Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Ani Ole?

Mɛɛ nibii fɔji Baraba fee?

Sanekpakpai ejwɛ lɛ fɛɛ tsĩ Baraba, ni ji nuu ni Roma nɔyelɔ Pontio Pilato ŋmɛɛ ehe moŋ fe nɔ ni eeeŋmɛɛ Yesu he lɛ tã. Awie Baraba he akɛ eji “gboklɛfonyo kpanaku” kɛ ‘ojotswalɔ.’ (Mateo 27:16; Yohane 18:40) Romabii lɛ wo lɛ tsuŋ yɛ Yerusalem “kɛ atuatselɔi krokomɛi ní gbe gbɔmɔ yɛ atuatsemɔ lɛ mli lɛ.”—Marko 15:7.

Odaseyeli ko bɛ wolo kroko ko mli ni tsɔɔ nibii fɔji ni Baraba fee lɛ, shi akɛni atsĩ etã afata atuatselɔi lɛ ahe hewɔ lɛ, woloŋlelɔi komɛi kɛɔ akɛ eji kui ni wo mɛi ayiŋ koni amɛtse nɔyeli lɛ hiɛ atua yɛ Israel yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ mlinyo. Yinɔsaneŋmalɔ Flavius Josephus ŋma akɛ atuatselɔi akui kɛ amɛhe wo hintihintifeemɔi ni tee nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ amli waa; ojotswalɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ amɛmiifo Yudafoi ohiafoi ni naa nɔ lɛ anɔ mli. Atua ni Yudafoi lɛ tseɔ akɛni amɛnu he akɛ Romabii lɛ kɛ Yudafoi hiɛnaanɔbii lɛ miiye amɛ sane fɔŋ lɛ hewɔ lɛ mli bawo wu waa yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ teŋgbɛ. Sɛɛ mli lɛ, Yudafoi ni shwie Romabii lɛ kɛje Yudea yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ ateŋ tsiimɔ ji atuatselɔi akui nɛɛ amlibii.

Wiemɔi ashishitsɔɔmɔ wolo ko kɛɛ akɛ: “Eeenyɛ efee akɛ Baraba fata ojotswalɔi akui ni yɔɔ akrowai lɛ amli lɛ ekome he. Maŋbii foji lɛ sumɔɔ ojotswalɔi akui nɛɛ asane waa ejaakɛ amɛtutuaa niiatsɛmɛi ni yɔɔ Israel lɛ ni amɛsuɔ Roma nɔyeli lɛ hu tsui.”—The Anchor Bible Dictionary.

Beni Romabii lɛ yeɔ nɔ lɛ, mɛɛ eshai kɛ́ mɔ ko fee lɛ agbeɔ lɛ tamɔ agbe Yesu lɛ?

Kɛ́ Romabii lɛ baagbala mɛi ni woɔ mɛi ayiŋ koni amɛtse atua kɛ atuatselɔi krokomɛi lɛ atoi lɛ, amɛkɛ amɛ kpɛtɛɔ sɛŋmɔtso he ni amɛshiɔ amɛ yɛ jɛmɛ koni amɛgboi. Abu toigbalamɔ nɛɛ akɛ eji gbele ni naa wa fe fɛɛ.

Wolo ko (Palestine in the Time of Jesus) tsɔɔ akɛ: “Eji nɔ ko ni afeɔ yɛ maŋjaranɔ, hiɛshishwiemɔ nifeemɔ, ewaa mɔ he waa, ni afeɔ koni akɛdũ gbeyeishemɔ awo mɔ fɛɛ mɔ ni baasumɔ akɛ etse nɔyeli lɛ hiɛ atua lɛ mli.” Roma woloŋmalɔ ko ni hi shi yɛ blema lɛ wie gbɛ ni atsɔɔ nɔ agbeɔ awuiyelɔi lɛ he akɛ: “Afeɔ yɛ gbɛjegbɛi ahe, hei ni etsĩ kɛ gbɔmɛi koni mɛi pii ana ni edũ gbeyeishemɔ ewo amɛ mli.”

Josephus tsɔɔ akɛ, beni Tito asraafoi lɛ wo Yerusalem he ka yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ, amɛtsɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ amɛgbe ta mli gboklɛfonyo ko yɛ maŋ lɛ gbogboi lɛ ahe, bɔni afee ni amɛkɛwo amɛhenyɛlɔi lɛ ahe gbeyei koni amɛkɛ amɛhe aha akɛ aye amɛnɔ kunim. Beni aye maŋ lɛ nɔ kunim yɛ naagbee lɛ, agbe mɛi babaoo yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ.

Beni Spartacus (73-71 D.Ŋ.B.) nyiɛ hiɛ kɛtse atua lɛ, atsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ agbe asraafoi kɛ nyɔji 6,000 yɛ gbɛ ni kã Kapua kɛyaa Roma lɛ nɔ, ni enɛ ji gbɔmɛi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni atsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ agbe amɛ kutuu yɛ yinɔsane mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

“Ŋɔɔ Baraba oha wɔ” mɔ ni fee ji Charles Muller, 1878