Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bhinelani UJehova!

Bhinelani UJehova!

Bhinelani UJehova!

“Ngizokudumisa uZimami nengisesekhona.”—RHA. 146:2.

1. Khuyini eyenza uDavidi bona atlame amanye wamarhalanakhe?

EBUTJHENI bakhe, uDavidi wasebenza ama-awara amanengi emangweni hlanu kweBhetlihema atlhogomela umhlambi kayise. Njengombana gade alusa izimvu, uDavidi gade angabona ubuhle bendalo kaJehova: amazulu aphazimulako, ‘iinyamazana’ ‘neenyoni.’ Kwamkghwatha khulu akubonako—kangangobana watjhukumiseleka bona atlame iingoma ezithinta ihliziyo ezidumisa uMbumbi wezinto ezikarisakwezi. Ezinengi zeengoma zakaDavidi zifumaneka encwadini yamaRhalani. *Funda amaRhalani 8:3, 4, 7-9.

2. (a) Ngiwuphi umthelela umbhino ongaba nawo emuntwini? Nikela isibonelo. (b) Singafundani ngobuhlobo bakaDavidi noJehova kumaRhalani 34:7, 8; nakumaRhalani 139:2-8?

2 Bekuhlangana nesikhathesi lapho uDavidi athuthukisa khona amakghonwakhe njengombhini. Waba nobukghoni kangangobana wabe wamenywa bona ayokudlalela iKosi uSawula iharibha. (Iziy. 22:29) Umbhino kaDavidi gade uthoba ekosini etshwenyekileko le, njengombana umbhino omnandi wenza ebantwini ngitjho nanamhlanjesi. Nanyana nini uDavidi nekathatha iinsimbi zakhe zokuvuma, “uSawula bekafumana ukuphumula begodu kwamkhambela kuhle.” (1 Sam. 16:23) Iingoma umbhini osaba uZimu lo nomtloli wombhino azitlolako zaba ngeziqakathekileko ukufika namhlanjesi. Akhese ucabange ngalokhu! Namhlanjesi, ngaphezu kweemnyaka ezi-3 000 ngemva kokubelethwa kwakaDavidi, iingidi zabantu beenzinda ezihlukahlukeneko nabahlala kizo zoke iingcenye zephasi kanengi bafunda amarhalani kaDavidi bona batjhiriyeke bebabe nethemba.—2 Mil. 7:6; funda amaRhalani 34:7, 8; 139:2-8; Amo. 6:5.

Indima Eqakathekileko Yombhino Ekukhulekeleni Kweqiniso

3, 4. Ngimaphi amalungiselelo wokubhina umbhino ocwengileko egade enziwe ngesikhathi sakaDavidi?

3 UDavidi gade anobukghoni, begodu wasebenzisa ikghono lakhe ngendlela engcono khulu—bona adumise uJehova. Ngemva kobanyana abe yikosi yakwa-Israyeli, uDavidi wahlela bona ikonzo yetabarnakele ihlanganise umbhino omnandi. Kiwo woke amaLevi egade akhonza etempeleni—azi-4 000 wawo bekabelwe bona abe “badumisi” nama-288 ‘afundiswa ukubhinela uJehova, woke bekanobukghoni.’—1 Mil. 23:3, 5; 25:7.

4 UDavidi ngokwakhe watlama iingoma ezinengi ebezivunywa maLevi. UmIsrayeli ogade anethuba lokuba khona nekuvunywa amarhalani kaDavidi kungenzeka bekatjhukunyiswa ngilokho akuzwako. Ngokukhamba kwesikhathi, imbulungelo yesivumelwano yalethwa eJerusalema, “uDavidi . . . wathi emakhosaneni wamaLevi kufuze ajamise abafowabo ababhina ngeensimbi zokubhina, iinsimbi zombhino ezineentambo, amaharibhe nangeensinjana zamasimbali, ziwudlalele phezulu bona itjhada lethabo linyuke.”—1 Mil. 15:16.

5, 6. (a) Kubayini bekufuze kunikelwe isikhathi eside kangaka embhinweni ngesikhathi sokubusa kwakaDavidi? (b) Sazi njani bona umbhino gade unendima eqakathekileko ekukhulekeleni kwama-Israyeli wekadeni?

5 Kubayini umbhino gade uyinto eqakatheke kangaka esikhathini sakaDavidi? Kghani kungombana ikosi gade imbhini kwaphela? Awa, bekunelinye ibanga elavezwa emakhulwini weemnyaka kamva lokha iKosi elungileko uHezekiya neyivuselela ikonzo etempeleni. Ku-2 IMilando 29:25, siyafunda: “Wabeka [uHezekiya] amaLevi ngendlini kaJehova namasimbali, iinsimbi zombhino ezineentambo, namaharibhe, ngomlayo kaDavidi noGadi umboni wekosi newakaNathani umporofidi, ngombana bekungesandla sakaJehova bona kukhutjhwe umlayo ngabaporofidi bakhe.”

6 Kwamambala, ngomporofidakhe uJehova walayela abakhulekeli bakhe bona bamdumise ngeengoma. Ababhini besitjhaba sabapristi gade batjhaphulukile emisebenzini egade kufuneka amanye amaLevi ayenze bona babe nesikhathi esaneleko sokutlama nokubuyekeza iingoma zabo.—1 Mil. 9:33.

7, 8. Malungana nokubhina iingoma zoMbuso, khuyini okuqakathekileko kunokuba ligagu?

7 Ungathi, “Nekuziwa endabeni yokubhina, ngiyaqiniseka bona bengekhe ngibalwe hlangana nababhini egade babhina etabarnakele!” Kodwana akusibo boke ababhini abamaLevi egade banobukghoni. Ngokwe-1 IMilando 25:8, ‘bekunabafundako.’ Kuyatjhejwa bona kungenzeka gade kunababhini abanekghono elikhulu hlangana nezinye iintjhaba zama-Israyeli, kodwana uJehova wabela amaLevi bonyana atlhogomele umbhino. Singaqiniseka bona nanyana gade kubabantu ‘abanekghono’ namtjhana ‘abomafundana,’ woke amaLevi athembekileko enza angakwazi ukukwenza ukuphetha isabelo sawo.

8 UDavidi bekathanda umbhino begodu gade anekghono lawo. Kodwana likghono kwaphela eliqakathekileko kuZimu? KumaRhalani 33:3, uDavidi watlola: “Yenza ongakghona ukukwenza ekubhineni ngeentambo nokurhuwulela ngethabo.” Umlayezo usepakameni, ‘senza esikghona ukukwenza ukudumisa uJehova.’

Indima Yombhino Ngemva Kwesikhathi SakaDavidi

9. Hlathulula bona khuyini obewuzoyibona nebewuzoyizwa ukube bewukhona nekuvulwa itempeli phakathi nesikhathi sokubusa kwakaSolomoni.

9 Phakathi nokubusa kwakaSolomoni, umbhino bewunendima eqakathekileko ekukhulekeleni kweqiniso. Nekuvulwa itempeli, bekunesiqhema esipheleleko sombhino sabantu ababeregisa ipalapala ebesineempalapala ezi-120. (Funda ye-2 IMilando 5:12.) IBhayibhili isitjela bona ababetha ipalapala [boke ebekubapristi] nababhinako bebamunye ekwenzeni umdumo munye bona uzwiwe ekudumiseni nekuthokozeni uJehova, . . . ‘ngombana muhle, begodu umusakhe wethando uhlala bekube nini nanini.’” Msinyana itjhada lombhinwelo nelizwakalela phezulu “indlu yazala ilifu,” okutjengisa ukwamukelwa nguJehova. Qala bona bekuthabisa begodu kukarisa kangangani ukuzwa umdumo wazo zoke iimpalapala okukhambisanako neenkulungwana zababhinako kuhlanganiswe ndawonye kwaba kunye!—2 Mil. 5:13.

10, 11. Khuyini etjengisa bona amaKrestu wokuthoma aberegisa umbhino ekukhulekeleni kwawo?

10 Umbhino bewuberegiswa ekukhulekeleni kwamaKrestu wokuthoma. Kwamambala, abakhulekeli bangekhulu lokuthoma bebangahlangani etabarnakele namtjhana etempelini, kodwana bebahlangana emizini yabantu. Ngebanga levivinyo nezinye izinto, ubujamo ebebahlangana ngaphasi kwabo kanengi bebungakarisi. Nanyana kunjalo, amaKrestu layo adumisa uZimu ngombhino.

11 Umpostoli uPowula wakhuthaza abanakwabo abamaKrestu beKholose: “Nilayane ngabo boke ubuhlakani, vumani amarhalani, amarhubo, neengoma zakamoya, nibhinele ukuthokoza uZimu ngeenhliziyo zenu.” (Khol. 3:16) Ngemva kobana uPowula noSilasi bavalelwe ejele, bathoma ‘ukuthandaza nokudumisa uZimu ngeengoma,’ nanyana bebanganayo incwadi yeengoma abayilandelako. (IZe. 16:25) Nengabe bewungavalelwa ejele, zingaki iingoma zethu zoMbuso ongakghona ukuzibhina ngehloko?

12. Singakutjengisa njani ukuzithokozela iingoma zethu zoMbuso?

12 Njengombana umbhino unendima eqakathekileko ekukhulekeleni kwethu, senza kuhle ngokuzibuza: Ngitjengisa ukuwuthokozela okufaneleko na? Ngenza koke okusemandlenami bona ngifike ngesikhathi emihlanganweni yebandla, nemihlanganweni emincani nemikhulu bonyana ngihlanganyele nabanakwethu nabodadwethu engomeni yokuvula, begodu ngibhina ngokusuka ehliziyweni? Ngiyabakhuthaza abantwabami bona bangaqali umbhino ovunywa hlangana neSikolo Sekonzo Sezulwini noMhlangano Wekonzo namtjhana ohlangana nekulumo yenengi neSifundo seSithalasokulinda njengesikhathi sokuphumula, nokuphuma ngokungatlhogekiko, mhlamunye nanjengethuba lokuthabulula iinyawo?’ Ukubhina yingcenye yokukhulekela kwethu. Kuliqiniso, kunganandaba bona ‘sinekghono’ namtjhana ‘siyafunda,’ soke singakghona—begodu kufuze sihlanganise amaphimbwethu ekudumiseni uJehova.—Madanisa neye-2 KwebeKorinte 8:12.

Iintlhogo Zethu Ziyatjhuguluka Ngokukhamba Kwesikhathi

13, 14. Kuqakatheke ngani ukubhina ngokusuka ehliziyweni phakathi kwemihlangano yebandla? Fanekisa.

13 Eemnyakeni engaphezu kweli-100, i-Zion’s Watch Tower yahlathulula ibanga elilodwa lokobana kubayini iingoma zethu zoMbuso ziqakatheke kangaka. Yathi: “Ukubhina iqiniso yindlela ehle yokulifaka eengqondweni neenhliziyweni zabantu bakaZimu.” Amezwi amanengi aseengomeni zethu asekelwe eendimeni zoMtlolo, ngalokho ukufunda amezwi wezinye iingoma kungaba yindlela ehle khulu yokwenza iqiniso lingene litjhinge eenhliziyweni zethu. Kanengi abantu abavakatjhela emihlanganwenethu kokuthoma bathintwa kubhina kwebandla okusuka ehliziyweni.

14 Ngobunye ubusuku ngo-1869, u-C. T. Russell bekabuya emberegweni nekazakuzwa umbhino uvela eholweni elingaphasi. Ngesikhatheso epilwenakhe, bekaqiniseka bona ngeze alifumana iqiniso ngoZimu. Ngalokho wakhetha ukuzinikela erhwebweni lakhe, acabanga bona nekangenza imali, uzokukghona ukurhelebha abantu ngeentlhogo zabo zenyama ngitjho nanyana angeze akghona ukubarhelebha bafunde iqiniso ngoZimu. Umzalwana uRussell wangena ewolweni elisilapheleko elinethuli wafumana kubanjelwe kilo iinkonzo zekolo. Wahlala phasi, walalela. Kamva watlola bona akuzwako ngobusukobo “bekwanele begodu bekunqotjhiswa nguZimu bona kuvuselele ikholo [lakhe] ebesele libogaboga ekutheni iBhayibhili iphefumulelwe nguZimu.” Tjheja bona kubhina okwadosela uMzalwana uRussell kokuthoma emhlanganweni.

15. Ngimaphi amatjhuguluko welwazi enze bona kube kuhlakanipha ukulungisa incwadi yeengoma?

15 Njengombana isikhathi sidlula, kwenziwa amatjhuguluko ekuzwisiseni kwethu iMitlolo. Iziyema 4:18 zithi: “Indlela yabalungileko injengokukhanya okuragela phambili kukhanya ngokungeziweko bekube semini.” Ukwanda kokukhanya ngokuqinisekileko kudosela ekwenziweni kokulungiswa kwendlela ‘esibhina ngayo iqiniso.’ Eemnyakeni ema-25 edlulileko, aboFakazi BakaJehova eenarheni ezinengi bakuthabela ukuberegisa incwadi yeengoma enesihloko esithi, Hubani Izindumiso ZikaJehova. * Kusukela eemnyakeni incwadi leyo eyagadangiswa ngayo kokuthoma, ukukhanya kwangezeleleka eenhlokwaneni ezinengi, amanye amezwi aberegiswe encwadini yeengoma leyo awasaberegiswa. Isibonelo, asisakhulumi “ngehlelo elitjha,” kodwana sikhuluma “ngephasi elitjha.” Begodu kwanje sithi ibizo lakaJehova “lizocwengiswa” ingasi bona “lizokulwelwa.” Ngokukhanyako, ngokwemfundiso esizitholileko kube netlhogeko bona incwadethu yeengoma ilungiswe.

16. Incwadethu yeengoma ezitja izosirhelebha njani bona silandele isiyeleliso sakaPowula esifumaneka Kwebe-Efesu 5:19?

16 Ngebanga lalokho, namanye amabanga, iSihlopha Esibusako silungiselele incwadi yeengoma ezitja enesihloko esithi, Hubelani UJehova. Inani leengoma ezisencwadinethu yeengoma etja ziphungulwe zaba li-135. Njengombana ziimbalwa iingoma okufuze sizifunde, singakghona okunganani bona sikhumbule amezwi wezinye iingoma ezitja. Lokhu kuvumelana nesiyeleliso sakaPowula esitlolwe Kwebe-Efesu 5:19.—Funda.

Ungatjengisa Indlela Ozithanda Ngayo Iingoma Zethu

17. Ngimuphi umkhumbulo ongasirhelebha bona sihlule ukusaba ukuhlazeka malungana nokubhina ebandleni?

17 Kufuze sivumele ukusaba ukuhlazeka bona kusivimbele ekubhineni ngokuzwakalako emihlanganweni yobuKrestu? Kuqale nganasi indlela: Malungana nendlela esikhuluma ngayo, akusiliqiniso bona “soke sineemphoso ezinengi”? (Jak. 3:2) Nokho, asivumeli ikulumwethu engakapheleli bona isivimbele ekudumiseni uJehova emzini nomuzi. Ukungapheleli kwethu endleleni esibhina ngayo akukafaneli kusivimbele ekudumiseni uZimu ngombhino. UJehova, “owanikela umuntu umlomo” uyakuthabela ukulalela njengombana sisebenzisa amaphimbwethu bona sibhine iindumiso zakhe.—Eks. 4:11.

18. Linganisa bona ungawafunda njani amezwi weengoma zethu.

18 Ama-CD anesihloko esithi, Sing to Jehovah—Vocal Renditions ayatholakala ngeenlimi ezimbalwa. Ahlanganisa nomthiya omnandi we-okhestra nekhwaya yeengoma ezitjha. Ukulalela iingoma ezihleliwekwezi, kumnandi khulu. Zilalele qobe; ngendlela leyo uzowafunda msinyana amezwi weengoma zethu ezimbalwa. Amezwi weengoma ezinengi enziwe ngendlela yokobana nawubhina umuda owodwa, pheze uzokwazi ukubona bonyana khuyini okuzokulandela. Ngalokho-ke, newudlala ama-CD, kubayini ungalingi ukubhina nekhorasi? Nasele uwajayele kuhle amezwi neengoma ekhaya, ngokunganakuzaza uzokukghona ukuvuma ngesibindi eWolweni LoMbuso.

19. Ngimaphi amagadango abandakanyekileko ekwenziweni komthiya we-okhestra weengoma zethu zoMbuso?

19 Kubulula ukunyaza umthiya weengoma esiwuthabela emihlanganweni yethu ekhethekileko, imihlangano yesifunda neyesigodi. Mkhulu umsebenzi obandakanyekileko ekwenziweni kweengomezi. Ngemva kobana iingoma sezikhethiwe, kufuze zitlolwe ngokutjheja ezizokudlalwa ngeensimbi siqhema se-okhestra se-Watchtower esinamalungu ama-64. Ngemva kwalokho ababhini bathatha ama-awara amanengi bahlolisisa lokho ebazabe bakubuyekeza bese ekugcineni bawarikhode estudio e-Patterson, e-New York. Abalitjhumi babazalwana nabodadaba bahlala ngaphandle kwe-United States. Boke bakuqala njengelungelo ukuba nengcenye ekwenzeni iingoma ezimnandi zokukhulekela kwethu. Singatjegisa ukuthokozela imizamwabo yethando. Usihlalo emihlanganweni yethu emincani nemikhulu nekasibawa bona sihlale phasi, asenzeni njalo, silalelisise iingoma ezilungiselelwe ngethando.

20. Uzimisele ukwenzani?

20 UJehova uyakutjheja ukumdumisa kwethu ngeengoma. Ziqakathekile kuye. Singamthabisa ngokubhina ngokusuka ehliziyweni nanyana kunini nesihlangana ekukhulekeleni. Kwamambala, kunganandaba bona sinekghono namtjhana siyafunda, ‘asibhineleni uJehova’!—Rha. 104:33NW.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 1 Ngokuthabisako, emakhulwini alitjhumi weemnyaka ngemva kokufa kwakaDavidi, isiqhema seengilozi sabikezela ukubelethwa kwakaMesiya ebelusini egade balusa iimhlambabo emangweni hlanu kweBhetlihema.—Luka 2:4, 8, 13, 14.

^ isig. 15 Zoke iingoma ezima-225 bezifumaneka ngeenlimi ezingaphezu kwe-100.

Ucabangani?

• Ngiziphi iimbonelo zangeenkhathi zeBhayibhili ezitjengisa bona umbhino uqakathekile ekukhulekeleni kwethu?

• Ngikuphi ukuhlobana okukhona hlangana nokulalela umlayo kaJesu otlolwe kuMatewu 22:37 nokuhlanganyela ngehliziyo yoke ekubhineni iingoma zoMbuso?

• Ngiziphi ezinye iindlela esingatjengisa ngazo ukuzithokozela kwamambala iingoma zethu zoMbuso?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 31]

Uyabalela abantwabakho nebafuna ukuphuma ngokungatlhogekiko nesibhinako?