Jumala heakskiit toob igavese elu

„Sina, Jehoova, õnnistad õiget; sa ehid teda oma hea meelega kui kaitsevarjuga!” (LAUL 5:13)

1., 2. Mida Eelija Sarepta lesknaiselt palus ja mida ta talle kinnitas?

SAREPTA lesknaine ja tema poeg olid näljased ja seda oli ka Jumala prohvet. Kui lesk parasjagu puid korjas, et tuld teha, palus prohvet Eelija temalt vett ja palukest leiba. Juua oli naine valmis talle tooma, kuid toidukraami oli tal „ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis”. Talle tundus, et ta ei saa prohvetile süüa anda, ja seda ta talle ka ütles (1. Kun. 17:8–12).

² Eelija aga vastas: „Esmalt valmista sellest mulle pisuke kook ja too see minule. Pärast valmista enesele ja oma pojale! Sest nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist” (1. Kun. 17:13, 14).

3. Milline tähtis küsimus seisab meie ees?

³ Lese ees seisis palju olulisem küsimus kui see, mida teha oma viimase toidupalaga. Kas usaldada Jehoovat, et ta päästab tema ja ta poja, või tuleks ainelisi vajadusi pidada tähtsamaks kui Jumala heakskiitu ja sõprust? Samalaadne küsimus seisab meie kõigi ees. Mis on meile tähtsam: kas Jehoova heakskiidu või materiaalse kindlustatuse saavutamine? Meil on kõigiti põhjust Jumalat usaldada ja teda teenida. Ning tema heakskiidu pälvimiseks on meil endil võimalik midagi teha.

’Sina oled väärt võtma vastu austust’

4. Miks Jehoova on teenimist väärt?

⁴ Jehooval on õigus oodata, et inimesed teeniksid teda talle meelepärasel viisil. Seda tõsiasja kinnitavad tema taevased teenijad, öeldes üksmeeles: „Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu hiilgust ja austust ja jõudu, sest sina oled loonud kõik, ja sinu tahtel on need olemas  ja on loodud” (Ilm. 4:11). Loojana on Jehoova väärt, et me teda teeniksime.

5. Mis ajendab meid Jumalat teenima?

⁵ Teine põhjus Jehoovat teenida on tema võrreldamatu armastus meie vastu. „Jumal lõi inimese oma näo järgi,” ütleb Piibel, „Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks!” (1. Moos. 1:27). Jumal on andnud inimesele vaba tahte ning mõtlemis- ja otsustusvõime. Elu andjana on Jehoova inimsoo Isa (Luuka 3:38). Nagu iga armastav isa, on ta teinud kõik selle heaks, et tema pojad ja tütred võiksid elu nautida. „Tema laseb oma päikesel tõusta ... ning vihmal sadada”, nõnda et Maa pakub nii toiduküllust kui ka silmailu (Matt. 5:45).

6., 7. a) Millisesse õnnetusse tõukas Aadam kõik oma järeltulijad? b) Mis saab tänu Kristuse ohvrile osaks neile, kes püüavad Jumala heakskiitu?

⁶ Samuti on Jehoova valmistanud meile pääsetee patu kohutavatest tagajärgedest. Kui Aadam patustas, sai temast justkui hasartmängur, kes mängimiseks oma pere tagant varastab. Mässates Jehoova vastu, röövis Aadam oma lastelt tuleviku – igavese õnne. Isekalt viis ta inimkonna julma isanda, ebatäiuse orjusse. Selle tõttu kõik inimesed haigestuvad, tunnevad kurbust ja lõpuks surevad. Orja vabaksostmiseks on tarvis luna, ning Jehoova on maksnud selle hinna, mis võib päästa meid trööstitust olukorrast. (Loe Roomlastele 5:21.) Isa tahte järgi toimides andis Jeesus Kristus „oma hinge lunastushinnaks paljude eest” (Matt. 20:28). Peagi saavad lunastusest täit kasu kõik, kes on Jumalale meelepärased.

⁷ Meie Looja Jehoova on teinud rohkem kui kes tahes selle heaks, et meil oleks õnnelik elu, millel on eesmärk. Kui oleme Jehoovale meelepärased, näeme, kuidas ta hüvitab kõik inimsoo kannatused. Ja igaüks meist saab kogeda, kuidas Jehoova „annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad” (Heebr. 11:6).

„Su rahvas on meeleldi valmis”

8. Mida Jesaja kogemus meile Jumala teenimise kohta õpetab?

⁸ Jumala heakskiidu saavutamiseks tuleb oma tahtevabadust õigesti kasutada. Põhjus on selles, et Jehoova ei sunni kedagi end teenima. Jesaja päevil küsis Jumal: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?” Jehoova austas prohveti eneseväärikust, tunnustades tema õigust selles küsimuses oma otsus teha. Kujutle, millise rahuldustundega võis Jesaja vastata: „Siin ma olen, läkita mind!” (Jes. 6:8).

9., 10. a) Millise suhtumisega me peaksime Jumalat teenima? b) Miks teenida Jehoovat kogu hingest?

⁹ Inimestel on vabadus Jumalat teenida või seda mitte teha. Jehoova tahab, et teeniksime teda meeleldi. (Loe Joosua 24:15.) Ükski, kes täidab Jumala tahet vastumeelselt, ei ole talle meelepärane; samuti pole talle vastuvõetav nende inimeste teenistus, kes tegelikult püüavad vaid inimestele meeldida (Kol. 3:22). Kui osaleksime pühas teenistuses kõhklevalt, teisisõnu ’viivitades’, ja lubaksime ilmalikel taotlustel oma jumalakummardamist segada, ei saavutaks me Jumala heakskiitu (2. Moos. 22:28). Jehoova teab, et meile endile on hea teda kogu hingest teenida. Mooses innustas iisraellasi, et need valiksid elu, „armastades Jehoovat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole” (5. Moos. 30:19, 20).

¹⁰ Muistse Iisraeli kuningas Taavet laulis Jehoovale: „Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub  su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast!” (Laul 110:3). Tänapäeval on paljudele esmatähtis saavutada majanduslik kindlustatus ja mõnusalt aega veeta. Nende elus aga, kes armastavad Jehoovat, on esikohal püha teenistus. Sellest annab tunnistust innukus, millega nad head sõnumit levitavad. Nad on täiesti kindlad, et Jehoova suudab hoolitseda nende igapäevaste vajaduste eest (Matt. 6:33, 34).

Jumalale meelepärased ohvrid

11. Mida lootsid iisraellased saavutada Jehoovale ohvreid tuues?

¹¹ Seaduselepingu all tõi rahvas Jumalale meelepäraseid ohvreid, et saavutada tema soosingut. „Kui te ohverdate Jehoovale tänuohvri, siis ohverdage nõnda, et see teeks teid meelepäraseks,” ütleb 3. Moosese 19:5. Samast Piibli raamatust võime lugeda: „Kui te ohverdate Jehoovale kiituseohvrit, siis ohverdage nõnda, et saaksite meelepäraseks” (3. Moos. 22:29). Kui iisraellased ohverdasid sobivaid ohvriloomi Jehoova altaril, siis tõusis üles suits, mille lõhn meeldis Jumalale (3. Moos. 1:9, 13). Sellised armastusest toodud ohvrid tegid Jumalale heameelt ja ta võttis need vastu (1. Moos. 8:21). Neis seadusesätetes leiduv põhimõte kehtib ka tänapäeval. Need, kes toovad Jehoovale meelepäraseid ohvreid, saavad tema heakskiidu. Millised ohvrid on talle meelepärased? Mõelgem seoses sellega kahe valdkonna peale: meie eluviis ja kõnelemine.

12. Mis teeks inimese keha Jumalale vastumeelseks ohvrianniks?

¹² Oma kirjas roomlastele ütles apostel Paulus: „[Andke] oma keha elavaks, pühaks, Jumalale meelepäraseks ohvriks; niiviisi te osalete pühas teenistuses, kasutades oma mõtlemisvõimet” (Rooml. 12:1). See, kes soovib Jumala heakskiitu, peab hoidma oma keha Jumala silmis pühana. Kui ta rüvetaks end tubaka, beetli, narkootikumide või liigse alkoholiga, poleks tema keha ohvrianniks kõlblik (2. Kor. 7:1). Samuti teeb igasugune ebamoraalne teguviis inimese ohvri Jehoovale vastumeelseks, kuna see, „kes on hooraja, teeb pattu omaenda keha vastu” (1. Kor. 6:18). Et Jumalale meeldida, tuleb saada „pühaks kogu oma eluviisis” (1. Peetr. 1:14–16).

13. Miks on meil sobiv Jehoovat kiita?

¹³ Teine Jehoovale meelepärane ohver on seotud meie kõneanniga. Need, kes Jehoovat armastavad, on alati temast head rääkinud, seda nii avalikult kui ka oma kodus. (Loe Laul 34:2–4.) Loe Laule  148–150 ja pane tähele, kui tihti neis innustatakse Jehoovale kiitust tooma. Tõesti, „õiglastele sobib laulda kiidulaulu” (Laul 33:1). Ja meie eeskuju Jeesus Kristus rõhutas, kui tähtis on kiita Jumalat hea sõnumi kuulutamisega (Luuka 4:18, 43, 44).

14., 15. Milliseid ohvreid innustas Hoosea iisraellasi tooma ja mida ütles Jehoova nende kohta, kes selliseid ohvreid tõid?

¹⁴ Oma innuka kuulutustööga tõendame, et armastame Jehoovat ja ihkame tema heakskiitu. Näiteks mõtle, kuidas prohvet Hoosea manitses iisraellasi, kes olid langenud valejumalate kummardamisse ja kaotanud Jumala soosingu (Hoosea 13:1–3). Hoosea õhutas neid anuma Jehoovat: „Anna andeks kõik süü, võta vastu, mis on hea! Me toome oma huulte vilja [s-s „oma huulte noori pulle”]!” (Hoosea 14:2, 3).

¹⁵ Pull oli kõige kallihinnalisem loom, keda iisraellane võis Jehoovale ohverdada. Seega viitas väljend „huulte noored pullid” siirastele, hästi läbimõeldud sõnadele tõelise Jumala kiituseks. Mida Jehoova ütles nende kohta, kes selliseid ohvreid tõid? „Ma armastan neid heast meelest” (Hoosea 14:5). Neile sai osaks Jehoova andestus, heakskiit ja sõprus.

16., 17. Kuidas suhtub Jehoova selle inimese kiitusohvrisse, keda usk ajendab head sõnumit kuulutama?

¹⁶ Jehoova avalik kiitmine on alati olnud õige jumalakummardamise silmapaistev joon. Laulukirjutajale tähendas Jumala ülistamine sedavõrd palju, et ta palus: „Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meele järgi, Jehoova” (Laul 119:108). Kuidas on tänapäeval? Rääkides prohvetlikult meie ajast, ütles Jesaja, et suured hulgad „kuulutavad Jehoova kiiduväärsust ... meelepäraselt tulevad need [nende annid] mu [Jumala] altari peale” (Jes. 60:6, 7). Selle ennustuse täitumisena ohverdavad miljonid inimesed Jumalale „kiitusohvrit, see tähendab nende huulte vilja, mis tunnistavad avalikult tema nime” (Heebr. 13:15).

¹⁷ Kuidas on sinuga? Kas sa tood Jumalale meelepäraseid ohvreid? Kui mitte, kas oled valmis tegema vajalikke muudatusi ja hakkama Jehoovat avalikult kiitma? Kui usk ajendab sind alustama hea sõnumi kuulutamist, siis on su ohver „Jehoovale meeldivam kui härg [„pull”, UM]”. (Loe Laul 69:31, 32.) Sa võid olla kindel, et sinu kiitusohvrite „meeldiv lõhn” jõuab Jehoovani ja toob sulle tema heakskiidu (Hes. 20:41). Rõõm, mida sa siis tunda saad, on võrreldamatu.

„Sina, Jehoova, õnnistad õiget”

18., 19. a) Kuidas paljud tänapäeva inimesed Jumala teenimisse suhtuvad? b) Milline tagajärg on Jumala heakskiidu kaotamisel?

¹⁸ Paljud inimesed tänapäeval mõtlevad samamoodi nagu mõned Malakia päevil: „Ilmaaegu on Jumalat teenida! Ja mis kasu on meil tema käsu täitmisest ...?” (Mal. 3:14). Juhituna materialistlikest soovidest, arvavad nad, et Jumala eesmärk on teostumatu  ja tema seadused iganenud. Nende meelest on hea sõnumi kuulutamine ajaraiskamine ja ainult ärritab inimesi.

¹⁹ Selline suhtumine sai alguse juba Eedeni aiast. See oli Saatan, kes veenis Eevat mitte hindama vääriliselt Jehoova antud imepärast elu ja mitte hoolima Jumala heakskiidust. Tänapäevalgi on Saatana eesmärk panna inimesi uskuma, et Jumala tahte täitmisest pole mingit kasu. Eeva ja ta mees aga tõdesid, et Jumala heakskiidu kaotamine tähendab surma. Need, kes meie päevil nende halba eeskuju järgivad, taipavad peagi sedasama karmi tõde (1. Moos. 3:1–7, 17–19).

20., 21. a) Kuidas Sarepta lesk toimis ja milline oli tulemus? b) Kuidas me saame Sarepta lese eeskuju järgida ja miks peaksime seda tegema?

²⁰ Kõrvuta Aadama ja Eeva õnnetut käekäiku sellega, milline lõpp oli Eelija ja Sarepta lesknaise lool. Kuulnud Eelija julgustavaid sõnu, valmistas naine leiba ja andis kõigepealt seda prohvetile. Siis täitis Jehoova lubaduse, mille ta Eelija kaudu oli andnud. Piibli ülestähendus ütleb: „Temal, samuti Eelijal ja naise perel, oli süüa kauaks ajaks: jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Jehoova sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud!” (1. Kun. 17:15, 16).

²¹ Sarepta lesknaine tegi midagi, mida tänapäeva miljarditest inimestest vähesed on valmis tegema. Ta lootis täielikult Jumala päästele ning ei pidanud pettuma. See ja teised Piibli jutustused kinnitavad, et Jehoova väärib usaldust. (Loe Joosua 21:43–45; 23:14.) Tänapäeva Jehoova tunnistajate elu tõendab samuti, et Jehoova ei hülga neid, kes on talle meelepärased (Laul 34:7, 8, 18–20). *

22. Miks peaksime viivitamata Jehoova heakskiitu otsima?

²² Peagi saabub Jumala kohtupäev, mis „tuleb kõikide peale, kes kogu maa peal elavad” (Luuka 21:34, 35). Selle eest ei saa põgeneda. Mingit rikkust ega materiaalset heaolu ei anna võrreldagi võimalusega kuulda neid Jumala määratud kohtumõistja Jeesuse sõnu: „Tulge, mu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis on teile valmistatud” (Matt. 25:34). Jah, ’Jehoova õnnistab õiget; ta ehib teda oma hea meelega kui kaitsevarjuga’ (Laul 5:13). Kas ei peaks me siis tegema kõik võimaliku, et leida Jumala heakskiitu?

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Miks väärib Jehoova südamesttulevat teenimist?

• Millised ohvrid Jehoova tänapäeval heaks kiidab?

• Millele viitab väljend „huulte noored pullid” ja miks me peaksime Jehoovale selliseid ohvreid tooma?

• Miks tuleks meil otsida Jumala heakskiitu?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Millise tähtsa otsuse ette seadis Jumala prohvet ühe puudustkannatava ema?

[Pilt lk 15]

Mida annab meile endale see, kui toome Jehoovale kiitusohvrit?

[Pilt lk 17]

Jehoovale lootmine ei too kunagi pettumust