Baibõl̦ eo Ej Ukot Mour Ko

EWI wãween juon eo ear jerbal ilo im̦õn kadek, ekajoor kajerbal naan ko rettoon, ekkadekdek im ekin bõk uno ko rekajoor, ear maroñ ukot mour eo an? Etke juon eo im ekin kar bõk kun̦aan̦ ilo kien im ear dike kabuñ ear oktak im juon ri katakin ilo kabuñ? Ta ko juon bwilijmããn̦ ilo Rojia, eo ear katakin ro rar jerbal ippãn kilen ire, ear aikuj in jol̦o̦k bwe en erom juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova? Riiti naan kein an armej rein.

“Kõmro jinõ bar epaake doon.”—NATALIE HAM

IIÕ IN L̦OTAK: 1965

AELÕÑ: AUJTÕRÕLIA

MOUR EO AN M̦OKTA: EAR BÕK UNO KO REKAJOOR

MOUR EO AÕ M̦OKTA: Iar dik im rũttol̦o̦k ilo juon bukwõn edik etan Robe me ekkã armej ro ijo eo̦ñõd im ej pãd ilo turõkin Aujtõrõlia. Ilo bukwõn rot kein ekkã an armej ro koba ippãn doon ilo im̦õn kadek ko. El̦ap an jemen im jinen ajri ro jol̦o̦k iien ko aer ilo mõkein, kõn men in ro nejier rej dik im rũttol̦o̦k ilo jikin ko me ewõr ri kadek, ri kõbaatat im el̦ap kajerbal naan ko renana ak kanõjnij.

Ke iar 12 aõ iiõ, iar jino kõbaatat, kanõjnij, im aolep iien iar akwããl ippãn jinõ. Jema im jinõ rar jepel ke iar 15 aõ iiõ, im 18 allõñ tokelik, iar etal jãn m̦weo. Iar kadek, kajerbal uno ko rekajoor, im iar kõm̦m̦ani men ko rettoon im renana. El̦ap aõ kar lukkuun illu, im pok im jab mel̦el̦e. Im iar katak kilen ire ium̦win l̦alem iiõ bwe in jel̦ã jojomare eõ make. Iar l̦õmn̦ak bwe imaroñ lale ña make. Ak ñe ij make iaõ, el̦ap aõ bũrom̦õj, im ikin jar ñan Anij bwe en jipañ eõ. Bõtab ij kajjitõk ippãn bwe en jab kõm̦m̦an bwe in etal ñan im̦õn jar ko.

Tokãlik, juon mõta me ear tõmak ilo Anij meñe ejjel̦o̦k an kabuñ ear letok juon aõ Baibõl̦. Ak ear kajerbal uno ko rekajoor. Bõtab, kõn an kar lukkuun tõmak ilo Anij ear rõjañ eõ bwe ij aikuj peptaij. Ear ãñin eõ ñan juon l̦we im ear peptaiji ña. Jãn iien in iar l̦õmn̦ak bwe iar epaake Anij, bõtab ejañin kar wõr aõ iien ñan riit Baibõl̦.

WÃWEEN AN KAR BAIBÕL̦ EO UKÕT MOUR EO AÕ: Ilo iiõ eo 1988, ruo em̦m̦aan jãn kabuñ eo an Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãm in m̦weo im̦õ. Juon iaaer ear kajjitõk ippa, “Kwojel̦ã ke etan Anij?” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im riit Sam 83:18 jãn Baibõl̦ eo an, eo ej ba: “Bwe ren jel̦ã bwe Kwe wõt, im etam̦ Jeova, Kwe eo e utiejtata ioon aolepen lal̦ in.” Iar lukkuun bwilõñ! Ke rar etal, iar kattõre wa eo 35 m̦ail̦ ñan juon mõn wia in bok an kabuñ bwe in lale ukok in Baibõl̦ ko  jet, im lale etan Anij ilo tũkjinede. Ke iar kam̦oole bwe etan Anij ej Jeova, iar l̦õmn̦ak el̦aññe ebar wõr men en ijjab jel̦ã kake.

Jinõ ear jiroñtok eõ m̦oktal̦o̦k bwe enana kabuñ eo an Ri Kõnnaan ro an Jeova kõn aer lukkuun oktak. Kõn aõ kar jab lukkuun mel̦el̦e kõn er, iar l̦õmn̦ak bwe aolep men emo ippãer, im relukkuun jalimo. Iar l̦õmn̦ak ippa make bwe ñe renaaj bar jebl̦aaktok inaaj kũttiliek. Ak iar ukot l̦õmn̦ak eo aõ ke rar bar jebl̦aaktok. Iar kadel̦o̦ñ er im ilo iien eo wõt kimar jino katak Baibõl̦.

Aolep iien ãlikin aõ katak, iar kwal̦o̦k ñan l̦eo jera etan Craig men ko iar katak kaki. Bõtab, tokelik kõn an kar lukkuun abõn̦õn̦õ kõn aõ aolep iien kwal̦o̦k katak ko ñane, ear bõk bok in katak eo aõ jãn peiõ im jino riiti. Iloan wõt jilu wiik ear tõmak bwe ear lo m̦ool eo kõn Anij. Tokelik, kimro jim̦or ar bõjrak jãn am̦ro kajerbal uno ko rekajoor, kadek, im iar jol̦o̦k aõ jerbal ilo im̦õn kadek eo. Innem, bwe kimro en mour ekkar ñan Naan in Anij, kimro ar pepe ñan m̦are.

WÃWEEN AÕ KAR BÕK TOKJÃN: Ilo iien eo kimro ar jino katak ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova, m̦õttan wõt jidik kimro en kar jepel. Rainin, Craig ej juon l̦eo pãlele ekanooj in em̦m̦an, im ewõr ruo nejũm̦ro bo l̦addik. Bareinwõt, ewõr ro m̦õttam ilo tõmak im el̦ap aer aorõk ippemro.

Ke jinõ ear jel̦ã bwe ij katak ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova, ear lukkuun illu. Bõtab, unin an illu ej kõnke ear bõk mel̦el̦e ko rebõd kõn er. Im kiiõ kõmro jinõ bar epaake doon. Ejako kiiõ aõ bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjeõ kõnke Jeova ej kiiõ tõl eõ, ewõr tokjãn mour eo aõ im ij bõk juon kõtaan epaak ippãn.—Matu 5:3.

“Elukkuun lõñ men ko rekabwilõñlõñ iar katak kaki jãn Baibõl̦.”—ISAKALA PAENIU

IIÕ IN L̦OTAK: 1939

AELÕÑ: TUVALU

MOUR EO AN M̦OKTA: EAR BÕK KUN̦AAN̦ ILO KIEN

MOUR EO AÕ M̦OKTA: Iar l̦otak ilo Nukulaelae, juon ene elukkuun aiboojoj im ej m̦õttan Tuvalu. Ri kaki ro an kabuñ me rar bõk kaminene ilo juon college ilo Samoa, rar kõjbwebweik mour ko an armej ro ilo ene in. Armej ro rar aikuj lel̦o̦k aolep men ko rem̦m̦antata ñan ri kaki rein, ekoba naajdik er im baam̦le ko aer aolep raan, im lel̦o̦k jikin aer jokwe. Meñe ejabwe m̦õñã ñan baam̦le ko an armej ro ak ej aer eddo ñan kabwe aikuj ko an ri kaki in kabuñ ko.

Ilo ãne eo iar jokwe ie, ri kaki eo an kabuñ eo ear tõl jikuul̦ eo ilo bukwõn eo im ear katakin ri jikuul̦ ro kõn kabuñ, math im geography. Ij keememej an kõn m̦ane ri jikuul̦ ro ñan bõtõktõk. Im ejjel̦o̦k juon ej aol̦ meñe jemen im jinen ajri ro. El̦ap aer kar kautiej ri kaki eo ãinwõt juon Anij.

Ke ear joñoul aõ iiõ, iar etal ñan bar juon ene bwe in pãd ilo jikuul̦ eo an kien, im kar ede in jikuul̦ in kien ilo bukwõn eo. Ke ear  m̦õj aõ kadduojl̦o̦k iar jino jerbal ñan kien. Ilo iien in aelõñ in Tuvalu (ãt eo m̦okta ej Ellice) im Kiribati (ãt eo m̦okta Gilbert) rar pãd ium̦win kien eo an Britain. M̦okta jãn aõ jerbal ilo jikin nuujpeba eo an kien, elõñ kain jerbal ko an kien iar jerbal ie. Men otemjej rar em̦m̦an m̦ae juon iien iar kobaik ilo nuujpeba eo juon lõta an juon iaan ro rej riit. Im lõta eo an armej in ear kwal̦o̦k an jab errã ippãn kien eo kõn an ejjel̦o̦k tokjãn an kien eo jol̦o̦k jããn ñan iien lotok eo an Irooj eo jãn Wales, (ej pãd ilo Britain). Ri jeje in ear jab kajerbal m̦ool in etan ak ear kajerbal bar juon ãt ejjab etan. Im bo̦o̦j eo aõ ear illu im kõn̦aan jel̦ã kõn etan armej eo ear je lõta eo, ak iar m̦akoko in kwal̦o̦k ñan e, im elõñ rar jel̦ã kõn iakwããlãl in.

Ejjabto jãn iien in iar jibadek jea in minister ilo kien, im iar wiin kõnke aolep armej ro ilo Nukulaelae rar kããlõt eõ. Im kar likũt eõ ilo jerbal in minister ñan lale eddon men ko rej wiakaki ñan aelõñ ko jet. Tokãlik, Tuvalu im Kiribati rar jino anemkwoj jãn kien eo an Britain. Bõtab, kabna eo ear kõn̦aan letok juon jerbal eutiejl̦o̦k me ej ekkejell̦o̦k ippãn kien eo an Britain. Ak kõnke iar jab kõn̦aan bõk kun̦aaõ ilo jabdewõt men rej ekkejell̦o̦k ippãn kien eo an Britain, iar jab bõk jerbal eo. Im kõnke iar jab bõke jerbal eo rar letok ñan ña, rar jab kõn̦aan rejetake eõ ñan jibadek jea ko reutiejl̦o̦k ilo kien eo ekããl an Tuvalu im kõn men in iar luuj. Ãlikin, kimro lio pãleõ ar jebl̦aak ñan ijo kabijuknõ im mour im jokwe ie.

WÃWEEN AN KAR BAIBÕL̦ EO UKÕT MOUR EO AÕ: Ilo ene eo kabijuknõ el̦ap an armej kokwojarjar raan in Jabõt ak ña wõt iar jab. Raan in Jabõt ej raan in aõ eo̦ñõd im ejerakrõk. Iar jab tõmak ilo kabuñ. Jema ear jiroñtok eõ bwe e im ro jet el̦ap aer bwilõñ im jook kõn kõm̦m̦an ko aõ. Ak emõj aõ kapene ippa bwe iban kõtl̦o̦k an kabuñ ko tõl mour eo aõ.

Juon iien ke iar etal ñan kiãptõl̦ eo an Tuvalu, Funafuti, l̦eo jatũ ear kũr eõ ñan juon iaan kweilo̦k ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Tokãlik, juon mejinede ar letok ñan eõ elõñ bok in Imõniaroñroñ ko im Ruj! (Awake!) bwe in riiti. Ear bareinwõt letok juon bok me ej kajjerwawaik katak ko kabuñ ko rej katakin armej ro kaki im rar itok jãn ri pegan ro. Elõñ alen iar riiti bok in, im elukkuun lõñ men ko rekabwilõñlõñ iar katak kaki jãn Baibõl̦ eo, ekoba katak eo em̦ool bwe jejjab aikuj kõjparok raan in Jabõt. * Ke iar kwal̦o̦k katak kein ñan lio pãleõ ear bõjrak an etal ñan im̦õn jar eo.

Jekdo̦o̦n ak iar jab kõn̦aan pãd ilo jabdewõt kabuñ. M̦õttan jidik emootl̦o̦k ruo iiõ ak ijañin mel̦o̦kl̦o̦k katak ko iar riiti ilo bok eo. Ãliktata iar jejel̦o̦k ñan mejinede eo ilo Funafuti im kõjjel̦ãik e bwe ipojak ñan ukot mour eo aõ. Ear l̦oon tok ñan ene eo iar pãd ie bwe en̦ katak ippa im kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kõn Baibõl̦ eo. Ke jema ear jel̦ã bwe iar kõn̦aan erom juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova, ear lukkuun illu. Ak iar jiroñl̦o̦k e bwe emõj aõ peek ippa make ñan erom juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova kõnke elõñ men ko iar katak jãn er kõn Baibõl̦ eo.

WÃWEEN AÕ KAR BÕK TOKJÃN: Ilo iiõ eo 1986, iar peptaij im ilo iiõ eo tok juon lio ippa ear bareinwõt peptaij. Leddik ro ruo nejũm̦ro rar bar katak im tokãlik erom Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Kiiõ ij m̦õn̦õn̦õ bwe ewõr aõ kabuñ, im kabuñ in ej ãinwõt ri tõmak ro ilo epepen eo kein kajuon kõnke ejjel̦o̦k en eutiejl̦o̦k jãn bar juon ak aolep rej joñan wõt juon. (Matu 23:8-12) Rej bareinwõt l̦oor joñak eo an Jijej im kwal̦o̦k naan ñan armej ro kõn Aelõñ eo an Anij. (Matu 4:17) El̦ap aõ kam̦m̦oolol Jeova kõn an kõtl̦o̦k aõ katak kõn m̦ool eo kõn e im armej ro an!

 “Ri Kõnnaan ro an Jeova rar jab iuun eõ ñan tõmaki katak ko aer.”—ALEXANDER SOSKOV

IIÕ IN L̦OTAK: 1971

AELÕÑ: ROJIA

MOUR EO AN M̦OKTA: RI KAKI IN IRE

MOUR EO AÕ M̦OKTA: Iar l̦otak ilo kiãptõl eo kar m̦okta an Soviet Union, etan Moscow. Baam̦le eo aõ ear jokwe ilo juon apartment ekilep, im kimar jerbal ilo juon im̦õn jerbal ekilep, ekoba elõñ armej ro me rar jokwe iturem. Ij keememej aer kõn aol̦ im ba bwe el̦ap an nana m̦wilũ, im bwe enaaj m̦õkaj aõ pãd ilo jorrããn im mej ak inaaj pãd ilo kalbuuj. Ilo m̦ool ke ear joñoul aõ iiõ, ear wõr ruõ ippãn bwilijmããn̦ ro.

Ke ear 18 aõ iiõ, iar jerbal ilo tarin̦ae, im jerbal eo aõ ej ñan waj im lale wõn ro rej diwõj del̦o̦ñ ilo Rojia. Ruo iiõ tokãlik iar ro̦o̦l ñan ijo kabijuknõ im jerbal ilo im̦õn jerbal eo ekilep, ak elukkuun jalimo jerbal eo ippa. Kõn men in, iar jerbal in bwilijmããn̦, im ilo jerbal in ij katakin ro rej jerbal ippa kilen ire. Ij jipañ pukot ri nana ro ilo Moscow im kalbuuji er, im ij itoitak ñan ijoko me el̦ap poktak im kiojal̦jal̦ ie. Kõn jerbal in aõ epidodo aõ illu im m̦anm̦an armej ñe rej kailluik eõ. Ñe ij ro̦o̦l ñan m̦weo im̦õ jãn jerbal, jet iien ij aikuj jab kiki turin lio ippa kõnke imijak ñe inaaj ejja im m̦ane.

WÃWEEN AN KAR BAIBÕL̦ EO UKÕT MOUR EO AÕ: Ke iar jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova, iar katak bwe Baibõl̦ eo ej kananaik lãj. Kõn men in, iar kile bwe jerbal eo aõ im wãween ko jet ilo mour eo aõ rar n̦ae kien ko ilo Baibõl̦. Iar bar kile bwe ij aikuj bõjrak jãn aõ kõbaatat im kadek. Bõtab, iar pepe bwe iban jol̦o̦k jerbal eo aõ kõnke ijjab kapeel ñan jerbal ko jet im ij aikuji jerbal eo aõ bwe in maroñ kabwe aikuj ko an baam̦le eo aõ. Iar bareinwõt l̦õmn̦ak bwe ilukkuun ban jerbal in kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦ ãinwõt Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Meñe iar bõk l̦õmn̦ak kein, ak iar jino tõmak bwe katak ko ilo Baibõl̦ eo rejim̦we. Ezekiel 18:21, 22 ear lukkuun kaenõm̦m̦an eõ ke ej ba: “El̦aññe ri nana eo ej oktak jãn aolep jero̦wiwi ko an me ear kõm̦m̦ani . . . , Re ban keememej n̦ae e aolep nana ko an ko ear kõm̦m̦ani.”

Em̦m̦an ippa an kar Ri Kõnnaan ro an Jeova jab iuun eõ ñan tõmaki katak ko aer ak rar jipañ eõ ñan mel̦el̦e men ko iar katak kaki. Iar bõk 40 ak elõñl̦o̦k bok ko aer im riiti aolepeir iloan wõt jilu wiik. Men ko iar katak kaki rar lujur eõ ñan tõmak bwe emõj aõ lo kabuñ eo em̦ool.

WÃWEEN AÕ KAR BÕK TOKJÃN: M̦oktal̦o̦k jãn aõ kar katak Baibõl̦, m̦õttan wõt jidik kõmro lio pãleeõ en̦ kar jepel. Ak kiiõ elukkuun em̦m̦an amro pãd. Kõmro jim̦or ar jino katak Baibõl̦ eo im kõmro ar jim̦or pepe in karejar ñan Jeova. Kiiõ kõtaan eo amro elukkuun lem̦õn̦õn̦õ. Bareinwõt, iar bar lo juon jerbal im ejjab n̦ae Baibõl̦ eo.

Ke iar jino kwal̦o̦k naan ñan armej ro im rej kaillu eõ, ij lukkuun kakijñeñeik ãnbwinn̦u. Eñjake ko me rekin wal̦o̦k ñan ña ilo kar jerbal eo aõ rej bar wal̦o̦ktok. Ak kiiõ ijel̦ã dãpij aõ illu meñe armej ro rej kailluik eõ. Ium̦win elõñ iiõ ko iar katak ñan meanwõd ippãn armej. Ibũrom̦õj bwe iar kajerbale mour eo aõ ñan men ko rejettokjeir, bõtab mour eo aõ kiiõ elukkuun wõr tokjãn. El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ in kajerbal kajoor eo aõ ñan jerbal ñan Jeova Anij im jipañ ro jet.

[Footnote]