Kas Eeden oli inimkonna algne kodu?

KUJUTLE, et oled suures aias. Sind ei sega ega häiri miski. Kuskilt ei kosta linnamelu ega liiklusmüra. Mis aga veelgi tähtsam, sind ei vaeva ükski mure, ei kimbuta ükski haigus, mitte miski ei tekita allergiat ning kuskilt ei valuta. Sa naudid kõike ümbritsevat iga oma meelega.

Esmalt puhkab su pilk erksavärvilistel lilleõitel, seejärel sillerdaval ojakesel. Siis vaatad sa valguse ja varjude mängu rohul ja puulehtedel, mis helklevad kes teab kui mitmes värvitoonis. Sa tunned, kuidas õrn tuulevire üle sinu hoovab ja hõrku lõhnu pillab. Sa kuuled tasast lehesahinat, kivide vahel voolava vee vulinat, linnulaulu ja putukate sajahäälset suminat. Kas ei igatseks sa olla niisuguses paigas?

Paljud rahvad usuvad, et algselt inimesed just sellises paigas elasidki. Sajandeid on nii judaism, ristiusk kui ka islam õpetanud, et Eedeni aed oli koht, kuhu Jumal Aadama ja Eeva elama pani. Nagu Piibel ütleb, elasid nad seal õnnelikult ja rahus. Nad eksisteerisid rahus nii üksteise, loomade kui ka Jumalaga, kes pakkus neile lahkelt võimalust tunda niisuguses kaunis keskkonnas elust igavesti rõõmu (1. Moosese 2:15–24).

Ka hindudel on oma ettekujutus aegade hämaruses eksisteerinud paradiisist. Budistid usuvad, et suured usujuhid ehk budad ilmuvad niisugustel kuldsetel aegadel, mil maailm on nagu paradiis. Paljud Aafrika religioonidki õpetavad lugusid, mis on Aadama ja Eeva looga harukordselt sarnased.

Mõtte kunagisest paradiisist võib tegelikult leida väga paljudest uskudest ja pärimustest. Üks õpetlane märkis: „Paljud tsivilisatsioonid uskusid ürgsesse paradiisi, mida iseloomustas täius, vabadus, rahu, õnn, küllus ning pingete ja konfliktide puudumine. ... See uskumus tekitas inimeste kollektiivses mälus nostalgia kaotatud, kuid mitte unustatud  paradiisi järele ning tugeva soovi seda tagasi saada.”

Kas on võimalik, et kõik need lood on pärit ühest ja samast allikast? Kas on võimalik, et inimkonna „kollektiivset mälu” on mõjutanud mälestus millestki tõelisest? Kas kauges minevikus eksisteerisid ka tegelikult Eedeni aed ning Aadam ja Eeva?

Skeptikud naeravad selle mõtte üle. Praegusel teadusajastul peetakse enesestmõistetavaks, et niisugused lood on pelgalt legendid. Samas pole sugugi mitte kõik skeptikud ilmalikud inimesed. Ka paljud usuliidrid propageerivad umbusku Eedeni aeda. Nende väitel pole sellist kohta kunagi olemas olnudki. Nad ütlevad, et Eedenis toimunu on lihtsalt muinasjutt, müüt või mõistujutt.

Tõsi, Piibel sisaldab ka mõistujutte. Kõige kuulsamad mõistujutud on pärit Jeesuse enda suust. Aadama ja Eeva lugu pole aga Piiblis kirjas sugugi mitte mõistujutuna, vaid ajaloolise sündmusena. Ent kui Eedeni aias toimunu poleks mitte kunagi aset leidnud, kuidas saaks siis usaldada ülejäänud Piiblit? Vaadelgem nüüd edasi, miks on mõned Eedeni aia loo suhtes skeptilised ja kas nende kahtlustel on alust. Seejärel arutlegem, miks peaks tollased sündmused igaühele meist huvi pakkuma.