Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Yake Yaba Khona Mbamba Yini Insimi Yase-Edeni?

Yake Yaba Khona Mbamba Yini Insimi Yase-Edeni?

WAKE wayiva yini indzaba ya-Adamu na-Eva kanye neyensimi yase-Edeni? Bantfu labanyenti emhlabeni wonkhe bayayati. Kungani ungatifundzeli yona eBhayibhelini? Utawuyitfola encwadzini yaGenesisi 1:26–3:24. Naku kulandzisa lokufishane kwayo:

Nkulunkulu Jehova a wabumba umuntfu ngelutfuli lwemhlabatsi, wametsa libito watsi ngu-Adamu, futsi wambeka ensimini lesendzaweni lebitwa ngekutsi yi-Edeni. NguNkulunkulu lowalima lensimi. Abeyinisela kahle futsi beyinetihlahla letinhle, naletitsela titselo. Emkhatsini wayo ‘bekunesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi.’ Nkulunkulu wabalela bantfu kutsi badle kulesihlahla, futsi wabatjela nekutsi kungalaleli kwabo bekutawuphumela ekufeni. Ngekuhamba kwesikhatsi Jehova wentela Adamu umngani—wesifazane longu-Eva, futsi wambumba asebentisa lolunye lwetimbambo ta-Adamu. Nkulunkulu wabaniketa umsebenti wekunakekela lensimi, futsi wabatjela nekutsi bandze bagcwalise umhlaba.

Ngalelinye lilanga Eva ayedvwana, inyoka yakhuluma naye, yamlinga kutsi adle sitselo salesihlahla lobekungakafaneli badle kuso. Yatsi Nkulunkulu abecale emanga, futsi abebagodlela lokutsite lokuhle, lobekuyintfo lebeyitawubenta bafanane naNkulunkulu. Eva wancotjwa ngulesilingo, futsi wadla lesitselo lobekungakafaneli asidle. Ngemuva kwaloko, na-Adamu wahlanganyela kulesento sekungamlaleli Nkulunkulu. Ngesizatfu saloko, Jehova wabakhiphela sehlulelo bo-Adamu na-Eva, kanye nenyoka. Ngemuva kwekutsi labantfu bacoshwe kulensimi lelipharadisi, tingilosi tagadza indlela leya kuyo.

Kwake kwaba yintfo levamile kutsi tati, tihlakaniphi, kanye netati temlandvo tivete bufakazi lobukhombisa kutsi tentakalo letibhalwe encwadzini yeliBhayibheli yaGenesisi tiliciniso futsi tenteka mbamba. Nanobe kunjalo, lamuhla kunekungabata lokukhulu mayelana nalendzaba. Yini lebangela lokungabata lokumayelana nekulandzisa lokukuGenesisi kwa-Adamu na-Eva, kanye nensimi yase-Edeni? Asesihlole tizatfu letine letivamile.

1. Insimi yase-Edeni, beyiyindzawo lekhona mbamba yini?

Kungani kunekungabata ngalendzaba? Kungenteka kutsi ifilosofi ibe nencenye kuloku. Sekungemakhulu eminyaka tati tenkholo ticabanga kutsi lensimi yaNkulunkulu isasekhona nalamuhla. Nanobe kunjalo, Tinkholo Letitsi TebuKhristu tiye temukela imibono yetati tefilosofi letingemaGriki, njengaPlato kanye na-Aristotle, labebeme ngelekutsi kute intfo emhlabeni lengaba yinhle ngalokuphelele. Bebatsi kusezulwini kuphela lapho bekungaba khona kuphelela. Ngako-ke, tati tenkholo tacala kucabanga kutsi liPharadisi lekucala belisendzaweni lesedvute nelizulu. b Letinye betitsi lensimi beyisentsabeni lendze kakhulu kangangekutsi beyingeke ingcoliswe ngumhlaba; letinye beticabanga kutsi lensimi beyiku-North Pole nobe ku-South Pole; kantsi letinye tona betitsi lensimi beyisenyetini nobe eceleni kwayo. Akumangalisi-ke kutsi lendzaba lemayelana ne-Edeni yacala kutsatfwa njengaleyinganekwane. Letinye tati talamuhla tiyayiphikisa indzaba lemayelana ne-Edeni, futsi ativumi kutsi yake yaba khona indzawo lenjalo.

Nanobe kunjalo, liBhayibheli aliyichazi ngaleyo ndlela lensimi. KuGenesisi 2:8-14, sifundza lokunyenti mayelana naleyo ndzawo. Lensimi beyisemphumalanga endzaweni lebitwa ngekutsi yi-Edeni. Beyiniselwa ngumfula lobewutselela imifula lemine. Ngamunye walemifula bewunelibito, futsi kunenchazelo lemfishane yendzawo logeletela kuyo. Lemininingwane beyitijabulisa tati, futsi letinye tato tiye tahlolisisa lencenye yeliBhayibheli kute titfole kutsi lensimi yasendvulo itfolakala kuphi lamuhla. Nanobe kunjalo, tiye tafinyelela etiphetfweni letingafanani futsi letishayisanako. Loku kusho kutsi inchazelo ye-Edeni, insimi yayo, kanye nemifula lebeyikuyo ingemanga nobe iyinganekwane yini?

Cabanga nganaku: Umlandvo wetentakalo tasensimini yase-Edeni wenteka eminyakeni lengaba ngu-6 000 leyengcile. Bufakazi buveta kutsi wabhalwa nguMosi, lokungenteka kutsi wacocelwa wona nobe wasebentisa kwatiswa lokubhaliwe. Ngesikhatsi Mosi abhala lokulandzisa, besekwendlule iminyaka lengaba ngu-2 500 kwenteka. I-Edeni beseyivele ingumlandvo wakadzeni. Njengobe sekwendlule emakhulu eminyaka, kungenteka yini kutsi indlela lemifula lebeyime ngayo seyishintjile? Indlela umhlaba lowakheke ngayo ihlale ishintja. Lendzawo lokungenteka kutsi i-Edeni beyikuyo itsandvwa kutamatama kwemhlaba, futsi inemaphesenti langaba ngu-17 ekutamatama kwemhlaba lokukhulu lokuke kwenteka emhlabeni. Ngako-ke, kuyintfo levamile kutsi lushintjo lwenteke etindzaweni letifanana naleyo. Ngetulu kwaloko, kungenteka kutsi Zamcolo wangemalanga aNowa wagucula simo sekwakheka kwaleyo ndzawo, kangangekutsi kumatima lamuhla kutsi siyati. c

Nanobe kunjalo, nankha emaciniso lambalwa lesiwatiko: Kulandzisa lokukuGenesisi kukhuluma ngalensimi njengaleyindzawo mbamba. Imifula lemibili kulena lemine lebhalwe kulokulandzisa—iYufrathe kanye neThigrisi nobe iHidekeli—isageleta nalamuhla, futsi leminye imifula leyiyitselelako isedvute nayo. Lokulandzisa kuphindze kubale ngisho netindzawo lemifula legeletela kuto, futsi kubala nemicebo yemvelo lebeyatiwa kakhulu kuleyo ndzawo. Ema-Israyeli asendvulo, lokungiwo lakuva kucala lokulandzisa, azuza ngekukulalela.

Tinjalo yini tinganekwane netinsimu, nobe tona tivame kukukhipha kwatiswa lokungase kuhlolisiswe nobe kungekumukelwa? Umuntfu nakateka insimu uvame kucala ngekutsi: “Kwesukesukela, kwakukhona.” Ngalokungafanani naloku, umlandvo wona uhlanganisa nemininingwane ledzingekile, njengobe nekulandzisa lokumayelana ne-Edeni nako kwenta.

2. Kuyintfo lesingayikholwa yini kutsi Nkulunkulu wabumba Adamu ngelutfuli lwemhlabatsi kanye nekutsi Eva wambumba ngalolunye lwetimbambo ta-Adamu?

Isayensi yalamuhla iye yakufakazela kutsi umtimba wemuntfu wentiwe ngetakhi letehlukehlukene—letinjenge-hydrogen, i-oxygen, kanye nekhabhoni—lokutintfo letitfolakala emhlabatsini. Nanobe kunjalo, letakhi tahlanganiswa njani kute takhe sidalwa lesiphilako?

Tati tesayensi letinyenti ticabanga kutsi kuphila kwativelela, titsi kwacala kwaba luhlobo lwekuphila loluphansi, kwaya kukhula kancane kancane emkhatsini wetigidzi teminyaka. Nanobe kunjalo, ligama lelitsi “loluphansi” liyadida ngobe tonkhe tintfo letiphilako—ngisho naleto letingabonakali ngemehlo, tiyinkimbinkimbi ngendlela lemangalisako. Kute bufakazi bekutsi ikhona intfo lephilako leyake yativelela, nobe kutsi ikhona leyoke itivelele. Kunaloko, tonkhe tintfo letiphilako tiveta bufakazi lobute liphutsa bekutsi sadalwa ngumuntfu lohlakaniphe kusendlula sonkhe. d​—Roma 1:20.

Asesitsi ulalele umculo wetinsimbi lomnandzi, ubuka umdvwebo lomuhle, nobe umangaliswa ngumshini lotsite wetebucwepheshe, ungafika yini esiphetfweni sekutsi kute lotentile letintfo? Cha, bewungeke! Nanobe kunjalo, letintfo atisondzeli ngisho nakancane ebunkimbinkimbini, ebuhleni, nobe ekuhlakanipheni kwendlela umtimba wemuntfu lodalwe ngayo. Singasho njani-ke kutsi kute lowawudala? Ngetulu kwaloko, kulandzisa lokukuGenesisi kutsi kuto tonkhe tintfo letiphilako emhlabeni, bantfu kuphela labentiwe ngemfanekiso waNkulunkulu. (Genesisi 1:26) Kuyafaneleka-ke kutsi bantfu kube ngibo kuphela lababa nesifiso lesifanana nesaNkulunkulu sekudala, futsi ngaletinye tikhatsi benta imisebenti lemihle lenjengemculo, imidvwebo, kanye nebucwephesha. Kufanele kusimangalise yini kutsi Nkulunkulu ukwati kudala kwendlula tsine?

Kukhona yini lokudidako mayelana nekutsi wadala umfati asebentisa lubhambo lwendvodza? e Nkulunkulu abengasebentisa letinye tindlela, kodvwa lendlela layisebentisa ngesikhatsi adala umuntfu wesifazane beyinenchazelo lenkhulu. Abefuna kutsi indvodza nemfati bashade futsi babe nebuhlobo lobusedvute, kube shengatsi ‘banyamanye.’ (Genesisi 2:24) Indlela indvodza nemfati labaphelelisana ngayo, kanye nalabakha ngayo buhlobo lobucinile nalobunebunye ayisibo yini bufakazi lobunemandla bekutsi kuneMdali lohlakaniphile futsi lonelutsandvo?

Ngetulu kwaloko, tati telufuto tiyavuma kutsi bonkhe bantfu bavela endvodzeni kanye nasemfatini loyedvwa. Ngako-ke, kungenteka yini kutsi kulandzisa lokukuGenesisi kungemanga?

3. Indzaba yesihlahla sekwati kanye nesihlahla sekuphila ibonakala iyinganekwane.

Ecinisweni, kulandzisa lokukuGenesisi akufundzisi kutsi letihlahla betinemandla langakavami lavela kuto. Kunaloko, kuveta kutsi leti bekutihlahla letivamile Jehova labetente taba neluphawu lwalokutsite.

Bantfu abayenti yini intfo lefananako? Nasi sibonelo: Lijaji lingase likhiphe secwayiso lesimelene nekutiphatsa ngendlela lengakalungi enkantolo. Nanobe kunjalo, lelijaji lisuke lingasho kutsi akuhlonishwe imphahla kanye nelubondza lwasenkantolo, kodvwa lisuke lifuna kutsi kuhlonishwe luhlelo lwakhona. Nemakhosi lamanyenti aye asebentise intfonga kanye nemchele kute avete ligunya lawo lelisetulu.

Ngako-ke, letihlahla letimbili betimelelani? Kuye kwaba nemibono leminyenti leyehlukehlukene ngalendzaba. Nanobe imphendvulo yalombuto ilula, inenchazelo lebanti. Sihlahla sekwati lokuhle nalokubi besimelela lilungelo lelilaNkulunkulu kuphela—lokulilungelo lekuncuma kutsi ngukuphi lokuhle nalokubi. (Jeremiya 10:23) Kungako-ke, kwaba sono kudla kulesihlahla! Ngakulokunye, sihlahla sekuphila sona besimelela sipho lokunguNkulunkulu kuphela longasipha sona—lokusipho sekuphila lokuphakadze.​—Roma 6:23.

4. Inyoka lekhulumako ibonakala iyintfo yasetinganekwaneni.

Kuliciniso kutsi kulandzisa lokukuGenesisi kwenyoka lekhulumako kuvele kumangalise, ikakhulukati nangabe sifundza kona kuphela eBhayibhelini. Nanobe kunjalo, imiBhalo iyikhanyisa kancane-kancane lendzaba lemangalisako.

Ngubani nobe yini leyenta kutsi lenyoka ikhulume? Bantfu baka-Israyeli wasendvulo bebati letinye tintfo letabasita kutsi bakwati kucondza indzima lebeyidlalwa yinyoka. Sibonelo saloko kutsi bebati kutsi nanobe tilwane tingakwati kukhuluma, sidalwa semoya singakwati kutenta tibonakale shengatsi tiyakhuluma. Mosi wabhala ngekulandzisa lokumayelana naBhalamu; Nkulunkulu watfuma ingilosi yakhe kutsi yente imbongolo yaBhalamu ikhulume njengemuntfu.​—Numeri 22:26-31; 2 Phetro 2:15, 16.

Letinye tidalwa temoya, kuhlanganise naleto letititsa taNkulunkulu, tingakwati yini kwenta timangaliso? Mosi wabona baphristi baseGibhithe labalumba ngemilingo balingisa letinye timangaliso taNkulunkulu, letinjengekugucula indvuku ibe yinyoka. Kusebaleni kutsi emandla ekwenta timangaliso letifanana naleti abengavela kuphela etitseni taNkulunkulu letihlala endzaweni yemoya.​—Eksodusi 7:8-12.

Kunebufakazi bekutsi Mosi waphefumulelwa kutsi abhale nencwadzi yaJobe. Lencwadzi ifundzisa lokunyenti ngesitsa saNkulunkulu lesikhulu, Sathane, lowangabata bucotfo bato tonkhe tinceku taJehova. (Jobe 1:6-11; 2:4, 5) Ngesizatfu saloku, kungenteka yini ema-Israyeli asendvulo aphetsa ngekutsi nguSathane lowenta kutsi inyoka yase-Edeni ikhulume, kute ente Eva ephule bucotfo bakhe kuNkulunkulu? Kufanele kutsi aphetsa ngaleyo ndlela.

NguSathane yini lowabangela lenyoka kutsi ikhulume emanga? Ngekuhamba kwesikhatsi, Jesu wabita Sathane ngekutsi ‘ngumcambimanga neyise wawo onkhe emanga.’ (Johane 8:44) Umuntfu lowacala emanga ekucala angeke yini abe ‘nguyise wawo onkhe emanga’? Emanga ekucala avakala emavini inyoka leyawatjela Eva. Iphikisa emavi aNkulunkulu ekutsi kudla lesitselo lebekungakafaneli sidliwe bekutawuphetsa ngekufa, lenyoka yatsi: “Ningeke nife.” (Genesisi 3:4) Kuyacaca kutsi Jesu bekati kutsi nguSathane lobekasebentise lenyoka. Sembulo, Jesu lasiniketa umphostoli Johane sisinika imphendvulo yalendzaba, ngobe sibita Sathane ngekutsi ‘yinyoka yasendvulo.’​—Sembulo 1:1; 12:9.

Kuyintfo lebeyingeke yenteke yini kutsi sidalwa semoya lesinemandla sisebentise inyoka, siyente ibonakale shengatsi iyakhuluma? Nanobe bantfu banemandla lamancane kunetidalwa temoya, bayakwati kwenta tintfo letimangalisako njengekwenta shengatsi kukhuluma bopopayi, futsi bayakwati kwenta titfombe letinyakatako kumabhayisikobho kanye naku-TV.

Bufakazi Lobucinisekisa Kubendlula Bonkhe

Awuvumi yini kutsi kungabata lokulandzisa lokukuGenesisi kute sisekelo lesicinile? Ngakulokunye, kunebufakazi lobunemandla bekutsi lokulandzisa kungumlandvo loliciniso.

Nasi sibonelo: Jesu Khristu wabitwa ngekutsi ‘ngufakazi lowetsembekile nalocinisile.’ (Sembulo 3:14) Ngesizatfu sekutsi ungumuntfu lote sono, akazange awacale emanga, nobe agucule liciniso nganobe nguyiphi indlela. Ngetulu kwaloko, wafundzisa ngekutsi yena abeke waphila ngembikwekutsi ete emhlabeni​—ecinisweni, abehlala kanye naBabe wakhe, Jehova, “umhlaba ungakasekelwa.” (Johane 17:5) Loku kusho kutsi abesavele akhona ngesikhatsi kuphila kucala emhlabeni. Ngubuphi bufakazi lobaniketwa ngulofakazi lowetsembeke kubendlula bonkhe?

Jesu wakhuluma nga-Adamu na-Eva njengebantfu mbamba. Wacaphuna umshado wabo ngesikhatsi achaza simiso saJehova sekushada nemuntfu loyedvwa. (Matewu 19:3-6) Kube bebangakake baba khona nobe kutsi lensimi labebahlala kuyo beyimane iyinganekwane nje, loko bekutawusho kutsi naJesu ukhohlisiwe nobe kutsi abecala emanga. Totimbili letiphetfo atisilo liciniso. Jesu abehlala ezulwini, futsi abebukele ngesikhatsi lenhlekelele yenteka kulensimi. Ngubuphi-ke bufakazi lobungaba nemandla kwendlula lobu?

Ecinisweni, kungakholelwa ekulandziseni lokukuGenesisi kusho kuba bete kukholwa kuJesu. Loku kwenta kube matima kucondza naletinye tindzaba letibalulekile letiseBhayibhelini kanye netetsembiso talo letisicinisekisako. Asesibone kutsi loku kungenteka njani.

[Imibhalo lengentansi]

a EBhayibhelini, libito laNkulunkulu nguJehova.

b Lombono uyashayisana naloko lokushiwo mibhalo. LiBhayibheli lifundzisa kutsi yonkhe imisebenti yaNkulunkulu iphelele; konakala kuvela kulomunye umtfombo. (Dutheronomi 32:4, 5) Ngesikhatsi Jehova acedza kudala umhlaba, wabona konkhe labesakwentile “kutsi kuhle kakhulu.”​—Genesisi 1:31.

c Kunebufakazi bekutsi Zamcolo, lowaletfwa nguNkulunkulu wasusa tonkhe tinsalela tensimi yase-Edeni. Incwadzi yaHezekeli 31:18 itsi ‘tihlahla tase-Edeni’ besetivele tingasekho ngelikhulu lesikhombisa B.C.E. Ngako-ke, bonkhe labebasafuna indzawo insimi yase-Edeni lebeyikuyo, bebafunana nentfo lengekho.

d Fundza incwajana letsi “The Origin of Life—Five Questions Worth Asking,” leshicilelwa boFakazi BaJehova, ngesiNgisi.

e Kuyajabulisa kwati kutsi tekwelapha talamuhla tiye tatfola kutsi lubhambo lunemandla langakavami ekwelapha. Ngekungafanani nalamanye ematsambo, lona luphindze luhlume nangabe ludvwadvwasi lwesihloko salo lusasekhona.