Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kaakwa Onyɛmimɛi Heyelilɔi lɛ Kɔkɔɔkɔ

Kaakwa Onyɛmimɛi Heyelilɔi lɛ Kɔkɔɔkɔ

Kaakwa Onyɛmimɛi Heyelilɔi lɛ Kɔkɔɔkɔ

JAROSŁAW kɛ eŋa Beata * kɛɛ akɛ: “Je lɛŋ guɔyeli hé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ afii nyɔŋma, ni wɔná nii waa. Eyɛ mli akɛ atsɔse wɔ yɛ anɔkwale lɛ mli moŋ, shi wɔdu gbɛ kwraa ni wɔnu he akɛ wɔnyɛŋ wɔku wɔsɛɛ kɛba.”

Nyɛmi nuu kroko ni atsɛɔ Marek lɛ kɛɛ akɛ: “Akɛni tsakemɔ ba maŋkwramɔ kɛ shihilɛ yɛ Poland mli lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ miná nitsumɔ ŋmɛnɛ lɛ, wɔ lɛ eje midɛŋ. Enɛ ha mihao waa. Mishe gbeyei akɛ mato mi diɛŋtsɛ minitsumɔ shishi, ejaakɛ mibɛ guɔyeli he ŋaa. Yɛ naagbee lɛ, mije eko shishi kɛjwɛŋmɔ lɛ akɛ, ebaaye ebua mi ni maha miweku lɛ nine ashɛ amɛheloonaa hiamɔ nii anɔ yɛ gbɛ ni yeŋ mi awui yɛ mumɔŋ lɛ nɔ. Beni be shwie mli lɛ, mina akɛ misusumɔ lɛ ejaaa kwraa.”

Akɛni je nɛŋ shihilɛ miiya nɔ emli miiwa waa ni mɛi ni bɛ nitsumɔ lɛ ayi miiya nɔ eefa hewɔ lɛ, enɛ he ahuntoo haa aŋkroaŋkroi komɛi kpɛɔ yiŋ ni nilee bɛ mli. Nyɛmimɛi komɛi ekpɛ amɛyiŋ akɛ kɛ́ abi ni amɛye bei babaoo yɛ amɛnitsumɔ mli fe bɔ ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ amɛbaakpɛlɛ nɔ, amɛbaatsu nitsumɔ kroko kɛfata nɔ ni amɛtsuɔ lɛ he, loo amɛbaato amɛ diɛŋtsɛ amɛnitsumɔ shishi eyɛ mli akɛ amɛbɛ niiashikpamɔ moŋ. Amɛsusuɔ akɛ shika kroko ni amɛbaaná kɛfata nɔ ni amɛnáa momo lɛ he lɛ baaye abua weku lɛ, ni eyeŋ amɛ awui yɛ mumɔŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, shihilɛi ni akpaaa gbɛ kɛ agbɛnɛ shika saji ni damɔɔɔ he kome lɛ baanyɛ afite gbɛjianɔtoo ni asusu he jogbaŋŋ lɛ po. Enɛ hewɔ lɛ, hiɛkɔ̃ɔ tsɔne lɛ edu mɛi komɛi, ni amɛkɛ mumɔŋ nibii eshã afɔle yɛ heloonaa nibii ahewɔ.—Jaj. 9:11, 12.

Nyɛmimɛi hii kɛ yei komɛi eha je nɛŋ nibii ehé amɛjwɛŋmɔ aahu akɛ amɛnáaa dekã kɛhaaa aŋkro nikasemɔ, kpeeiyaa, loo shiɛmɔyaa. Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ baaye amɛ awui yɛ mumɔŋ ni ebaasa wekukpãa ni kã amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ he. Enɛ hu baanyɛ eha amɛkwa wekukpãa kroko ni he hiaa—naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛ kɛ “mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ” ateŋ lɛ. (Gal. 6:10) Mɛi komɛi tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe fiofio. Ha wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu sane nɛɛ he wɔkwɛ.

Sɔ̃ Kã Wɔnɔ akɛ Wɔye Wɔbua Wɔnyɛmimɛi Heyelilɔi Lɛ

Ákɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ, wɔnáa hegbɛi babaoo ni wɔkɛbaajie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔhe. (Rom. 13:8) Eeenyɛ efee akɛ ona ‘ohiafoi loo nɔnalɔi ní bolɔɔ tsɛ́ɔ bualɔ’ yɛ osafo lɛ mli. (Hiob 29:12) Ekolɛ osafoŋbii lɛ ekomɛi bɛ heloonaa hiamɔ nii. Bɔfo Yohane kai wɔ hegbɛ ni enɛ gbeleɔ kɛhaa wɔ lɛ. “Mɔ ni yɔɔ je nɛŋ nii, ni enaa akɛ efi enyɛmi, ni emli joɔ yɛ enɔ lɛ: te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ aaahi emliŋ?”—1 Yoh. 3:17.

Ekolɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ eta otsuiŋ ni eha oye obua mɛi krokomɛi jogbaŋŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, jeee heloonaa yelikɛbuamɔ pɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔjieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ nyɛmimɛi lɛ. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi bolɔɔ tsɛ́ɔ bualɔ akɛni amɛhe efee shoo loo amɛnijiaŋ eje wui lɛ hewɔ. Ekolɛ amɛmiiye hela ko ni naa wa, amɛsuɔlɔ ko egbo, loo amɛnuɔ he akɛ amɛhe bɛ sɛɛnamɔ. Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwo amɛ hewalɛ ji, ni wɔbo amɛtoi ni wɔkɛ amɛ agba sane ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ yɛ amɛhenumɔŋ kɛ mumɔŋ hiamɔ nii anɔ. (1 Tes. 5:14) Bei pii lɛ, enɛ haa suɔmɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ mli waa.

Asafoŋ onukpai titri baanyɛ amɛkɛ musuŋtsɔlɛ abo mɛi nɛɛ atoi, amɛtsɔɔ akɛ amɛnuɔ amɛ shishi, ni amɛjɛ suɔmɔ mli amɛkɛ Ŋmalɛ naa ŋaawoo aha amɛ. (Bɔf. 20:28) Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ fee nakai lɛ, no lɛ amɛmiikase bɔfo Paulo, mɔ ni ‘sumɔ’ emumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ “jogbaŋŋ” lɛ.—1 Tes. 2:7, 8.

Shi kɛ́ Kristofonyo ko du gbɛ kɛjɛ tooku lɛ he lɛ, namɔ baatsu sɔ̃ ni kã enɔ akɛ eye ebua enyɛmimɛi heyelilɔi lɛ he nii? Asafoŋ onukpai po baanyɛ amɛkɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ he kaa akpe. Ni kɛ́ Kristofonyo ko kɛ kaa nɛɛ kpe ni eyanyɛɛɛ nɔ eye hu?

Shihilɛ Mli Naagbai Enyɛ Amɛnɔ

Taakɛ atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ momo lɛ, kɛ́ wɔnáaa lɛ mlɛo kwraa akɛ wɔɔha wɔwekui lɛ nine ashɛ amɛheloonaa hiamɔ nii anɔ lɛ, bei pii lɛ ehaa wɔfeɔ yeyeeye, ni ebaanyɛ eha wɔkɛ hiɛdɔɔ akasusu mumɔŋ nibii ahe. (Mat. 13:22) Marek ni awie ehe kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Beni minitsumɔ lɛ fite lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ maya maŋsɛɛ mayatao nitsumɔ ni awoɔ mɔ nyɔmɔ babaoo yɛ mli. Mitee miyaye nyɔji etɛ pɛ, ni miku misɛɛ mibaye be fioo yɛ shĩa, kɛkɛ ni mitee miyaye nyɔji etɛ ekoŋŋ, ni nakai sɔŋŋ mifee. Enɛ ha miŋa ni ejeee heyelilɔ lɛ na nɔ yɛ henumɔŋ.”

Jeee eweku lɛ pɛ na nɔ yɛ enɛ hewɔ. Marek tsa emaniɛbɔɔ lɛ nɔ akɛ: “Yɛ ŋmɛlɛtswai babaoo ni mikɛtsuɔ nii yɛ he ko ni dɔɔ waa lɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni mikɛtsuɔ nii lɛ hu ebuuu mɔ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaashishiu mɛi krokomɛi. Amɛfee amɛnii tamɔ bɔ ni ojotswalɔi akuu mlibii feɔ amɛnii lɛ. Enɛ ha mihao, ni minu he akɛ mibɛ hewalɛ yɛ mishihilɛ nɔ dɔŋŋ. Akɛni mináaa dekã mihaaa mi diɛŋtsɛ mihe hewɔ lɛ, mibɔi miyiŋshwiemɔ kɛji akɛ misa mɔ ni sɔmɔɔ mɛi krokomɛi.”

Esa akɛ nɔ ni jɛ Marek yiŋkpɛɛ lɛ mli kɛba lɛ atsirɛ wɔ koni wɔŋɔ be kɛsusu nii ahe. Kɛ́ etamɔ nɔ ni maŋsɛɛ ni wɔbaayahi lɛ baatsu wɔshika he naagbai ahe nii po lɛ, ani no kɛ naagbai krokomɛi baŋ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, te ebaasa wɔweku lɛ mumɔŋ kɛ henumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe eha tɛŋŋ? Ani ebaaha wɔkɛ asafo lɛ akpa bɔɔ? Ani no baaha wɔná hegbɛ kɛsɔmɔ nyɛmimɛi heyelilɔi lɛ?—1 Tim. 3:2-5.

Shi taakɛ ekolɛ ole momo lɛ, jeee mɛi ni fãa gbɛ kɛyaa maŋsɛɛ kɛha nitsumɔ lɛ pɛ ni amɛheloonaa nitsumɔ baanyɛ ahé amɛjwɛŋmɔ fɛɛ. Susumɔ Jarosław kɛ Beata he okwɛ. Jarosław kɛɛ akɛ: “Wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa ni je shishi. Ákɛ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ, wɔgbele hot-dog shwapo bibioo ko yɛ he ko ni aheɔ nii waa yɛ. Akɛni wɔnitsumɔ lɛ ha wɔná shika babaoo hewɔ lɛ, wɔgbele wɔnitsumɔ lɛ mli. Shi be fioo pɛ wɔnáa, no hewɔ lɛ wɔfolɔɔ Kristofoi akpeei amli. Etsɛɛɛ ni mikpa sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ kɛ asafoŋ sɔɔlɔ. Akɛni shika babaoo lɛ ni wɔnáa lɛ ha wɔyitsoŋ fuu hewɔ lɛ, wɔgbele shwapo agbo ko ni wɔkɛ mɔ ko ni ejeee heyelilɔ kpaŋ koni ekɛ wɔ afee ekome kɛtsu nii. Eyeee be ko ni mibɔi gbɛfãa kɛ maŋsɛɛ yaa koni mikɛ miwaonaa gbɛi ayawo nitsumɔ he kpaŋmɔi ni baaha wɔná dɔla akpekpei abɔ lɛ ashishi. Mifɔɔɔ shĩa hilɛ, ni wekukpãa ni yɔɔ mi kɛ miŋa teŋ, kɛ agbɛnɛ mi kɛ mibiyoo lɛ teŋ lɛ fite. Naagbee lɛ, nitsumɔ ni haa wɔnáa nii babaoo nɛɛ hé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ aahu akɛ wɔwɔ yɛ mumɔŋ. Akɛni wɔkɛ asafo lɛ ebɔɔɔ dɔŋŋ hewɔ lɛ, wɔsusuuu wɔnyɛmimɛi lɛ ahe kwraa.”

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli? Shwelɛ ni Kristofonyo ko baaná akɛ ema lɛ diɛŋtsɛ etsu agbo fɛfɛo kɛ emli nibii babaoo lɛ baanyɛ atsɔ lɛ tsɔne, ni no baaha efee anyagba yɛ mumɔŋ—ebaanyɛ eha “etadei lɛ” ni ji nɔ ni kadiɔ lɛ akɛ Kristofonyo lɛ po aŋmɛɛ lɛ. (Kpoj. 16:15) Enɛ baanyɛ eha wɔkɛ nyɛmimɛi ni be ko ni eho lɛ kulɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua amɛ lɛ akpa bɔɔ.

Okɛ Anɔkwayeli Apɛi Omli

Ekolɛ wɔbaakɛɛ akɛ, ‘Enɛ nyɛŋ aba minɔ.’ Fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ hiɛdɔɔ asusu nɔ ni ji eshihilɛ mli hiamɔ nii diɛŋtsɛ lɛ ahe. Paulo ŋma akɛ: “Wɔkɛ nɔ ko nɔ ko baaa je nɛŋ, no hewɔ lɛ eyɛ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko aya hu. Shi kɛ́ wɔyɛ ŋmãa kɛ hehaanii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.” (1 Tim. 6:7, 8) Eji anɔkwale akɛ, maŋ fɛɛ maŋ kɛ nibii ni abuɔ lɛ akɛ eji shihilɛ mli hiamɔ nii ni esa akɛ mɔ ko aná koni enyɛ ehi shi. Nibii ni abuɔ akɛ kɛ́ hooo lɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ nine ashɛ nɔ yɛ maŋ ko ni etee hiɛ lɛ mli lɛ baanyɛ afee ogbɔjɔ shihilɛ mli nibii yɛ maji krokomɛi babaoo anɔ.

Yɛ maŋ ni oyɔɔ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, susumɔ Paulo wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii aná lɛ gbeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ní tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ amli.” (1 Tim. 6:9) Akɛ tsɔne teɔ kooloo ni ataoɔ adu lɛ lɛ. Afeɔ tsɔne lɛ koni edu kooloo lɛ beni ehiɛ bɛ ehe nɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkaha “kwashiai akɔnɔi” du wɔ lɛ?

Kɛ́ wɔna nibii ni esa akɛ wɔkɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, no baatsirɛ wɔ koni wɔtao bei babaoo wɔkɛtsu Maŋtsɛyeli lɛ he nibii, ní aŋkro nikasemɔ fata he lɛ ahe nii. Kɛ́ Kristofonyo ko feɔ aŋkro nikasemɔ ni esɔleɔ kɛfataa he lɛ, no baaha ‘eye emuu’ ni ‘ebaasaa lɛ pɛpɛɛpɛ’ koni enyɛ eye ebua mɛi krokomɛi.—2 Tim. 2:15; 3:17.

Yɛ afii fioo mli lɛ, asafoŋ onukpai lɛ jɛ suɔmɔ mli amɛtswa Jarosław amɛma shi ni amɛwo lɛ hewalɛ. No tsirɛ lɛ ni efee tsakemɔi wuji. Ekɛɛ akɛ: “Beni asafoŋ onukpai lɛ kɛ mi gbaa sane ko ni he hiaa lɛ, amɛtsɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ oblanyo niiatsɛ ko ni miisumɔ ni ehi shi kɛya naanɔ shi esumɔɔɔ ni eŋmɛɔ eheloonaa nibii lɛ ahe lɛ he lɛ yisɛɛ. Kɛkɛ ni amɛkɛ hiɛshikamɔ gbala mijwɛŋmɔ kɛtee sane nɛɛ nɔ bɔ ni baaha masusu kɛji ekɔɔ mihe lo. No ha mina tsakemɔi ni esa akɛ mafee lɛ jogbaŋŋ!”—Abɛi 11:28; Mar. 10:17-22.

Jarosław kɛ anɔkwayeli pɛi shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ mli, ni ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ehe woŋ nitsumɔi wujiwuji amli dɔŋŋ. Yɛ afii enyɔ mli lɛ, lɛ kɛ eweku lɛ he bawa yɛ mumɔŋ ekoŋŋ. Amrɔ nɛɛ eesɔmɔ enyɛmimɛi lɛ akɛ asafoŋ onukpa. Jarosław kɛɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛmimɛi ha guɔyeli hé amɛjwɛŋmɔ fɛɛ aahu akɛ eesa amɛmumɔŋ shidaamɔ he lɛ, mikɛ mi diɛŋtsɛ miniiashikpamɔ lɛ feɔ bɔ ni nilee bɛ mli akɛ wɔkɛ mɛi ni heee yeee lɛ aaagbala kɔŋtso kome ni yeee egbɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Ebɛ mlɛo akɛ mɔ ko aaakpoo hegbɛi ni baaha ena nii babaoo kɛ agbɛnɛ hu ni etsi ehe kɛjɛ nifeemɔi ni etsɔɔɔ anɔkwayeli lɛ ahe.”—2 Kor. 6:14.

Shihilɛ ni mli wa ni Marek hu kɛkpe lɛ ha ekase nii. Eyɛ mli akɛ nitsumɔ ni awoɔ nyɔmɔ babaoo yɛ mli ni ená yɛ maŋsɛɛ lɛ ye bua eweku lɛ yɛ shika gbɛfaŋ moŋ, shi no haaa wekukpãa kpakpa aya nɔ ahi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ kɛ agbɛnɛ ekɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ. Be kplaŋŋ sɛɛ lɛ, ebana akɛ esa akɛ etsake nibii ni ekɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ mli. Marek kɛɛ akɛ: “Yɛ afii ni ho lɛ amli lɛ, mishihilɛ lɛ batamɔ Baruk ni hi shi yɛ blema ‘ni tao nii wuji eha ehe’ lɛ nɔ̃ lɛ. Naagbee lɛ, mijɛ mitsuiŋ mifɔse minaagbai lɛ mishwie Yehowa hiɛ, ni amrɔ nɛɛ minuɔ he akɛ mihe ewa yɛ mumɔŋ ekoŋŋ.” (Yer. 45:1-5) Amrɔ nɛɛ Marek miitao “nitsumɔ kpakpa,” ni tsɔɔ akɛ eetao esɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ yɛ asafo lɛ mli.—1 Tim. 3:1.

Naa kɔkɔbɔɔ ni Marek kɛhaa mɛi fɛɛ ni baasumɔ akɛ amɛfã gbɛ kɛya maŋsɛɛ kɛyatao nitsumɔ ni abaawo amɛ nyɔmɔ babaoo lɛ: “Kɛ́ otee maŋsɛɛ lɛ ewaaa akɛ tsɔnei ni yɔɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ baadũ bo. Kɛ́ onuuu maŋ lɛ nɔ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ ehaŋ onyɛ okɛ mɛi krokomɛi ashara jogbaŋŋ. Obaaku sɛɛ oba shĩa kɛ shika moŋ, shi okɛ mumɔŋ pilamɔi ni baanyɛ ahe be kplaŋŋ dani ebaatã lɛ hu baaba.”

Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkɛ heloonaa nitsumɔ kɛ sɔ̃ ni kã wɔnɔ akɛ wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ ye gbɛhe ni sa lɛ ebaaha wɔsa Yehowa hiɛ. Mɛi baana wɔnɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ, ni no baanyɛ atsirɛ amɛ koni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nilee mli. Ákɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ, ehe miihia ni wɔye wɔbua mɛi ni shihilɛ lɛ enyɛ amɛnɔ lɛ, wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ amɛhe, ni wɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa wɔha amɛ. Asafoŋ onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ aye abua nyɛmimɛi heyelilɔi lɛ koni amɛya nɔ amɛhiɛ jwɛŋmɔ kpakpa, ni amɛkaha shihilɛ mli naagbai lɛ sũ amɛtsui.—Heb. 13:7.

Hɛɛ, ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔha heloonaa nitsumɔ ahé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ aahu akɛ wɔɔkwa wɔnyɛmimɛi heyelilɔi lɛ. (Fil. 1:10) No najiaŋ lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ ayea klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli koni wɔtsɔmɔ ‘niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ.’—Luka 12:21.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Ani oheloonaa nitsumɔ haa ofolɔɔ asafoŋ kpeei amli?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Ani hegbɛi ni oyɔɔ akɛ oye obua omumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ jara wa kɛha bo?