Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukwamukelwa NguZimu Kuyisa Ekuphileni Okungapheliko

Ukwamukelwa NguZimu Kuyisa Ekuphileni Okungapheliko

Ukwamukelwa NguZimu Kuyisa Ekuphileni Okungapheliko

“Wena Jehova; uzokubusisa nanyana ngubani olungileko, njengokungathi ngesihlangu sakho esikhulu, uzobaphahla ngokwamukeleka kuwe.”—RHA. 5:12.

1, 2. Ngisiphi isibawo u-Elija asenza emhlolokazini weZerefati, begodu wamqinisekisa ngani?

UMFAZI nendodanakhe bebalambile, njengombana bekunjalo nangomporofidi kaZimu. Njengombana umhlolokazi weZerefati lo alungela ukuphemba umlilo wokupheka, umporofidi u-Elija wambawa amanzi noburotho. Gade azimisele ukumnikela kokusela, kodwana ukudla egade anakho “bekuyiflowuru encani ngemjekeni omkhulu namafutjhana ngemjekaneni.” Wacabanga bona gade anganakho ukudla okwaneleko angakudla nomporofidi.—1 Kho. 17:8-12.

2 U-Elija waphikelela, “Kilokho onakho ngenzela iqebelengwana elirono qangi, ulilethe kimi, bese ngemva kwalokho wenzele wena nendodanakho. Ngombana ngilokhu uJehova uZimu waka-Israyeli akutjhwileko, ‘Iflowuru engemjekeni omkhulu ayizukuphela, namafutha angemjekaneni awazukuphela.’”—1 Kho. 17:13, 14.

3. Ngiyiphi indaba eqakathekileko ephambi kwethu?

3 Umhlolokazi bekufuze enze isiqunto esiqakatheke khulu kunokumane ahlanganyele nomporofidi ukudla okuncani egade anakho. Uzokuthembela kuJehova bona abaphuluse banendodanakhe, namtjhana uzokubeka iintlhogo zakhe zenyama qangi kunokwamukelwa nguZimu nokuba nobungani naye? Soke sinesiqunto esifanako okufuze sisenze. Sizokukhathalela khulu ukwamukelwa nguJehova kunokufuna ukulondeka ngezinto eziqalekako? Sinamabanga azwakalako wokuthemba nokukhonza uZimu. Kunamagadango esingawathatha bona sifune ukwamukelwa nguye.

‘Ufanele Ukwamukela Ukukhulekelwa’

4. Kubayini uJehova afanelwe kukhulekelwa kwethu?

4 UJehova unelungelo lokulindela bona abantu bamkhulekele ngokwamukelekako. Isiqhema seenceku zakhe zezulwini zaliqinisekisa iphuzwelo ngokuvumelana zithi: “Ufanele wena Kosi yethu, ukwamukela ubukhosi, nedumo, namandla, ngombana nguwe owabumba koke, ngentando yakho wakwenza bona kube khona kuphile.” (ISam. 4:11) Ngombana uMbumbi, uJehova ufanelwe kukhulekelwa kwethu.

5. Kubayini ithando lakaZimu kufuze lisitjhukumisele bonyana simkhonze?

5 Elinye ibanga lokobana sikhonze uJehova kukobana usithanda ukudlula woke umuntu. IBhayibhili ithi: “UZimu wabumba umuntu ngomfanekiswakhe, ngomfanekiso kaZimu wambumba; wababumba kwaba ngomduna nomsikazi.” (Gen. 1:27) Umuntu unekululeko yokuzikhethela nekghono alinikelwe nguZimu lokucabanga nokwenza iinqunto. Ngokusinikela ukuphila, uJehova waba nguBaba wesintu. (Luka 3:38) Njengananyana ngimuphi ubaba omuhle, wenze koke ukunikela abantwabakhe koke abakutlhogako bona bathabele ipilo. “Wenza ilanga liphume” begodu “unisa izulu,” bona iPhasi lisivezele ukudla okunengi endaweni ehle.—Mat. 5:45.

6, 7. (a) Ngikuphi ukulimala u-Adamu akulethela inzalwakhe? (b) Umhlatjelo kaKrestu uzobenzelani labo abafuna ukwamukelwa nguZimu?

6 Godu uJehova wasitjhaphulula emiphumeleni emimbi yesono. Ngokona, u-Adamu waba njengomuntu ogembulako owebela umndenakhe bona ayokugembula. Ngokuhlubuka kuJehova, u-Adamu walahlekisela abantwabakhe ingomuso labo—ithabo elingapheliko. Ukuzicabangela yena kwaphela kwenza isintu sagqilazeka ngaphasi kwekosi enelunya, ukungapheleli. Ngalokho, boke abantu bayagula, baqalana nobuhlungu, begodu ekugcineni bayafa. Ukutjhaphulula isigqila kufuneka imbadelo, uJehova wenze imbadelo engasiphulusa eemphumeleni ebuhlungu leyo. (Funda KwebeRoma 5:21.) Enza ngokuvumelana nentando kaYise, uJesu Krestu wanikela ‘ngepilo yakhe ukuphulusa abanengi.’ (Mat. 20:28) Msinyana labo abamukelwa nguZimu bazokufumana iinzuzo ezizeleko zesihlengo.

7 UJehova, uMbumbi wethu, wenze okungaphezu kokungenziwa nginanyana ngubani bona sithabe, siphile ukuphila okunomnqopho. Nesamukelwa nguye, sizokubona bonyana uwulungisa njani woke umonakalo owenziwe ebantwini. UJehova uzokuragela phambili asitjengisa njengomuntu mathupha bona ‘ubavuza njani labo abamfunako.’—Heb. 11:6.

‘Isitjhaba Sakho Sizazinikela Ngokuzithandela’

8. Okuhlangabezwane nakho kwaka-Isaya kusifundisani ngokukhonza uZimu?

8 Ukwamukelwa nguZimu kuhlanganisa ukuberegisa kuhle ikululeko yethu yokuzikhethela. Lokhu kungombana uJehova akakateleli muntu bona amkhonze. Ngesikhathi saka-Isaya, Wabuza: “Ngubani engizomthuma, begodu ngubani ozosiyela?” UJehova wamhlonipha umporofidi ngokutjheja ilungelo lakhe lokuzikhethela. Cabanga ngokwaneliseka u-Isaya aba nakho nekaphendulako: “Ngila! Thuma mina.”—Isa. 6:8.

9, 10. (a) Kufuze simkhonze ngamuphi umnqopho uZimu? (b) Kubayini kufaneleka ukukhonza uJehova ngomphefumulo woke?

9 Abantu banekululeko yokukhonza uZimu namtjhana yokungamkhonzi. UJehova ufuna simkhonze ngokuzithandela. (Funda uJoshuwa 24:15.) Boke abakhulekela uZimu ingasi ngombana bamthanda, ukukhulekela kwabo ngekhe kumthabise, nokuzinikela kwalabo umnqopho wabo kukuthabisa abanye abantu akakwamukeli. (Khol. 3:22) Nengabe senza ikonzo ecwengileko “ngokuzaza” nangokuvumela iinkareko zephasi zingenele ekukhulekeleni kwethu, ngeze samukeleke kuZimu. (Eks. 22:29) UJehova uyazi bona ukumkhonza ngomphefumulo woke yintwehle kithi. UMosisi wakhuthaza ama-Israyeli bona akhethe ukuphila ‘ngokuthanda uJehova uZimu wawo, ngokulalela ilizwi lakhe nangokunamathela kuye.’—Dut. 30:19, 20.

10 IKosi yakwa-Israyeli wekadeni uDavidi yabhinela uJehova: “Isitjhaba sakho sizazinikela sikulwele, mhlana uyirhugako uqalene namanabakho. Amabutho wakho azakuza kuwe entabeni ecwengileko, anjengombethe wekuseni.” (Rha. 110:3) Abantu abanengi namhlanje baqala ukuvikeleka ngokweemali nokuzithabisa njengezinto eziza qangi ekuphileni kwabo. Nokho, ngalabo abathanda uJehova, ikonzwabo ecwengileko iza qangi kunezinye izinto. Itjiseko abayitjengisako nebatjhumayela iindaba ezimnandi itjengisa bona khuyini eza qangi ekuphileni kwabo. Bathembela ngokuzeleko ekghonweni lakaJehova lokutlhogomela iintlhogo zabo zangamalanga.—Mat. 6:33, 34.

Iimnikelo Eyamukelwa NguZimu

11. Ngiyiphi inzuzo ama-Israyeli ebekanethemba lokuyamukela newanikela iimhlatjelo kuJehova?

11 Ngaphasi koMthetho wesivumelwano, abantu bakaZimu banikela iimhlatjelo eyamukelekako kuZimu bona bafumane umusakhe. ULefitikosi 19:5 uthi: “Nekufuze ninikele iimhlatjelo yehlanganyelo kuJehova, kufuze niyenzele ukwamukelwa.” Encwadini efanako yeBhayibhili, siyafunda: Nekufuze ninikele iimhlatjelo yokuthokoza kuJehova, kufuze niyenzele ukuzizuzela ukwamukelwa.” (Lef. 22:29) Ama-Israyeli nekenza iimhlatjelo ngeenlwana ezifanelekako e-aldari lakaJehova, intuthu enyukako “beyinjephunga elimnandi” kuZimu weqiniso. (Lef. 1:9, 13) Iimbonakaliso ezinjalo zethando labantu bakhe bezimthoba begodu ziimqabula. (Gen. 8:21) Eengcenyeni zoMthethwezi, sifumana ikambisolawulo esebenzako namhlanjesi. Labo abanikela iimhlatjelo eyamukelekako kuJehova bafumana ukwamukelwa nguye. Ngimiphi iimhlatjelo ayamukelako? Cabanga ngeengcenye eembili zokuphila: ukuziphatha kwethu nendlela esikhuluma ngayo.

12. Ngimiphi imikghwa engenza ‘ukunikela imizimba yethu ibe mhlatjelo’ kungathandeki kuZimu?

12 Encwadinakhe eya kumaRoma, umpostoli uPowula watlola: “Ninikele imizimba yenu, ibe mnikelo ophilako, nocwengileko owamukelekako kuZimu kube kulotjha kwenu okumsulwa.” (Rom. 12:1) Bona umuntu amukelwe nguZimu kufuneka abulunge umzimbakhe wamukeleka kuZimu. Nekawusilaphaza ngegwayi, i-betel nut, iindakamizwa ezingekho emthethweni namtjhana ukuberegisa kumbi utjwala, umnikelo loyo uzokuba lilize. (2 Kor. 7:1) Ngaphezu kwalokho, “loyo onomlandu [wobufebe] wona umzimba wakhe,” ukuziphatha okumbi kwananyana ngiliphi ihlobo kwenza umhlatjelwakhe unyenyise kuJehova. (1 Kor. 6:18) Bona athabise uZimu, umuntu kumelwe ‘abe msulwa kikho koke akwenzako.—1 Pit. 1:14-16.

13. Kubayini kufaneleka bona sidumise uJehova?

13 Omunye umnikelo uJehova awuthabelako uhlanganisa indlela esiberegisa ngayo ilimi lethu. Labo abathanda uJehova ngaso soke isikhathi bakhuluma kuhle ngaye etjhatjhalazini nalokha nebabodwa emzinabo. (Funda AmaRhalani 34:1-3.) Funda AmaRhalani 148–150, ubone bona kukanengi kangangani amarhalani amathathu la asikhuthaza bona sidumise uJehova. Kwamambala, “kwabalungileko ukudumisa kuyafaneleka.” (Rha. 33:1) NeSibonelo sethu, uJesu Krestu, sagandelela ukuqakatheka kokudumisa uZimu ngokutjhumayela iindaba ezihle.—Luka 4:18, 43, 44.

14, 15. UHosiya wakhuthaza ama-Israyeli bona anikele umhlobo onjani womhlatjelo, begodu uJehova wasabela njani?

14 Ngokutjhumayela ngetjiseko sinikela ubufakazi bokobana siyamthanda uJehova begodu sinesifiso sokobana asamukele. Isibonelo, cabanga bona umporofidi uHosiya wawakhuthaza njani ama-Israyeli ahlanganyela ekukhulekeleni kwamala abe alahlekelwa mumusa kaZimu. (Hos. 13:1-3) UHosiya wawatjela bona abawe nganasi ndlela: “Kwangathi [Jehova] ungalibalela iimtjhapho; wamukele okuhle, begodu sizokunikela kuwe ngeenkunzana zeendebe zemilomo yethu.”—Hos. 14:1, 2.

15 Ikunzi bekusilwana esidura kunazo zoke umIsrayeli ebekanganikela ngaso kuJehova. Ngalokho, amezwi athi ‘iinkunzana zeendebe zomlomo wethu’ aqalise emezwini aqinisileko, acatjangelwe kuhle wokudumisa uZimu weqiniso. UJehova wasabela njani kilabo abenza iimhlatjelo enjalo? Wathi: “Ngizobathanda ngokutjhaphulukileko.” (Hos. 14:4) Kilabo abanikela iimnikelo enjalo yokudumisa, uJehova uyabalibalela, uyabemukela begodu uba mnganabo.

16, 17. Nengabe ikholo kuZimu lenza umuntu atjhumayele iindaba ezihle, uJehova ukwamukela njani ukudumisokho?

16 Ukudumisa uJehova etjhatjhalazini bekusolo kuyinto eveleleko ekukhulekeleni kweqiniso. Ukuphazimulisa uZimu weqiniso bekutjho likhulu kumrhubi kangangobana wancenga uZimu wathi: “Jehova, ngibawa uyithabele iimnikelo yomlomami yokuzithandela.” (Rha. 119:108) Kuthiwani namhlanje? Nekakhuluma ngesiqubuthu esikhulu esikhathini sethu, u-Isaya waporofida wathi: “Bazokumemezela iindumiso zakaJehova. . . . Zizokuza [izipho zabo] eldarini lami [lakaZimu] ngizamukele. (Isa. 60:6, 7) Ekuzalisekeni, iingidi zabantu zinikela kuZimu ‘umnikelo wokudumisa, okutjho, isithelo seendebe sokwazisa ibizo lakhe tjhatjhalazi.’—Heb. 13:15NW.

17 Kuthiwani ngawe? Unikela uZimu umhlatjelo owamukelekako? Nengabe akusinjalo, ungawenza amatjhuguluko atlhogekako uthome ukudumisa uJehova tjhatjhalazi? Ikholo nelikwenza bona uthome ukutjhumayela iindaba ezihle, umnikelwakho ‘uzokuthabisa khulu kuJehova kunekunzi.’ (Funda AmaRhalani 69:30, 31.) Qiniseka bona “iphunga eliqabulako” lomhlatjelwakho wokudumisa lizokufika kuJehova begodu uzokwamukela. (Eze. 20:41) Ithabo ozolifumana ngekhe limedeke.

‘UJehova Uzokubusisa Nanyana Ngubani Ngokulunga’

18, 19. (a) Abantu abanengi namhlanje banombono onjani ngokukhulekela uZimu? (b) Ukulahlekelwa mumusa kaZimu kudoselaphi?

18 Namhlanje, abantu abanengi bafikelela isiphetho esifanako njengombana kwenza bangesikhathi sakaMalaki: “Akurhelebhi ngalitho ukukhonza uZimu; begodu kubuyiselani bona sibulunge isibopho sakhe?” (Mal. 3:14, An American Translation) Abadoswa ziimfiso zezinto eziqalekako, baqala umqopho kaZimu njengongekhe wenzeke neemthethwakhe njengengasaberegiko. Kibo, umsebenzi wokutjhumayela iindaba ezimnandi kumorosa isikhathi begodu kusidina.

19 Umukghwa onjalo wathoma esimini ye-Edeni. NguSathana owakhohlisa u-Efa wanganaka ukuphila okuhle uJehova amupha khona begodu wabona kungakaqakatheki ukwamukelwa Nguye. Namhlanjesi, uSathana ukhohlisa abantu bona bakholelwe bonyana ngekhe bazuze litho ngokwenza intando kaZimu. Nokho, u-Efa nendodakwakhe bafumana bona ukulahlekelwa mumusa kaZimu kutjho ukulahlekelwa maphilwabo. Labo abalandela isibonelo sabo esimbi msinyana bazokutjheja bona ukulahlekelwa mumusa kaZimu kutjho ukulahlekelwa kuphila kwabo.—Gen. 3:1-7, 17-19.

20, 21. (a) Wenzani umhlolokazi weZerefati, begodu waba yini umphumela? (b) Kubayini kufuze silingise umhlolokazi weZerefati, begodu singakwenza njani lokhu?

20 Qala umahluko hlangana komphumela obuhlungu ka-Adamu no-Efa nomphumela wesenzakalo ekukhulunywe ngaso ekuthomeni esimalungana no-Elija nomhlolokazi weZerefati. Ngemva kokuzwa amezwi ka-Elija akhuthazako, umfazi lo wathoma ukubhaga, kokuthoma wapha umporofidi uburotjhwana. Ngalokho uJehova wasizalisa isithembiso asenza ngo-Elija. Ukulandisa kuthi: “Waragela phambili adla, yena, naye nomndenakhe amalanga amanengi. Iflowuru engemjekeni omkhulu akhenge iphele, namafutha angemjekaneni khenge aphele, ngokuvumelana nelizwi lakaJehova alikhuluma ngo-Elija.”—1 Kho. 17:15, 16.

21 Umhlolokazi weZerefati wenza into engenziwa babantu abambalwa kwabaziingidigidi abaphilako namhlanjesi. Wabeka ithemba lakhe kuZimu wephuluso, begodu wamrhelebha, akhenge amlahle. Ukulandisa kweBhayibhilokhu nokhunye kuqinisekisa bona uJehova kufanele simthembe. (Funda uJoshuwa 21:43-45; 23:14.) Ukuphila kwaboFakazi BakaJehova banamhlanjesi kunikela ubufakazi obungeziweko bokobana ngeze abalahla labo abamukelako.—Rha. 34:6, 7, 17-19. *

22. Kubayini kurhabekile bona sifune ukwamukelwa nguZimu ngaphandle kokuriyada?

22 Ilanga lakaZimu lokwahlulela “phezu kwabantu boke kilo loke iphasi” liseduze. (Luka 21:34, 35) Akunandlela yokulibalekela. Akunaburego namtjhana izinto eziqalekako ezingahlula ukuzwa uMahluleli obekwe nguZimu athi: “Yizani nina uBaba anibusisileko! Yizani nizothatha umbuso ebenilungiselwe wona.” (Mat. 25:34) Kwamambala, ‘uJehova ngokwakhe uzokubusisa nanyana ngubani olungileko; njengokungasuthi ngesiviko esikhulu, uzobaphahla ngokubamukela.’ (Rha. 5:12) Akukafuzi sifune ukwamukelwa nguye na?

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 21 Qala INqabayokulinda, kaMarch 15, 2005, ikhasi 13, isigaba 15; August 1, 1997, amakhasi 20-25.

Uyakhumbula?

• Kubayini uJehova akufanelekela bona simkhonze ngokusuka ehliziyweni?

• Ngimiphi iimhlatjelo uJehova ayamukelako namhlanje?

• Amezwi athi “ngeenkunzana zeendebe zeemlomo yethu” aqaliselephi, begodu kubayini kufuze sinikele ngazo kuJehova?

• Kubayini kufuze sifune ukwamukelwa nguZimu?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 19]

Ngisiphi isiqunto umporofidi kaZimu abawa umma otlhagako bona asenze?

[Isithombe ekhasini 21]

Ngiziphi iinzuzo esizifumanako ngokunikela uJehova umhlatjelo wokudumisa?

[Isithombe ekhasini 23]

Ithemba lakho lamambala kuJehova ngeze likudanise