„Maa, mis piima ja mett voolab”

KUI Jehoova Jumal iisraellased Egiptusest vabastas, tõotas ta viia nad „heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab” (2. Moosese 3:8).

Iisraellased asusid Tõotatud Maale elama ning hakkasid kasvatama veiseid, lambaid ja kitsi, mistõttu neil oligi külluslikult piima. Aga kuidas oli lugu meega? Mõned arvavad, et mee all mõeldakse datli-, viigimarja- või viinamarjasiirupit. Ja enamikul juhtudel, mil Piiblis meest räägitakse, on tegemist metsmeega, mitte kodumesilaste meega (Kohtumõistjate 14:8, 9; 1. Saamueli 14:27; Matteuse 3:1, 4). Kas tõesti voolas sel maal mett samamoodi nagu piima?

Hiljutine arheoloogiline leid Iisraelis aitab asjasse selgust tuua. Jeruusalemma juudi ülikooli pressiteates kommenteeriti leidu järgmiselt: „Professor (Amihai) Mazari sõnul on tegemist senini vanima mesilaga muistses Lähis-Idas, mis on arheoloogilistel väljakaevamistel leitud. See pärineb ajavahemikust 10. sajand e.m.a kuni 9. sajandi algus e.m.a.”

Arheoloogid leidsid üle 30 taru, mis asusid kolmes reas, ja nende hinnangul võis seal olla kokku sadakond mesipuud. Tarude uurimisel leiti mesilaste kehaosi ja mesilasvaha molekule. Õpetlaste arvates võidi neist tarudest saada lausa pool tonni mett aastas.

Peale mee, mis oli maitsvaks toiduks, kasutati vanal ajal ka mesilasvaha. See oli vajalik metalli- ja nahatöödes. Samuti läks mesilasvaha tarvis kirjutustahvlite jaoks. Puidust valmistatud tahvel kaeti mesilasvahaga, mida sai üles sulatada ja uuesti kasutada. Mida arheoloogid mesitarude leiust järeldavad?

„Ehkki Piibel ei räägi midagi mesilaste pidamisest tollases Iisraelis,” jätkab pressiteade, „näitab Tel Rehovist leitud mesila, et mesilaste pidamine ja meevõtt oli esimese templi [Saalomoni templi] ajajärgul juba kõrgelt arenenud tegevusala. Seega võib Piibli termin „mesi” käia tõepoolest mesilasmee kohta.”

[Pildi allikaviide lk 15]

Institute of Archaeology/Hebrew University © Tel Rehov Excavations