Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Umbila Jeova Tyotyili

Umbila Jeova Tyotyili

Umbila Jeova Tyotyili

“Ovipuka aviho viotyotyili, . . . tualeiko okulinga ovipuka ovio.”—FILIPENSES 4:8.

1, 2. Oityi ovanyingi mouye uno vatalela omuenyo monkhalelo ihaviukile? Otyo tyikatula omapulo patyi?

 TUKAHI mouye wepuiya unene nokuna vali ovivi unene tyipona kohale. Ovanthu vehena oupanga omuwa na Jeova kavevili okutetulula ovitateka ‘viomuvo uno wepuiya’. (2 Timóteo 3:1-5) Valinga ononkhono kese nthiki, mahi kavetyivili. Okuovola okulityilika okutala okuti omuenyo wakolela, ovanyingi velipaka unene movitalukiso opo vahasoke kovitateka viomuenyo wavo.

2 Opo vatile ovitateka viomuenyo, ovanthu apeho vapaka komutwe omahando olutu. Inkha Ovakristau kavalunguka, navo vapondola okulinga ngotyo. Oñgeni matulityilika otyituwa otyo? Otyo tyilekesa okuti katupondola vali okukala nomuvo wovitalukiso? Oñgeni matupolo pokati konthele yovitalukiso novilinga? Onotestu patyi mbutuhongolela, opo tukale nomuvo wovitalukiso namphila tuesuka vali novipuka viotyotyili?

Punga Nawa Ovipuka Viakolela vali Mouye Uhole Omalia-alia

3, 4. Oñgeni Ovihonekwa vitukuatesako okusuka nesilivilo liokukala ovana-ndunge?

3 Tyotyili, ouye uno uhole vali unene “omalia-alia.” (2 Timóteo 3:4) Otyo tyipondola okunyona oupanga wetu na Jeova. (Provérbios 21:17) Ngotyo, omikanda apostolu Paulu ahonekela Timoteo na Titu, ankho una ehunga ewa liokukutikinyamo omalondolo konthele yokukala ovana-ndunge. Okulandula elondolo olio matyitukuatesako okulityilika omuenyo omuvi wouye uno.—Tanga 1 Timóteo 2:1, 2; Tito 2:2-8.

4 Kohale, Salomau wahonekele konthele yokukala nonondunge tyipona okulandula omalia-alia. (Eclesiastes 3:4; 7:2-4) Tyotyili, mokonda yomuenyo wetu omusupi, tuesukisa ‘okulinga ononkhono ononene’ opo tukamone eyovo. (Lucas 13:24) Moluotyo, tuesukisa okutualako okutala nawa ovipuka “aviho viakolela unene.” (Filipenses 4:8, 9) Otyo tyesukisa okutala nawa ononkhalelo ambuho mbomuenyo wetu Woukristau.

5. Onthele patyi momuenyo wetu tuesukisa okutala nawa?

5 Mongeleka, Ovakristau vaavela esilivilo enene otyilinga tyavo tyokuundapa nombili, okuhetekela Jeova na Jesus. (João 5:17) Moluotyo, vapandwa apeho novanthu mokonda ovaundapi vombili nokuayumbwa onthumbi. Haunene onohongoi mbo nombunga mbusukalala nokuundapa nombili opo vatekule onombunga mbavo. Anthi, okuhatekula ombunga tyelifwa “nokuanya Jeova!”—1 Timóteo 5:8, okatoi.

Efendelo Lietu Liakolela Nokuhambukiswa

6. Oñgeni tutyii okuti tuesukisa okuavela esilivilo enene efendelo lietu ku Jeova?

6 Ku Jeova apeho tyakolela tumufende monkhalelo yaviuka. Mongeleka, Movitumino viapelwe Moisesi, ova Isilayeli ankho vakala novitateka ovinene tyina vayekapo okufenda Jeova. (Josué 23:12, 13) Pomuvo wo Vakristau votete, ovalanduli va Kristu ankho vesukisa okulinga ononkhono ononene opo efendelo liavo lihasiliswe novituwa ovivi nomalongeso anyona. (2 João 7-11; Revelação 2:14-16) Hono, Ovakristau votyotyili vatualako okuavela esilivilo enene efendelo liavo.—1 Timóteo 6:20.

7. Oñgeni Paulu ankho elipongiya pala ovilinga viae viokuivisa?

7 Ovilinga vietu viokuivisa ondyivi-ndyivi yehambu enene. Mahi, opo tutualeko nehambu movilinga vietu, tuesukisa okusoka nonondunge, nokulipongiya nawa. Paulu wahangununa oñgeni oe ankho atala ovanthu alongesa. Oe wahoneka okuti: “Ame nakala ovipuka aviho kovanthu aveho, opo mononkhalelo ambuho ndyityivile okuyovola vamwe. Anthi, ndyilinga ovipuka aviho mokonda yonondaka onongwa, opo ndyimbupopile vakuetu.” (1 Coríntios 9:22, 23) Paulu ankho uhambukilwa okukuatesako ovanthu mopaspilitu, nokusoka nawa oñgeni makuatesako vana vemutehelela. Ngotyo, oe ankho upondola okuvepameka nokuvepa ondundo opo vafende Jeova.

8. (a) Tuesukisa okukala notyituwa patyi konthele ya vana tulongesa movilinga vietu viokuivisa? (b) Oñgeni okulongesa omunthu Ombimbiliya tyituetela ehambu?

8 Oityi tyilekesa okuti ku Paulu ankho ovilinga viae viakolela unene? Oe ankho una ehando liokukala “omupika” wa Jeova no wa vana ankho vetavela otyili. (Romanos 12:11; 1 Coríntios 9:19) Tyina tulinga otyilinga tyetu tyokulongesa ovanthu Ondaka ya Huku, tyilinge pokuvelongesa Ombimbiliya momaumbo avo, ine momaliongiyo Ovakristau, ine Melilongeso Liombimbiliya Mombunga, okuti tuimbuka umwe otyilinga otyinene tuna konthele ya vana tulongesa? Hamwe tulitehelela okuti okulongesa apeho omunthu Ombimbiliya tyalema unene. Tyotyili, tuesukisa okulinga ononkhono mbokutepulula komuwo tulinga movilinga vietu muene opo tukuateseko vakuetu. Mahi okuti otyo katyelikuatele nonondaka mba Jesus mbati “okuava tyihambukiswa vali tyipona okupewa”? (Atos 20:35) Okulongesa vakuetu opo vakamone eyovo, tyituetela vali ehambu tyipona kese tyilinga.

9, 10. (a) Okulinga ovipuka tyotyili tyilekesa okuti tutupu vali omuvo wokuombapo no wehambu novakuetu? Hangununa. (b) Oityi matyivatela omukulu wewaneno okukala omupameki uhepuiya okufuenwa pwe?

9 Okulinga ovipuka tyotyili katyilekesa okuti katupondola vali okukala nomuvo wokupulukuapo nokuyolayola novanthu. Jesus wasapo ongeleka ongwa, ankho kalongesa vala, tupu ankho upululukuapo navakuavo nokulinga oupanga omuwa. (Lucas 5:27-29; João 12:1, 2) Okulinga ovipuka tyotyili, tupu katyilekesa okuti apeho tuna okukala ngatyina tuundapa vala kononkhono. Inkha Jesus kakalele omunthu uyola novanthu, ñgeno nawike wafuenene kwe. Alo umwe ovana ankho vahambukwa okulala ponthele yae. (Marcos 10:13-16) Oñgeni matuhetekela onkhalelo yapola pokati ya Jesus?

10 Omukuatate umwe wapopia konthele yomukulu umwe wewaneno, okuti: “Oe uhanda okulinga vali unene oe muene, mahi kakevelela vakuavo valinge atyiho nawa-nawa.” Okuti ongotyo nove ukahi? Katyapengele okukevelela vakuetu valinge nawa otyilinga tyavo. Mongeleka, ovana valinga nawa tyina ovohe vevehandela otyilinga, iya avevevatela okutyivasa. Novakulu vewaneno vapondola okuavela ondundo kese umwe mewaneno okukula mopaspilitu nokuvelongesa oñgeni mavetyilingi. Tupu, tyina omukulu wewaneno apola pokati makala omupameki, iya tyapepuka okufuena pwe. (Romanos 12:3) Omphange umwe wati: “Ame hihande okutala omukulu wewaneno ulinga ovipuka aviho ngatyina okunyana. Anthi, tupu inkha akala apeho tyati tu-tuu ovanthu kavafuene kwe.” Omukuavo wati ovakulu vamwe vewaneno “vatilisa owoma, mokonda apeho vakala unene tyati tu-tuu.” Ovakulu vewaneno kavahande nalumwe okutepulula ehambu ovakuatate vena, liokufenda Jeova “Huku wehambu.”—1 Timóteo 1:11.

Tavela Ovilinga Mewaneno

11. Oityi tyihangununa “okuovola okuvasa” otyilinga mewaneno?

11 Etyi Paulu alunda ovalume mewaneno opo valinge ononkhono mbokuvasa ovilinga ovinene mewaneno, ankho kekahi nokulunda nawike okukala nomalityindailo. Anthi oe wahoneka okuti: “Inkha omulume umwe wovola otyilinga tyomukulu wewaneno, uhanda ovilinga oviwa.” (1 Timóteo 3:1, 4) “Okuovola otyilinga,” tyihanda ovalume Ovakristau vakale nehando enene liokukala novituwa viesukisa pala okuundapela ovakuatate vavo. Inkha omukuatate umwe wambatisalua enima liokualamba, iya una ovituwa vilikuata Novihonekwa pala okukala omukuatesiko wovakulu vewaneno, vivasiwa mu 1 Timóteo 3:8-13, upondola okupewa otyilinga otyo. Tala okuti oversikulu 8 yati: “Ovakuatesiko vovakulu vewaneno tupu vesukisa okukala ovana-ndunge.”

12, 13. Popiapo ononkhalelo ovakuendye vapondola okuovola okuvasa ovilinga mewaneno.

12 Okuti onwe muvakuendye ovana-ndunge vambatisalwa? Kuna ovilinga ovinyingi mupondola okuovola okuvasa. Vimwe okuundapa vali nawa movilinga viokuivisa. Okuti uhambukilwa okuundapa novakuatate aeho movilinga viokuivisa? Ulinga ononkhono mbokuvasa una molilongesa nae Ombimbiliya? Tyina ulandula onondonga mbuawa momaliongiyo Ovakristau pokulongesa ovanthu Ombimbiliya, matyiyawisa ounongo wove wokulongesa. Tupu, molilongo okukala nokankhenda, mokulilongesa onondyila mba Jeova. Tyina una ulongesa ahimbika okulinga omapiluluko, matyikulundu okumuvatela nounongo noumphua-lundo opo aendele movitumino Viombimbiliya.

13 Onwe vakuatate ovakuendye mupondola okuliava pala okuvatela ovakulu vewaneno, okuvekuatesako okulinga kese etyi tyesukisa. Tupu mupondola okukala nesuko Nondyuo Yomaliongiyo, okuisukukisa nokuihiwisa. Tyina muliava mukese tyilinga mupondola, ehando lienyi malilekesa okuti muvana-ndunge movilinga vienyi viokuivisa. Nga Timoteo, mupondola okuvatela tyotyili movilinga viewaneno.—Tanga Filipenses 2:19-22.

14. Oñgeni ovakuendye vapondola ‘okutalwa nawa’ opo vaundape mewaneno?

14 Vakulu vewaneno, talei nawa opo muavele ovilinga ovakuendye valinga ononkhono “mbokutila omapeleyo oukuendye” nokuovola “ouviuki, nekolelo, nohole, nombembwa,” novituwa ovikuavo oviwa. (2 Timóteo 2:22) Vapewa ovilinga mewaneno, opo ‘vatalwe nawa’ inkha vapondola okupewa otyilinga, iya “aveho vetyimone okuti vekahi nokukula.”—1 Timóteo 3:10; 4:15.

Lekesa Onondunge Mewaneno no Mombunga

15. Ngetyi tyapopia 1 Timóteo 5:1, 2, oñgeni matulekesa okuti tuna onondunge tyina tutala vakuetu?

15 Mouna-ndunge muakutikinya okutala nehumbilo ovakutate vetu no nomphange. Melondolo Paulu aavela Timoteo, walekesa okuti tyesukisa okutala vakuetu nehumbilo. (Tanga 1 Timóteo 5:1, 2.) Haunene otyo tyakolela tyina upopia no nomphange. Onkhalelo Job ankho ahumba ovakai, haunene omukai wae, yatokala okuhetekelwa. Oe ankho ulinga ononkhono mbokutualako okulityilika okutala nepeleyo komukai omukuavo. (Jó 31:1) Okutala nonondunge ovakuatate vetu no nomphange, matyituvatela okulityilika okutala ine okulinga ngatyina tumuhanda ine tyikalesa omapita omukuatate ine omphange. Okuhumba vakuetu tyakolela haunene tyina ovanthu vevali velihanda pala okulinepa. Ovakristau ovana-ndunge kavanyane tyokulihanda na una vehelinepele nae.—Provérbios 12:22.

16. Lekesa oñgeni vamwe mouye vatala otyilinga tyomulume wanepa na he yovana, no ñgeni Ombimbiliya ityipopia.

16 Tupu tuesukisa okukala ovana-ndunge opo tutualeko okupanda otyilinga Huku etuavela mombunga. Ouye wa Satanasi upenya ine utomba otyilinga tyomulune wanepa nokutekula ovana. Ovitalukiso mouye vitepulula ehumbilo ononkhalamutwe mbombunga vatokala. Mahi Ovihonekwa vitoneka okupopia otyilinga tyomulume okuti, oe “omutwe womukai.”—Efésios 5:23; 1 Coríntios 11:3.

17. Hangununa oñgeni onthele tulinga melilongeso liombunga ilekesa okuti otyilinga tyetu tyakolela.

17 Omulume wanepa upondola okuavela ombunga yae eteku liolutu. Mahi inkha kevepe ehongolelo mopamphepo, malekesa okuti kalungukile tupu hamunongo. (Deuteronômio 6:6, 7) Ngotyo, 1 Timóteo 3:4 yapopia okuti inkha ove unkhalamutwe yombunga wovola okuvasa otyilinga mewaneno, una ‘okuhongolela ombunga yove monkhalelo yaviuka, okukala novana vetavela tyotyili.’ Moluotyo, lipula okuti: ‘Ame ndyitaindya omuwo wokulongesa ombunga yange meumbo?’ Pamwe ovakai vamwe Ovakristau vena okuita ovalume vavo opo vahongolele ombunga mopamphepo. Kese mulume wanepa wesukisa okuimbuka okuti otyilinga tyae tyakolela unene. Anthi, omukai Omukristau wesukisa okuvatela omulume wae Melilongeso Liombimbiliya Mombunga nokuundapela kumwe nae opo lieende nawa.

18. Oñgeni ovana vapondola okulilongwa okusoka kovipuka viakolela vali?

18 Tupu ovana vapewa ondundo yokusoka kovipuka viakolela vali. (Eclesiastes 12:1) Katyilingi omapita ovana okulilonga okuundapa unene, okulinga ovilinga viomeumbo viatokala meti liavo netyi vapondola. (Lamentações 3:27) Etyi Ohamba David nkhele omututu, welilongele ounthita omuwa. Oe tupu welilongesile okuimba nokuonganeka oviimbo, iya ounongo oo wemutuaile okukaundapela omutumini wo Isilayeli. (1 Samuel 16:11, 12, 18-21) Tyotyili, David etyi omututu welilongesile okuuimba nawa, mahi tupu welilongele ounongo wakolela, aundapesa etyi ekula pala okuhilivika Jeova. Ounongo wae wokunthita wemuvatelele okuhongolela elongo lio Isilayeli noumphua-lundo. Onwe vakuendye, omaunongo patyi mukahi nokulilongesa, maekemuvatela okuumbila Omupakeko wenyi nokulipongiya pala ovilinga komutwe?

Tualako Okukala Omunthu Wapola Pokati

19, 20. Olusoke patyi luapola pokati watokola okukala nalo konthele yove mwene no yefendelo liove?

19 Tuesukisa okutualako okulinga ononkhono mbokukala ovanthu vapola pokati—atuhakala vala tu-tuu. Katuhande okukala “unene ovaviuki.” (Eclesiastes 7:16) Ovipuka vimwe vipondola okutokotesa omutwe, meumbo, no kovilinga ine novakuatate vetu Ovakristau no nomphange. Mombunga aveho vesukisa okulityilika okupopia vakuavo opo vahanyone ombembwa meumbo. Mewaneno, atuho tupondola okulilonga okuyolayola, nokutomphola nawa navakuetu, nokulongesa monkhalelo ipameka.—2 Coríntios 13:10; Efésios 4:29.

20 Tukahi mouye uhasukile ine utomba ovitumino via Jeova. Anthi, ovanthu va Jeova vasukalala unene konthele yokutavela nokukala ovakuatyili ku Huku yavo. Tyituhambukiswa unene okukala pokati kovanthu vafenda Jeova ‘tyotyili’! Tutokolei okutualako nolusoke luaviuka konthele yomuenyo nefendelo lietu.

Oñgeni Ove Mokumbulula?

• Oityi tuesukisila okukala nolusoke luelikalela nolusoke oluvi luouye konthele yomuenyo?

• Oñgeni matukala nehambu, nonondunge konthele yovilinga vietu viokuivisa?

• Oñgeni onkhalelo tutala otyilinga tyetu ilekesa okuti tyakolela unene?

• Hangununa omokonda yatyi okuhumba ovakuatate vetu nombunga tyakolela unene.

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 16]

Omulume una okuavela ombunga yae eteku liolutu no liopaspilitu