Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Thanda Ukulunga Ngayo Yoke Ihliziywakho

Thanda Ukulunga Ngayo Yoke Ihliziywakho

Thanda Ukulunga Ngayo Yoke Ihliziywakho

“Uthanda okulungileko.”—RHA. 45:7.

1. Khuyini ezosirhelebha silandele ‘iindlela zokulunga’?

NGELIZWI lakhe nangomoyakhe ocwengileko, uJehova udosela abantu bakhe “eendleleni ezilungileko.” (Rha. 23:3) Nokho, njengombana singakapheleli, sinomukghwa wokuphambuka endleleni leyo. Ukubuyela ekwenzeni okulungileko kutlhoga umzamo omkhulu. Khuyini ezosirhelebha bona siphumelele? NjengoJesu, kufuze sikuthande ukwenza okulungileko.Funda AmaRhalani 45:7.

2. Ziyini ‘iindlela zokulunga’?

2 Ziyini ‘iindlela zokulunga’? ‘Iindlelezi’ ziphawulwa ziinkambisolawulo zakaJehova zokulunga. NgesiHebheru nangesiGirigi, ibizo elithi ‘ukulunga’ liqalise entweni ‘enqophileko,’ okutjho ukunamathela ngokuqinileko eenkambiswenilawulo zokuziphatha. Njengombana uJehova ‘ayindawo yokuhlala yokulunga’ abakhulekeli bakhe bayakuthabela ukubakhethela kwakhe indlela yokuziphatha okufuze bayilandele.—Jer. 50:7.

3. Singakufunda njani okunengi ngokulunga kwakaZimu?

3 Sizomthabisa ngokuzeleko uZimu kwaphela nesilwela ngeenhliziyo zethu zoke ukuphila ngeenkambisolawulo zakhe zokulunga. (Dut. 32:4) Lokho kuthoma ngokufunda koke esingakufunda ngoJehova uZimu eLizwini lakhe, iBhayibhili. Nesilokhu sifunda ngaye, sitjhidela eduze kwakhe qobe langa, sizokuthanda khulu ukulunga kwakhe. (Jak. 4:8) Godu kufuze samukele isinqophiso seLizwi lakaZimu eliphefumulelweko nekufuze senze iinqunto eziqakathekileko ekuphileni.

Funa Ukulunga KwakaZimu

4. Kuhlanganisani ukufuna ukulunga kwakaZimu?

4 Funda uMatewu 6:33. Ukufuna ukulunga kwakaZimu kuhlanganisa okungaphezu kokusebenzisa isikhathi sethu sitjhumayela iindaba ezimnandi zoMbuso. Bona ikonzwethu yamukeleke kuJehova, ukuziphatha kwethu kwaqobe langa kufuze kuvumelane neenkambisolawulo zakhe eziphakemeko. Khuyini okufuze kwenziwe ngibo boke abafuna ukulunga kwakaJehova? Kufuze ‘bembathe ubuntu obutjha obubunjwe butjha bafuza uZimu, bakhambe ngokulunga nekucwengeni kweqiniso.’—Efe. 4:24.

5. Khuyini engasirhelebha sihlule ukudana?

5 Njengombana silwela ukuphila ngeenkambisolawulo zakaZimu zokulunga, ngezinye iinkhathi singadana ngebanga lemitjhaphwethu. Khuyini engasirhelebha sihlule ukudana okusiqeda amandla, sifunde ukuthanda nokwenza ukulunga? (Iziy. 24:10) Kufuze sitjhidele qobe kuJehova ngomthandazo “ngehliziyo eqinisileko nangokwethemba okupheleleko kokukholwa.” (Heb. 10:19-22) Kungakhathaliseki bona simaKrestu azesiweko namtjhana anethemba lokuphila ephasini, sitjengisa ikholo emhlatjelweni kaJesu Krestu wesihlengo nekonzwenakhe njengoMpristi wethu Ophakemeko. (Rom. 5:8; Heb. 4:14-16) Umpostoli uJwanisi watlola wathi: “Neengazi zakaJesu . . . ziyasihlamba ezonweni zethu zoke.” (1 Jwa. 1:6, 7) IBhayibhili ithi ngitjho nanyana izono zethu “zingaba bomvu, zizokwenziwa zibe mhlophe njengegabhogo.” Qala bona lilungelo elikhulu kangangani uJehova asenzele lona ngomhlatjelo wesihlengo weNdodanakhe ethandekako!—Isa. 1:18.

Hlola Izembatho Zakho Zepi Ezingokomoya

6. Kubayini kuqakathekile bona sihlole isambatho sethu esingokomoya?

6 Ngaso soke isikhathi, kufuze simbathe ‘isivikelo sesifuba sokulunga,’ esiyingcenye eqakathekileko yesambatho sepi esingokomoya esivela kuZimu. (Efe. 6:11, 14) Kungakhathaliseki bona sisand’ ukuzinikela kuJehova namtjhana sesineemnyaka sisekonzweni ecwengileko, kuqakathekile bona sihlole isambatho sethu sepi esingokomoya ngamalanga. Kubayini kufuze senze njalo? Ngombana uDeveli namadimonakhe balahlelwe ephasini. (ISam. 12:7-12) USathana ukwatile begodu uyazi bona isikhathi sakhe sinciphile. Ngalokho, uqinise ukusahlela kwakhe ebantwini bakaZimu. Siyakuthokozela na ukuqakatheka kokwembatha ‘isivikelo sesifuba sokulunga’?

7. Sizoziphatha njani nengabe siyakutjheja ukutlhoga kwethu ‘ukulunga njengesivikelo sesifuba’?

7 Isivikelo sesifuba sivikela ihliziyo. Ngebanga lokuba kwethu nesono, ihliziywethu engokomfanekiso kanengi iyasikhohlisa begodu iphelelwa lithemba. (Jer. 17:9) Njengombana ihliziyo yethu itjhigamele ekwenzeni okumbi, kuqakathekile bona ibandulwe ibe ikhalinyelwe. (Gen. 8:21) Nengabe sitjheja ukutlhoga kwethu ‘ukulunga njengesivikelo sesifuba,’ angekhe sikubekele eqadi okwesikhatjhana ngokukhetha zokuzithabisa ezibandakanya izinto uZimu azihloyileko; namtjhana sizivumele bona sicabange ngokuhlanganyela ekuziphatheni okumbi. Angekhe siberegise isikhathi esinengi esiligugu sibukela ithelevitjhini. Kunalokho, sizokuragela phambili silwela ukwenza okuthabisa uJehova. Namtjhana singakhutjwa ngokuliselela ukucabanga kwenyama okungakalungi isikhatjhana, ngerhelebho lakaJehova sizokuvuka godu.Funda Iziyema 24:16.

8. Kubayini sitlhoga ‘isihlangu njengesivikelo sesifuba’?

8 Hlangana neengcenye yezambatho zethu zepi ezingokomoya ‘sinesihlangu esikukholwa.’ Sisenza sikghone ‘ukuzivikela omumbi nasisahlelako ngemisubela evutha umlilo.’ (Efe. 6:16) Ngakelinye ihlangothi, ikholo nethando lehliziyo yoke ngoJehova kusirhelebha bona senze ukulunga begodu sihlale endleleni eyisa ekuphileni okungapheliko. Nesiragela phambili sifunda ukuthanda uJehova, ngilapho sizokuthatha njengokuligugu ukulunga kwakhe. Kodwana kuthiwani ngesazelo sethu? Sisirhelebha njani emizamwenethu yokuthanda ukulunga?

Bulunga Isazelo Esihle

9. Sizuza njani ngokubulunga isazelo esihle?

9 Nesibhabhadiswako, sibawe “isazelo esimsulwa” kuJehova. (1 Pit. 3:21) Ngombana sinekholo esihlengweni, iingazi zakaJesu zigubuzesa izono zethu bese sithabela ubujamo obuhlanzekileko noZimu. Nokho, ukubulunga ubujamo obuhlanzekilekobo noZimu, kutlhogeka sibulunge isazelo esihle. Nengabe ngezinye iinkhathi isazelo sethu siyasisola begodu sisiyelelise, kufuze sithabe ngombana kuzabe kutjengisa bona siberega kuhle. Iinyeleliso ezinjalo zitjengisa bona isazelo sethu asikabi buthundu malungana neendlela zakaJehova zokulunga. (1 Thi. 4:2) Kodwana isazelo singaba nendima ekulu kulabo abafuna ukuthanda ukulunga.

10, 11. (a) Landisa okuhlangabezwene nakho okutjengisa bona kubayini kufuze silalele isazelo sethu esibandulwe ngeBhayibhili. (b) Ithando lokulungileko lingaliletha njani ithabo elikhulu?

10 Nesenza okungakalungi, isazelo sethu singasisola namtjhana sisitshwenye. Omunye omutjha waphambuka “eendleleni ezilungileko.” Waba likghoba lokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko wathoma nokubhema isango. Bekazizwa anomlandu nekaya emihlanganweni begodu azizwa njengomzenzisi nekahlanganyela ekonzweni yesimini, ngalokho walisa ukuhlanganyela emisebenzini yobuKrestu le. Wathi, “Kodwana, akhenge ngitjheje bona isazelo sami sizongenza ngilandise ngezenzo zami.” Wangezelela, “Ngavumela ukuphila kobudlhayelobo iimnyaka engaba mine.” Ngemva kwalokho wathoma ukucabanga ukubuyela eqinisweni. Nanyana acabanga bona uJehova angekhe awulalele umthandazwakhe, nokho wathandaza wabawa ukulitjalelwa. Ngaphasi kwemizuzu elitjhumi ngemva kwalokho, ummakhe wamvakatjhela wamkhuthaza bona abuyele emihlanganweni. Waya eWolo LoMbuso wabawa umdala bona amfundele. Ngokukhamba kwesikhathi, wabhabhadiswa, begodu uthokoza uJehova ngokuphulusa ukuphila kwakhe.

11 Sibonile bona ithabo elikhulu lifunyanwa ngokwenza okuhle. Njengombana sifunda ukuthanda ukulunga begodu sikwenza ngokuzeleko, sizokufumana ithabo elingeziweko ekwenzeni okuthabisa uBabethu wezulwini. Akhusucabange ngalokho! Ilanga liyeza lapho boke abantu bazokufumana amazizo wethabo kwaphela esazelweni sabo; bazokufana noZimu ngokupheleleko. Ngalokho-ke, kwanje asihlawuleleni ithando lokulungileko lidephe eenhliziyweni zethu senze uJehova athabe.—Iziy. 23:15, 16.

12, 13. Singasibandula njani isazelo sethu?

12 Singenzani ukubandula isazelo sethu? Nesifunda iMitlolo neencwadi zethu ezisekelwe eBhayibhilini, kuqakathekile ukukhumbula bona “ihliziyo yabalungileko iyacabanga bona iphendule.” (Iziy. 15:28) Cabanga bona lokhu kurhelebha njani nesiqalene neembuzo emalungana nomsebenzi wokuziphilisa. Nengabe umsebenzi othileko ulahlwa Mitlolo ngokunqophileko, inengi lethu msinyana lisebenzisa isinqophiso esivela esigabeni senceku ethembekileko nehlakaniphileko. Nokho, nengabe ipendulo yombuzo womsebenzi ayinatlha, kufuze sifumane iinkambisolawulo zeBhayibhili ezisebenza ebujamwenobo, sicabange besithandaze ngazo. * Lokhu kubandakanya neenkambisolawulo ezinjengokubalekela ukukhubekisa izazelo zabanye. (1 Kor. 10:31-33) Kufuze ngokukhethekileko sitshwenyeke ngeenkambisolawulo ezibandakanya ubuhlobo bethu noZimu. Nengabe uJehova mumuntu wamambala kithi, kuqakathekile bona sizibuze naku umbuzo, ‘Ukwenza umsebenzi lo kuzomlimaza na uJehova, kumzwise nobuhlungu?’—Rha. 78:40, 41.

13 Nesilungiselela iSifundo seSithalasokulinda namtjhana iSifundo SeBhayibhili Sebandla, kufuze sikhumbule ukuqakatheka kokuzindla ngokwaziswa okukhulunywa ngakho. Ngaso soke isikhathi sizifumana sithalela iimpendulo zesifundo bese sidlulela esigabeni esilandelako? Ukulungiselela ngendlela le kungenzeka kungalidephisi ithando lethu ngokulungileko namtjhana kulole isazelo sethu. Nesizakuthanda ukulunga, kutlhogeka sifundisise begodu sizindle ngalokho okutlolwe eLizwini lakaZimu. Ukufunda ukuthanda ukulunga ngehliziyo yethu yoke kutlhoga umzamo.

Lambela Begodu Womele Ukulunga

14. UJehova uZimu noJesu Krestu bafuna sizizwe njani ngekonzo yethu ecwengileko?

14 UJehova uZimu noJesu Krestu bafuna sithabe njengombana senza ikonzo yethu ecwengileko. Yini ezokuba nomthelela ethabweni lethu? Kungaba yini okhunye ngaphandle kokuthanda ukulunga! ETjumayelweni Yentabeni, uJesu wathi: “[Banethabo] abalambele bomele ukulunga, ngombana bazasuthiswa!” (Mat. 5:6) Aqakatheke kangangani amezwi la kilabo abanesifiso sokuthanda ukulunga?

15, 16. Ukulamba nokoma okungokomoya kunganeliswa ngaziphi iindlela?

15 Iphasi esiphila kilo libuswa ngokhohlakeleko. (1 Jwa. 5:19) Nesifunda iphephandaba lakunanyana ngiyiphi inarha, sifumana iimbiko yelunya nenturhu okwenziwa ngezinga elingakhenge khelibonwe. Kuhlahlathelisa umzimba emntwini olungileko ukucabanga ngelunya lomuntu komunye. (Mtj. 8:9) Njengabathanda uJehova, siyazi bona nguye kwaphela ongaqeda indlala nokoma okungokomoya kwalabo abafisa ukuthanda ukulunga. Abangamhloniphiko uZimu bazokutjhatjalaliswa, begodu abathandi bokulunga ngeze basezwa igandelelo elibangelwa zizeqamthetho nezenzo zazo ezimbi. (2 Pit. 2:7, 8) Qala bona lokho kuzosiphumuza kangangani!

16 Njengeenceku zakaJehova nabalandeli bakaJesu Krestu, siyatjheja bona boke abalambele begodu bomele ukulunga “bazasuthiswa.” Bazokwaneliseka ngokuzeleko ngelungiselelo lakaZimu lamazulu amatjha nephasi elitjha “lapho kuyobusa khona ukulunga.” (2 Pit. 3:13) Ngalokho asingaphelelwa mamandla namtjhana sirarwe kukobana igandelelo nenturhu kuqede ukulunga ephasini lakaSathaneli. (Mtj. 5:8) UJehova, oPhezukoke, uyakwazi okwenzekako begodu msinyana uzokuphulusa abathandi bokulunga.

Zuza Ngokuthanda Ukulunga

17. Ngiziphi ezinye iinzuzo ezifumaneka ngokuthanda ukulunga?

17 IRhalani 146:8 ligandelela inzuzo ezidlula zoke yokukhamba endleleni yokulunga. Umrhalani wabhina: “UJehova uthanda olungileko.” Cabanga ngalokho! UMbusi wendawo yoke uyasithanda ngombana sithanda ukulunga! Ngebanga lokobana uJehova uyasithanda, siyaqiniseka bona uzositlhogomela njengombana sibeka iinkareko zoMbuso endaweni yokuthoma ekuphileni kwethu. (Funda AmaRhalani 37:25; Iziyema 10:3.) Emaswapheleni, yoke iplanethi le izokuba ngeyabathandi bokulunga. (Iziy. 13:22) Enengini labantu bakaZimu, iinzuzo zokwenza ukulunga zizokuba lithabo elikhulu nokuphila okungapheliko ephasini elihle eliyiparadeyisi. Ngitjho nanje, abathanda ukulunga kwakaZimu bavuzwa ngokuthula kwangaphakathi okunomthelela ebunyeni bemindenabo namabandla abahlanganyela kiwo.—Fil. 4:6, 7.

18. Ngiziphi izinto ekufuze sizenze njengombana silindele ilanga lakaJehova?

18 Njengombana silindele ukufika kwelanga elikhulu lakaJehova, kufuze siragele phambili sifuna ukulunga kwakhe. (Zef. 2:2, 3) Ngalokho-ke, asitjengiseni ithando lamambala ngeendlela zakaJehova uZimu ezilungileko. Lokho kubandakanya ukubulunga ngokuqinileko ‘ukulunga okusivikelo sethu sesifuba’ endaweni yakho bona kuvikele ihliziywethu engokomfanekiso. Sitlhoga nokubulunga isazelo esihle—esisithabisako nesithabisa ihliziyo kaZimethu.—Iziy. 27:11.

19. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza, begodu yini okuzokukhulunywa ngayo esihlokweni esilandelako?

19 “Amehlo [kaJehova] aqalaqala ephasini loke ukutjengisa amandlakhe ngebanga lalabo ihliziyo yabo ephelele kuye.” (2 Mil. 16:9) Qala bona amezwi la asiduduza kangangani njengombana senza okulungileko namtjhana siqalene nokubogaboga, inturhu, nobumbi obandako ephasini elinemirarweli! Liqiniso, ukulunga kwethu kungabarara abanengi abahlukaniswe noZimu. Kodwana sizizuzisa khulu ngokukakarela ekulungeni kwakaJehova. (Isa. 48:17; 1 Pit. 4:4) Nje-ke, ngehliziyo epheleleko, asizimiseleni ukuragela phambili sifumana ithabo ngokuthanda nokwenza ukulunga ngazo zoke iinhliziyo zethu. Nokho, ukuba nehliziyo epheleleko kubandakanya nokuhloya okumbi. Isihloko esilandelako sizositjengisa bona lokho kutjho ukuthini.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 12 Ukufumana ingcoco yeenkambisolawulo zeBhayibhili ezimalungana neembuzo yomsebenzi wokuziphilisa, qala INqabayokulinda ka-April 15, 1999, amakhasi 28-30.

Ungaphendula Njani?

• Nesizakuthanda ukulunga kubayini kufuze sitjheje ukuqakatheka kwesihlengo?

• Kubayini kuqakathekile bona simbathe ‘ukulunga kube sivikelo sethu sesifuba’?

• Singasibandula njani isazelo sethu?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 26]

Isazelo esibanduliweko sisirhelebha bona sirarulule iimbuzo emalungana nomsebenzi