Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJesu—Wavelaphi?

UJesu—Wavelaphi?

UJesu—Wavelaphi?

“[UPilato] wabuyela godu ngendlini, wathi kuJesu: ‘Ubuyaphi na?’ Kodwana uJesu akhange amphendule.”—JWANISI 19:9.

UMBUSI weRoma uPontiyasi Pilato wabuza umbuzo lowo uJesu nekagwetjelwa ukuphila kwakhe. UPilato bekazi bona uJesu uvelaphi. (Luka 23:6, 7) Godu bekazi bona uJesu bekangasimumuntu ojayelekileko. UPilato bekazibuza na bona uJesu wakhe waphila ngaphambili? Umbusi oliqaba lo bekazimisele kwamambala ukwamukela iqiniso nokuphila ngokuvumelana nalo? Nanyana kungathiwani, uJesu wabhala ukuphendula, kwakhanya msinyana bona uPilato bekanekareko khulu ebizelweni lakhe kuneqinisweni nekulungeni.—Matewu 27:11-26.

Ngokuthabisako, labo abafuna kwamambala ukwazi bona uJesu wavelaphi bangakufumana lula. IBhayibhili lembula ngokukhanyako bona uJesu Krestu uvelaphi. Cabangela okulandelako

Lapho abelethelwa khona Ukubala kwanamhlanjesi kutjengisa bona ngekuthomeni kwesiruthwana somnyaka kwanjesi obizwa ngokobana ngu-2 B.C.E., uJesu wabelethelwa emzini ophasi weJudiya iBhetlihema. Umyalo wokutlolisa ebewuvela kuKhesari Agastusi wakatelela unina lakaJesu, uMariya, ‘ogade asidisi,’ nendodakwakhe uJosefa bona bathathe ikhambo lokuya eBhetlihema, indawo yabokhokho bakaJosefa. Njengombana bebangakghoni ukufumana indawo yokuhlala enarheni leyo ebeyizele abantu, kwatlhogeka baberegise isitali, indawo uJesu abelethelwa kiyo godu bambeka emkhombeni.—Luka 2:1-7.

Emakhulwini weemnyaka ngaphambili, isiporofido seBhayibhili sabikezela ngendawo uJesu ebekazokubelethelwa kiyo: “Nawe, Bhetlehema Efratha, wena omncani khulu bona ube hlangana neenkulungwana zabantu bakwaJuda, kuwe kuzokuvela ozokuba mbusi kwa-Israyeli.” * (Mika 5:2) Kubonakala ngasuthi iBhetlihema belilincani khulu bona lingabalwa hlangana namadorobho wesifunda sakwaJuda. Nokho, umuzi omncani lo bewuzokufumana ukuhlonitjhwa okungamadanisekiko. UMesiya othenjisiweko, namtjhana uKrestu, bekazokuvela eBhetlihema.—Matewu 2:3-6; Jwanisi 7:40-42.

Lapho akhuliselwa khona Ngemva kokuhlala isikhatjhana eGibhida, umndeni kaJesu wathuthela eNazareda, idorobho elisesifundeni seGaleliya elikude ngamakhilomitha angaba ma-96 etlhagwini neJerusalema. Ngesikhatheso, uJesu bekangakayihlanganisi iimnyaka eemthathu ubudala. Esigodini esihlesi lapho abalimi, abelusi, nabathiyi beemfesi benza khona amarhwebabo, uJesu wakhulela emndenini omkhulu, kungenzeka ongakaregi.—Matewu 13:55, 56.

Emakhulwini weemnyaka ngaphambili, iBhayibhili yabikezela bona uMesiya uzokuba ‘mNazareda.’ Umtloli wevangeli uMatewu wathi umndeni kaJesu wahlala ‘eNazareda, yeke, okwatjhiwo mporofidi kwazaliseka bonyana: “Uzabizwa bona umNazareda.”’ (Matewu 2:19-23) Kubonakala kwanga ibizo elithi Nazareda lihlobene nelesiHebheru elithi ‘ihlumela.’ Ngokukhanyako, uMatewu bekaqalisela esiporofidweni saka-Isaya esibiza uMesiya ngokobana “lihlumela” lakaJese, okutjho bona uMesiya uzokuba sizukulwana sakaJese, uyise leKosi uDavidi. (Isaya 11:1) Eqinisweni, uJesu sizukulwana sakaJese ngoDavidi.—Matewu 1:6, 16; Luka 3:23, 31, 32.

Lapho avela khona IBhayibhili lifundisa bona ukuphila kwakaJesu kwathoma ngaphambi kobana abelethelwe ngesitalini eBhetlihema. Isiporofido sakaMika, esidzubhulwe ngaphambili siraga sithi, ‘isithomo Sakhe sisukela eenkhathini zokuthoma, emalangeni weenkhathi ezingapheliko.’ (Mika 5:2) NjengeNdodana kaZimu elizibulo, uJesu bekasibunjwa somoya ezulwini ngaphambi kobana abelethwe njengomuntu ephasini. UJesu wathi: “Ngivela ezulwini.” (Jwanisi 6:38; 8:23) Kwenzeka njani lokho?

Ngomoya ocwengileko, uJehova uZimu wenza ikarisomraro yokudlulisela ukuphila kweNdodanakhe yezulwini esibelethweni sentombi emJuda uMariya bona azokubelethwa njengomuntu opheleleko. * Kulula ngoMninimandla woke uZimu ukwenza ikarisomraro enjalo. Njengombana ingilozi eyahlathululela uMariya indaba iyibeka, “ayikho into uZimu angekhe ayenza.”—Luka 1:30-35, 37.

IBhayibhili alisitjeli ngokobana uJesu wavelaphi kwaphela. AmaVangeli amane—uMatewu, uMarkosi, uLuka noJwanisi—asitjela okunengi nangendlela egade aphila ngayo.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 6 Kubonakala ngasuthi i-Efratha (namtjhana i-Efrathi) bekulibizo iBhetlihema ebeyibizwa ngalo ngaphambili.—Genesisi 35:19.

^ isig. 10 UJehova libizo lakaZimu njengombana lembulwe eBhayibhilini.