Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas Gehenna on põlev piinapaik?

Kas Gehenna on põlev piinapaik?

Lugejad küsivad ...

Kas Gehenna on põlev piinapaik?

▪ Evangeeliumides hoiatab Jeesus oma jüngreid selle eest, et nad ei satuks Gehenna kohtusse. Ilmselgelt tahtis Jeesus, et tema hoiatusse suhtutaks tõsiselt. Ent kas ta viitas põlevale põrgule, kus piinad kestavad igavesti? (Matteuse 5:22.)

Vaadakem esmalt selle sõna tähendust. Kreeka sõna geʹen·na vastab heebrea väljendile gee hin·nomʹ, mis tähendab „Hinnomi orgu”, või pikemale väljendile gee venee-hin·nomʹ, mille tähenduseks on „Hinnomi poegade org” (Joosua 15:8; 2. Kuningate 23:10, UM). Tänapäeval kannab see geograafiline paik nime Wadi er-Rababi ning see on järsk kitsas org Jeruusalemma lõuna- ja edelapoolses küljes.

Juuda kuningate päevil alates 8. sajandist e.m.a toimusid selles kohas paganlikud riitused, mille käigus toodi põletusohvriks ka lapsi (2. Ajaraamat 28:1–3; 33:1–6). Prohvet Jeremija ennustas, et samas orus tapavad babüloonlased juudalasi, keda Jumal karistab nende kurjuse pärast (Jeremija 7:30–33; 19:6, 7). *

Juudi õpetlase David Kimhi (u 1160 – u 1235 m.a.j) sõnul sai sellest orust hiljem Jeruusalemma prügimägi. See oli nagu jäätmepõletusahi, kus hoiti pidevalt tuld põlemas, et praht ära põletada. Kõik, mis sinna visati, hävis täielikult, järele jäi vaid tuhk.

Paljud piiblitõlkijad on meelevaldselt tõlkinud geʹen·na vastega „põrgutuli” (Matteuse 5:22, P 1988). Miks? Sest nad seostasid paganliku arusaama kurje inimesi eesootavast hauatagusest piinast sõnasõnalise tulega, mis põles väljaspool Jeruusalemma asuvas orus. Jeesus aga ei seostanud Gehennat mitte kunagi piinamisega.

Jeesus teadis, et tema taevasele Isale Jehoovale oleks juba ainuüksi mõte inimeste elusalt põletamisest äärmiselt vastik. Viidates sellele, mida oli prohvet Jeremija päevil hakatud Gehennas tegema, ütles Jumal: „Nad on ehitanud Põletuspaiga ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et põletada tules oma poegi ja tütreid, mida mina ei ole käskinud ja mis mulle ei ole meeldegi tulnud!” (Jeremija 7:31). Peale selle läheks surnute piinamine vastuollu armastava Jumala isiksusega ja Piibli selge õpetusega, et „surnud ei tea enam midagi” (Koguja 9:5, 10).

Jeesus rääkis Gehennast, et sümboliseerida täielikku hävingut, mille toob Jumala hukkamõistev kohtuotsus. Järelikult sarnaneb Gehenna tähendus Ilmutusraamatu „tulejärve” tähendusega. Mõlemad kujutavad jäädavat hävingut ilma ülestõusmisvõimaluseta (Luuka 12:4, 5; Ilmutus 20:14, 15).

[Allmärkus]

^ lõik 5 ”New Catholic Encyclopedia” kommenteerib seda ennustust järgmiselt: „Jeruusalemma hävingu ajal pidi tapetama nii palju linnaelanikke, et neid ei maeta, vaid nende laibad visatakse sellesse orgu, kus need kõdunevad või ära põlevad.”