Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Wɔkaneɔ yɛ 1 Mose 6:3 lɛ akɛ: “Mimumɔ lɛ kɛ gbɔmɛi epeleŋ he daa yɛ amɛ gbɛduu lɛ mli; ejaakɛ heloo ji amɛ, ni amɛgbii afee afii oha kɛ nyɔŋmai enyɔ.” Ani no mli lɛ Yehowa miitse adesai afii lɛ anɔ kɛba afii 120, agbɛnɛ hu lɛ ani Noa kɛ nakai afii sɔŋŋ shiɛ dani Nu Afua lɛ ba?

Sanebimɔi enyɔ lɛ fɛɛ hetoo ji dabi.

Dani Nu Afua lɛ aaaba lɛ, adesai babaoo hi shi afii ohai abɔ. Beni Nu Afua lɛ ba lɛ, no mli lɛ Noa eye afii 600, ni etee nɔ ehi shi kɛyashi eye afii 950 dani egbo. (1 Mose 7:6; 9:29) Mɛi komɛi ni afɔ́ amɛ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ hu ye fe afii 120. Arpakshad gbo beni eye afii 438 ni Shela ye afii 433. (1 Mose 11:10-15) Shi beni shɛɔ Mose beaŋ lɛ, adesa wala afii lɛ eba shi aahu kɛbashɛ afii 70 loo afii 80. (Lala 90:10) No hewɔ lɛ 1 Mose 6:3 lɛ etsɔɔɔ akɛ adesa wala sɛɛjɛkɛmɔ baafee afii 120.

Belɛ, ani nakai ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ miiha Noa ale ákɛ ekɛ afii 120 baabɔ mɛi kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he? Dabi. Nyɔŋmɔ kɛ Noa wie shii abɔ. Wɔkaneɔ yɛ kuku 13 lɛ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa akɛ: Heloo fɛɛ naagbee eba mihiɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ yiwalɛ.’ Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, Noa gbe nitsumɔ kpele ni ji adeka lɛ maa lɛ naa, ni beni egbe naa lɛ ‘Yehowa kɛɛ Noa akɛ: Bo kɛ owe lɛ fɛɛ abote adeka lɛ mli.’ (1 Mose 6:13; 7:1) Ni Yehowa ha Noa le saji pɔtɛɛ komɛi hu yɛ shihilɛi krokomɛi amli.—1 Mose 8:15; 9:1, 8, 17.

Shi esoro bɔ ni aŋma 1 Mose 6:3 lɛ; atsĩii Noa ta, ni asaŋ atsɔɔɔ hu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ lɛ miiwie. Abaanyɛ akɔ lɛ akɛ eji wiemɔ ko ni Nyɔŋmɔ kɛmiitsɔɔ eyiŋtoo loo eyiŋkpɛɛ. (Okɛto 1 Mose 8:21 lɛ he.) Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, yɛ yinɔsaji ni aŋmala ni tsɔɔ nibii ni tee nɔ dani abɔ Adam lɛ mli lɛ, wɔnaa wiemɔi komɛi tamɔ: “Nyɔŋmɔ kɛɛ.” (1 Mose 1:6, 9, 14, 20, 24) Ekã shi faŋŋ akɛ, jeee adesa ko ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ Yehowa kɛwieɔ lɛ, ejaakɛ abɔko adesa ko yɛ nakai beaŋ.

Belɛ shishinumɔ yɛ he akɛ wɔɔmu sane naa akɛ, 1 Mose 6:3 lɛ miitsɔɔ Nyɔŋmɔ fai shi ni etswa akɛ ekɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ baaba naagbee lɛ. Yehowa ma nɔ aduatsɔ akɛ ebaafee nakai yɛ afii 120 mli, eyɛ mli akɛ no mli lɛ Noa leee he nɔ ko moŋ. Shi mɛni hewɔ eto be? Mɛni hewɔ ekpataaa nakai je lɛ hiɛ amrɔ nɔŋŋ lɛ?

Bɔfo Petro tsɔɔ nɔ hewɔ lɛ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ ŋmɛ etsui shi ni emɛ amɛ aahu yɛ Noa gbii lɛ amli, beni afeɔ adeka kpeteŋkpele lɛ, nɔ̃ mli ni ahere mɛi fioo, ni ji mɛi kpaanyɔ lɛ, asusumai ayiwala yɛ kɛtsɔ nu mli lɛ.” (1 Pet. 3:20) Hɛɛ, beni Nyɔŋmɔ to akɛ ebaatsu eyiŋtoo lɛ he nii yɛ afii 120 sɛɛ lɛ, no mli lɛ nibii komɛi yɛ ni esa akɛ atsu he nii. Afii 20 sɛɛ lɛ, Noa kɛ eŋa bɔi bii fɔmɔ. (1 Mose 5:32; 7:6) Amɛbihii etɛ lɛ dara ni amɛbote gbalashihilɛ mli, ni amɛweku lɛ yibɔ bafee “mɛi kpaanyɔ.” No sɛɛ lɛ ehe bahia ni amɛkpɛ adeka lɛ, ni enɛ jeee nitsumɔ ni akɛ be fioo ko baatsu, yɛ adeka lɛ dalɛ kɛ Noa weku lɛ ayifalɛ lɛ hewɔ. Lɛɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ tsui shi ni eŋmɛ afii 120 lɛ ha anyɛ atsu nakai nibii lɛ ahe nii, ni enɛ ha anyɛ abaa wala yi, ni eha ahere adesai anɔkwafoi kpaanyɔ asusumai ayiwala “kɛtsɔ nu mli.”

Biblia lɛ etsɔɔɔ afi pɔtɛɛ ni Yehowa ha Noa le akɛ Nu Afua lɛ baaba. Shi akɛni no mli lɛ efɔ ebii lɛ, amɛdara, ni amɛbote gbalashihilɛ mli hu hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ afii 40 loo afii 50 ho dani Nu Afua lɛ ba. Kɛkɛ ni Yehowa kɛɛ Noa akɛ: “Heloo fɛɛ naagbee eba mihiɛ.” Ekɛfata he akɛ esa akɛ Noa akpɛ adeka agbo ko ní ekɛ eweku lɛ abote mli. (1 Mose 6:13-18) Yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, jeee akɛ Noa fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ jalɔ pɛ kɛkɛ. Esɔmɔ akɛ “jalɛ shiɛlɔ” ní jaje kɔkɔbɔɔ ni mli kã shi faŋŋ—ni ji Nyɔŋmɔ fai shi ni etswa akɛ ebaakpata nakai beaŋ jeŋ fɔŋ lɛ hiɛ lɛ. Noa leee afi nɔ ni nakai hiɛkpatamɔ lɛ baaba lɛ be kplaŋŋ kɛtsɔɔɔ hiɛ, shi ele akɛ ebaaba kɛ̃. Ni ole akɛ nakai ebalɛ hu.—2 Pet. 2:5.