikese.

13. Ndisua dia Nzambi kayi ditudi ne bua kulonda?

13 Mêyi a Paulo a ne: ‘Mpindieu ntshikondo tshimpe’ atshidi ne mushinga too ne lelu. Tuetu badi balabule bulenga bua Yehowa budi kabuyi butuakanyine, tudi ne dianyisha bua mutudi bapete diakalenga dia kumvua mukenji wa kulengejangana ne Nzambi ne bawitabe. Pamutu pa tuetu kudilaminawu, tudi tulonda mêyi avua Paulo mulue kuamba a ne: ‘Tudi tunusengelela kabidi ne: kanuangatshi ngasa wa Nzambi bu bualu bua patupu.’ (2 Kol. 6:1) Disua dia Nzambi ndia ‘kulengeja ba pa buloba kudiye’ ku butuangaji bua Kristo.​—2 Kol. 5:19.

14. Ntshinyi tshidi tshienzeka mu matunga a bungi?

14 Bantu ba bungi badi Satana mufofomije mêsu batshidi kule ne Nzambi ne ki mbamanye mushinga udi nawu bulenga buende bukena butuakanyine to. (2 Kol. 4:3, 4; 1 Yone 5:19) Kadi dinyanguka dia nsombelu pa buloba ndisake bantu ba bungi bua kuitaba bulelela patudi tubaleja ne: dikala kule ne Nzambi ke didi difikishe bantu ku ntatu ne makenga. Nansha mu matunga muvua bantu ba bungi kabayi batuteleja, bavule badi bitaba mpindieu lumu luimpe ne benza tshidi tshikengela bua kulengejangana ne Nzambi. Nunku tudiku tujingulula ne: tshikondo tshitudi etshi ke tshikondo tshia kudifila ne lukunukunu mu diambila bantu bua ‘kulengejangana ne Nzambi’ anyi?

15. Pamutu pa kuyisha bantu mukenji bua badiumvue bimpe, tuetu tudi basue bantu bamanye tshinyi?

15 Katuena anu tuyisha bantu ne: bobu bitabe Nzambi, neajikije ntatu yabu yonso ne nebumvue bimpe to. Ke tshidi bantu ba bungi bakeba kumvua padibu baya mu bitanda ne bamfumu ba bitendelelu badi badienzeja bua kukumbaja dijinga edi. (2 Tim. 4:3, 4) Kadi ki ntshitudi tuetu tuyishila to. Lumu luimpe lutudi tuyisha ndua ne: bu mudi Yehowa mutunange mmusue kutubuikidila mibi yetu ku butuangaji bua Kristo. Nunku bantu badi mua kusemena kudi Nzambi ne kulengejangana nende. (Lomo 5:10; 8:32) Kadi “tshikondo tshimpe” etshi tshidi tshienda tshiya ku ndekelu ne lukasa luonso.

“Nuikale ne lukunukunu mu mitshima yenu”

16. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Paulo bua kuikala ne dikima ne lukunukunu?

16 Nunku tshinyi tshitudi mua kuenza bua kuikala ne lukunukunu bua ntendelelu mulelela ne kululama? Bamue badi mua kuikala bena bundu anyi kabayi bakula bikole ne bidi mua kubakolela bua kuleja patoke mudibu badiumvua anyi kudia bulunda ne bakuabu. Kadi mbimpe tumanye ne: kuikala ne lukunukunu kakuena kumvuija kuleja patoke disanka didi muntu nadi anyi mudiye udiumvua to, ne kakuena kulondesha ngikadilu ya muntu to. Paulo wakaleja tshia kuenza pakambilaye bena Kristo nende ne: “Nuikale ne lukunukunu mu mitshima yenu.” (Lomo 12:11) Nyuma wa Yehowa wakambuluisha mupostolo Paulo bikole bua kuikala ne dikima ne kunanukila mu mudimu wa kuyisha. Lukunukunu luende kaluvua lutekete munkatshi mua bidimu bipite pa 30 to, mbuena kuamba ne: kumbukila ku tshikondo tshivua Yezu mumumuenekele too ne pakaluabu kumukuata ne kumushipa mu Lomo. Uvua weyemena anu Nzambi uvua umupesha bukole buvuaye nabu dijinga ku diambuluisha dia nyuma wende. Wakamba ne: ‘Ndi mumanye mua kuenza malu onso mu Mukalenge udi unkolesha.’ (Filip. 4:13) Tshilejilu tshiende tshidi mua kutuambuluisha bikole.

17. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua ‘kuikala ne lukunukunu mu mutshima’?

17 Muaku udibu bakudimune “lukunukunu” udi umvuija “kusaba.” (Kingdom Interlinear) Bua mbidika wa mâyi kutungunuka ne kusaba, tudi ne bua kutungunuka ne kusonsola mudilu. Bia muomumue, bua kuikala ne “lukunukunu mu mitshima,” tudi dijinga ne nyuma wa Nzambi dîba dionso. Bua kumupeta, tudi ne bua kulonda malu onso adi Yehowa mulongolole bua kutukolesha mu nyuma. Bidi biumvuija ne: tudi ne bua kuangata ne mushinga ntendelelu wetu wa mu dîku ne wa mu tshisumbu mbuena kuamba ne: kuikala ne tshibidilu tshia kudilongela Bible, kumulonga mu dîku, kusambila ne kudisangisha ne bena Kristo netu. Tuetu tuenza nunku, netulame “mudilu” watuambuluisha bua kutungunuka ne “kusaba” ne kuikala ne ‘lukunukunu mu mutshima.’​—Bala Bienzedi 4:20; 18:25.

18. Tuetu bena Kristo badilambule tudi ne bua kushindamena pa tshipatshila kayi?

18 Muntu udi mudilambule anyi mudifile ngudi udifila bua kuenza bualu kampanda ne ki mbipepele bua kumulekesha bualu abu anyi kumutekesha mu maboko bua kubuenza to. Tshipatshila tshietu tuetu bena Kristo badilambule ntshia kuenza bualu buonso budi Yehowa musue ne: tuenze anu bu muvua Yezu muenze. (Eb. 10:7) Lelu Yehowa mmusue ne: bantu ba bungi menemene balengejangane nende. Nunku anu bu Yezu ne Paulo, tudifilayi ne tshisumi tshionso mu mudimu wa mushinga mukole wa kuenza ne lukasa udi ne bua kuenzeka lelu.

Udi muvuluke anyi?

• ‘Mudimu wa kulengejija bakuabu kudi Nzambi’ uvuabu bapeshe Paulo ne bena Kristo bela manyi bakuabu uvua mudimu kayi?

• Ntshinyi tshidi bela manyi batshidi pa buloba benza mu “tshikondo tshimpe” etshi?

• Ntshinyi tshidi bena Kristo mua kuenza bua ‘kuikala ne lukunukunu mu mutshima’?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 12]

Paulo kavua mupue muoyo dimumuenekela dia Mukalenge Yezu Kristo