Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Oyiŋkpɛi Awo Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam

Ha Oyiŋkpɛi Awo Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam

Ha Oyiŋkpɛi Awo Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam

“Hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.”—ABƐI 14:15.

1, 2. (a) Kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ lɛ, mɛni ji nɔ titri ni esa akɛ ehi wɔjwɛŋmɔ mli? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he?

NƆ KO yɛ ni wɔfeɔ shii abɔ daa gbi. Nɔ ni jɛɔ nifeemɔi nɛɛ ateŋ babaoo mli kɛbaa lɛ saa wɔhe be kukuoo ko. Shi nifeemɔi nɛɛ ekomɛi baanyɛ aná wɔshihilɛ nɔ hewalɛ waa. Mɛni he wɔwieɔ lɛ? Yiŋkpɛi. Kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ lɛ, kɛji eji yiŋkpɛɛ wulu jio, yiŋkpɛɛ bibioo jio lɛ, nɔ titri ni esa akɛ ehi wɔjwɛŋmɔ mli ji akɛ, wɔmiifee nakai kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.—Nyɛkanea 1 Korintobii 10:31.

2 Ani ewa kɛha bo akɛ oookpɛ oyiŋ loo ewaaa kɛhaaa bo akɛ ooofee nakai? Bɔni afee ni wɔdara yɛ mumɔŋ lɛ, esa akɛ wɔle bɔ ni akpaa ekpakpa kɛ efɔŋ mli, ni wɔkpɛ yiŋ srɔtoi ni kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhemɔkɛyelii kpãa gbee, shi jeee mɛi krokomɛi anɔ. (Rom. 12:1, 2; Heb. 5:14) Mɛɛ yiŋtoi krokomɛi haa wɔnaa akɛ esa akɛ wɔle bɔ ni akpɛɔ yiŋ kpakpai? Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ ewa waa akɛ aaakpɛ yiŋ lɛ? Ni mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔná nɔmimaa akɛ wɔyiŋkpɛi lɛ baawo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam?

Mɛni Hewɔ Kwraa Esa akɛ Wɔkpɛ Wɔyiŋ?

3. Kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ lɛ, mɛni esaaa akɛ wɔhaa enáa wɔnɔ hewalɛ?

3 Kɛ́ wɔjwɛŋmɔ fee wɔ enyɔɔnyɔ yɛ Biblia mli shishitoo mlai ahe lɛ, mɛi ni wɔkɛyaa skul loo mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ baanyɛ amu sane naa akɛ wɔbɛ nɔmimaa yɛ wɔhemɔkɛyelii lɛ ahe, ni no hewɔ lɛ ewaaa akɛ aaaná wɔnɔ hewalɛ. Ekolɛ amɛbaamale, amɛbaaku mla mli, loo amɛbaaju, ni no sɛɛ lɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ amɛkɔne wɔyiŋ ni ‘wɔnyiɛ mɛi pii asɛɛ,’ ni tsɔɔ akɛ wɔ hu wɔfee nakai loo kɛ́ hooo lɛ wɔtsimɔ nɔ ni amɛfee lɛ nɔ. (2 Mose 23:2) Shi mɔ ni le bɔ ni akpɛɔ yiŋ ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ haŋ gbeyeishemɔ loo shwelɛ ni eyɔɔ akɛ mɛi asumɔ esane lɛ aha efee nɔ ko ni kɛ ehenilee ni ekɛ Biblia lɛ etsɔse lɛ kpãaa gbee.—Rom. 13:5.

4. Mɛni hewɔ ekolɛ mɛi krokomɛi baasumɔ ni amɛkpɛ yiŋ amɛha wɔ lɛ?

4 Jeee mɛi fɛɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkpɛ yiŋ amɛha wɔ lɛ feɔ nakai kɛ yiŋtoo fɔŋ. Wɔnanemɛi ni ehiɛɛɛ yiŋtoo fɔŋ lɛ baanyɛ anyɛ wɔnɔ doo akɛ wɔkɛ amɛŋaawoi atsu nii. Kɛ́ wɔshi shĩa kɛyahi he kroko lɛ, ekolɛ wɔhilɛkɛhamɔ kã wɔwekumɛi lɛ atsui nɔ lolo ni amɛbaanu he akɛ esa akɛ amɛya nɔ amɛná yiŋ srɔtoi ni he hiaa ni esa akɛ wɔkpɛ lɛ anɔ hewalɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ saji ni kɔɔ helatsamɔ he lɛ he okwɛ. Biblia lɛ haa efeɔ faŋŋ akɛ esa akɛ wɔhi lá. (Bɔf. 15:28, 29) Shi saji krokomɛi ni kɔɔ helatsamɔ he lɛ bɛ faŋŋ, ni ebiɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ yiŋ yɛ helatsamɔ ni ebaakpɛlɛ nɔ kɛ nɔ ni ekpɛlɛɛɛ nɔ lɛ he. * Ekolɛ wɔsuɔlɔi lɛ baama nɔ mi doo akɛ esa akɛ atsu saji nɛɛ ahe nii yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ. Shi kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni ejɔɔ ehe nɔ ní abaptisi lɛ lɛ ana akɛ eji sɔ̃ ni kã enɔ akɛ etere “lɛ diɛŋtsɛ ejatsu.” (Gal. 6:4, 5) Oti titri ni ma wɔhiɛ ji, ni wɔya nɔ wɔhiɛ henilee kpakpa mli yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, shi jeee yɛ adesai ahiɛ.—1 Tim. 1:5.

5. Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔkɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ akayasha shi lɛ?

5 Kɛ́ wɔjwɛŋmɔ fee wɔ enyɔɔnyɔ lɛ, ebaanyɛ ekɛ wɔ awo oshara kpele mli. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ jwɛŋmɔi enyɔnyɔtsɛ ko “fĩii shi yɛ egbɛi fɛɛ mli.” (Yak. 1:8) Tamɔ bɔ ni ebaa lɛ yɛ nuu ni yɛ lɛlɛ ni bɛ kudɔɔ ni ma ŋshɔ ni efee hamahama hiɛ lɛ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ, nakai nɔŋŋ adesai asusumɔi ni anyɛŋ amu afɔ̃ nɔ ní yaa nɔ etsakeɔ lɛ baakpala lɛ kɛya kɛba. Kwɛ bɔ ni ewaaa akɛ mɔ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ ehemɔkɛyeli lɛ baayasha shi ni ebaashwa mɛi krokomɛi yɛ shihilɛ gbonyo ni ebaayaje mli lɛ he! (1 Tim. 1:19) Te wɔɔfee tɛŋŋ ni nɔ ko tamɔ nakai akaba wɔnɔ lɛ? Esa akɛ ‘wɔfĩ shi yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.’ (Nyɛkanea Kolosebii 2:6, 7.) Bɔni afee ni wɔfĩ shi yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔle bɔ ni akpɛɔ yiŋ ni kɛ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ mli lɛ kpãa gbee. (2 Tim. 3:14-17) Shi mɛni baanyɛ aha wɔkanyɛ wɔkpɛ yiŋ kpakpai lɛ?

Nɔ Hewɔ ni Ebaanyɛ Ewa Kɛha Wɔ akɛ Wɔɔkpɛ Wɔyiŋ Lɛ

6. Mɛni gbeyeishemɔ baanyɛ aha wɔfee?

6 Kɛ́ wɔshe gbeyei akɛ wɔbaakpɛ yiŋ gbonyo, wɔyiŋkpɛɛ lɛ yeŋ omanye, loo wɔyiŋkpɛɛ lɛ baaha mɛi krokomɛi abu wɔ akɛ wɔbɛ nilee lɛ, no baanyɛ eha ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔkpɛ wɔyiŋ. Shishinumɔ yɛ he akɛ wɔɔsusu nakai. Mɔ ko mɔ ko bɛ ni miisumɔ ni ekpɛ yiŋ gbonyo ni kɛ naagba baaba ni baanyɛ aha ehiɛ ashwie shi. Kɛ́ nakai ni po lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ baanyɛ aba wɔgbeyeishemɔ lɛ shi. Yɛ mɛɛ gbɛi anɔ? Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ baakanya wɔ koni be fɛɛ be lɛ, wɔkwɛ e-Wiemɔ lɛ kɛ woji ni adamɔ Biblia lɛ nɔ aŋmala lɛ mli dani wɔkpɛ yiŋ ko ni he hiaa. Ni no baaha wɔtɔ̃mɔi akafa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia lɛ baanyɛ ‘atsɔɔ mɛi ni nako jwɛŋmɔ lɛ hiɛtɛɛ, kɛ oblanyo hu nilee kɛ jwɛŋmɔ.’—Abɛi 1:4.

7. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Maŋtsɛ David nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

7 Ani wɔbaakpɛ yiŋ kpakpa be fɛɛ be? Dabi. Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ. (Rom. 3:23) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Maŋtsɛ David fee nii yɛ nilee mli ni eye anɔkwa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ekpɛ yiŋ gbohii yɛ shihilɛi komɛi amli, ni no ha lɛ kɛ mɛi krokomɛi na nɔ̃. (2 Sam. 12:9-12) Shi David haaa etɔ̃mɔi lɛ akaha enyɛ ekpɛ yiŋ ni baasa Nyɔŋmɔ hiɛ. (1 Maŋ. 15:4, 5) Ekɔɔɔ he eko wɔsá jeŋba lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ ni wɔyiŋ efeŋ wɔ enyɔɔnyɔ, kɛ́ tamɔ bɔ ni David fee lɛ, wɔkai akɛ Yehowa baaku ehiɛ eshwie wɔtɔ̃mɔi anɔ ni ekɛ wɔhe eshai baafa wɔ lɛ. Ebaaya nɔ eye ebua mɛi ni sumɔɔ lɛ ni amɛboɔ lɛ toi lɛ.—Lala 51:3-6, 9-12.

8. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ nɔ ni bɔfo Paulo wie yɛ gbalashihilɛ he lɛ mli?

8 Wɔbaanyɛ wɔba yeyeeye ni wɔfeɔ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ lɛ shi. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ yɔsemɔ ni wɔɔyɔse akɛ bei komɛi lɛ jeee yiŋkpɛɛ pɔtɛɛ ko pɛ ji yiŋkpɛɛ ni ja yɛ sane ko he lɛ nɔ. Susumɔ nɔ ni bɔfo Paulo wie yɛ gbalashihilɛ he lɛ he okwɛ. Akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni eŋma akɛ: “Oshijafoi kɛ okulafoi lɛ miikɛɛ amɛ akɛ: Ehi ha amɛ kɛji amɛhi shi taakɛ bɔ ni mi hu miyɔɔ nɛɛ lɛ. Shi kɛ́ amɛnyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye lɛ, ha amɛbote gbalashihilɛ mli; ejaakɛ gbalashihilɛ hi fe nɔ ni akɔnɔ aaahaoo.” (1 Kor. 7:8, 9) Paulo tsɔɔ akɛ oshijayeli ji gbɛ ni hi fe fɛɛ, shi jeee no pɛ ji gbɛ ni ja.

9. Ani esa akɛ wɔsusu bɔ ni mɛi krokomɛi naa wɔyiŋkpɛi amɛhaa lɛ he? Tsɔɔmɔ mli.

9 Ani esa akɛ wɔsusu bɔ ni mɛi krokomɛi naa wɔyiŋkpɛi amɛhaa lɛ he? Esa akɛ wɔsusu he kɛyashi he ko. Kadimɔ nɔ ni Paulo wie yɛ niyenii ni etamɔ nɔ ni akɛshã afɔle aha wɔji ní aaaye lɛ he. Ekpɛlɛ nɔ akɛ ekolɛ tɔ̃mɔ ko bɛ yiŋkpɛɛ ko he, shi ebaanyɛ egba mɛi ni henilee egbede lɛ anaa. Mɛɛ yiŋ Paulo kpɛ? Eŋma akɛ: ‘Kɛji ŋmãa baaha minyɛmi nane atɔ̃tɔ̃ lɛ, no lɛ miyeŋ loo gbi ko gbi ko dɔŋŋ, koni mikaha minyɛmi nane miitɔ̃tɔ̃.’ (1 Kor. 8:4-13) Esa akɛ wɔ hu wɔsusu bɔ ni wɔyiŋkpɛi baasa mɛi krokomɛi ahenilee he eha lɛ he. Fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni he hiaa wɔ titri ji, bɔ ni yiŋ ni wɔkpɛɔ lɛ baasa naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ he. (Nyɛkanea Romabii 14:1-4.) Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baaye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam?

Gbɛi Ekpaa ni Baaha Wɔkpɛ Yiŋ Kpakpai

10, 11. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkawo wɔhe nɔ yɛ weku lɛ mli? (b) Mɛni esa akɛ asafoŋ onukpai aha ehi amɛjwɛŋmɔ mli kɛ́ amɛmiikpɛ yiŋ ni baasa asafo lɛ he lɛ?

10 Kaawo ohe nɔ. Dani wɔbaakpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni esa akɛ wɔfee yɛ sane ko he lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani mi esa akɛ makpɛ yiŋ nɛɛ?’ Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Kɛ́ hewoo ba lɛ, belɛ hiɛgbele miiba; shi heshibalɔi moŋ yɔɔ nilee.”—Abɛi 11:2.

11 Fɔlɔi baanyɛ aha amɛbii hegbɛ ni amɛkpɛ yiŋ amɛha amɛhe yɛ saji komɛi ahe, shi esaaa akɛ gbekɛbii lɛ ŋɔɔ nakai hegbɛ kɛ́ akɛwoko amɛdɛŋ. (Kol. 3:20) Ŋamɛi kɛ nyɛmɛi yɛ hegbɛ yɛ gbɛ ko nɔ yɛ weku lɛ mli, shi esa akɛ amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛwumɛi ji amɛyitsei. (Abɛi 1:8; 31:10-18; Efe. 5:23) Nakai nɔŋŋ, esa akɛ wumɛi akpɛlɛ nɔ akɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ yawaa he ko, ni akɛ Kristo ji amɛyitso. (1 Kor. 11:3) Asafoŋ onukpai kpɛɔ yiŋ ni saa asafo lɛ he. Shi esa akɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ koni ‘amɛkajwɛŋ fe nɔ ni aŋma’ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ. (1 Kor. 4:6) Agbɛnɛ hu, esa akɛ amɛnyiɛ gbɛtsɔɔmɔ ni amɛnine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ tsulɔ anɔkwafo lɛ ŋɔɔ lɛ sɛɛ kpaakpa. (Mat. 24:45-47) Kɛ́ ja aha wɔ hegbɛ akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ sane ko he lɛ pɛ ni wɔfeɔ nakai lɛ, ehaŋ wɔ kɛ agbɛnɛ mɛi krokomɛi afee yeyeeye fe nine, ni ehaŋ wɔ kɛ amɛ ana nɔ̃ hu.

12. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtao nii amli? (b) Tsɔɔmɔ gbɛ ko ni mɔ ko baanyɛ atsɔ nɔ afee niiamlitaomɔ ni tamɔ nakai.

12 Taomɔ nii amli. Salomo ŋma akɛ: “Mɔdɛŋbɔlɔ gbɛjianɔtoi lɛ sɛɛnamɔ jɛɔ mli kɛbaa, shi mɔ fɛɛ mɔ ni hàa shi lɛ, ehiaa lɛ.” (Abɛi 21:5, NW) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani oosusu nitsumɔ ko ni akɛbafɔ̃ ohiɛ lɛ he? Kaaha ohenumɔ kudɔ bo. Taomɔ nitsumɔ lɛ he saji fɛɛ, bi ŋaawoo kɛjɛ mɛi ni le he nɔ ko lɛ adɛŋ, ni otao Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ he lɛ. (Abɛi 20:18) Buamɔ saji ni oniiamlitaomɔ lɛ eha oná lɛ anaa bɔ ni baaha shishinumɔ aba he, too amɛnaa owo kui enyɔ mli—nɔ ni kɔɔ sɛɛnamɔi ni yɔɔ he lɛ he, kɛ nɔ ni kɔɔ naagbai ni yɔɔ he lɛ he. Dani obaakpɛ oyiŋ lɛ, ‘buu naa okwɛ.’ (Luka 14:28) Kaasusu bɔ ni yiŋ ni obaakpɛ lɛ baaha oná shika babaoo lɛ pɛ he, susumɔ bɔ ni ebaasa wekukpãa ni kã okɛ Yehowa teŋ lɛ he lɛ hu he. Niiamlitaomɔ biɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ. Shi kɛ́ ofee nakai lɛ, ehaŋ ohà shi kɛkpɛ yiŋ ni baaha ofee yeyeeye fe nine.

13. (a) Mɛɛ nɔmimaa Yakobo 1:5 lɛ haa wɔnáa? (b) Kɛ́ wɔsɔle kɛbi nilee lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔ baajɛ mli kɛba?

13 Sɔlemɔ kɛbi nilee. Kɛ́ wɔŋmɛ gbɛ ní Nyɔŋmɔ aye abua wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ lɛ, no baaha wɔkpɛ yiŋ ni baawo ehiɛ nyam. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Kɛ́ nilee eshwɛ nyɛteŋ mɔ ko lɛ, ékpa Nyɔŋmɔ ni haa mɛi fɛɛ faa ni ewieee mɔ ko hiɛ lɛ fai, ni aaaŋɔha lɛ.” (Yak. 1:5) Kɛ́ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ nilee he miihia wɔ dani wɔbaanyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wɔhiɛ eshwie shi. (Abɛi 3:5, 6) Nɔ̃ hewɔ ji akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhe kpasa wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔ pɛ lɛ, ewaaa akɛ wɔɔdu gbɛ. Kɛ́ wɔsɔle kɛbi nilee ni wɔtao shishitoo mlai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ni kɔɔ gbɛ ni wɔtaoɔ wɔkɔ lɛ he lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiiŋmɛ gbɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aye abua wɔ ni wɔna yiŋtoo tuuntu hewɔ ni wɔtaoɔ wɔkɔ nakai gbɛ lɛ.—Heb. 4:12; nyɛkanea Yakobo 1:22-25.

14. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔtsiɔ be wɔwoɔ be mli lɛ?

14 Kpɛɛ yiŋ lɛ. Kaakpɛ oyiŋ kɛ́ otaoko nii amli ni osɔleko kɛbiko nilee. Nilelɔ kɛ be ni fa susuɔ nii ahe koni ‘ele enanenaa kwɛmɔ.’ (Abɛi 14:15) Shi kaatsi be owo be mli. Mɔ ni tsiɔ be ewoɔ be mli lɛ kɛ naajiemɔi ni nilee bɛ mli baaha akɛ no hewɔ ekpɛko eyiŋ lɛ. (Abɛi 22:13) Shi enifeemɔ lɛ tsɔɔ akɛ ekpɛ eyiŋ—enifeemɔ lɛ tsɔɔ yɛ gbɛ ko nɔ akɛ eesumɔ ni mɛi krokomɛi akudɔ eshihilɛ.

15, 16. Mɛni ebiɔ ni mɔ afee koni enyɛ etsu eyiŋkpɛɛ he nii?

15 Tsu oyiŋkpɛɛ lɛ he nii. Deŋme ni wɔgboɔ kɛkpɛɔ yiŋ kpakpa lɛ baafee yaka kɛ́ wɔtsuuu wɔyiŋkpɛɛ lɛ he nii kɛmɔɔɔ shi lɛ. Salomo ŋma akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsũ.” (Jaj. 9:10) Kɛ́ wɔbaaye omanye lɛ, esa akɛ wɔná he miishɛɛ akɛ wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni ehe miihia ni wɔfee koni wɔnyɛ wɔtsu wɔyiŋkpɛi ahe nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ asafoŋ shiɛlɔ ko baakpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ehe baawo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Ani ebaaye omanye? Kɛ́ ekɛ ehe wooo heloonaa nitsumɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ mli vii bɔni afee ni ená hewalɛ kɛ be kɛtsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ebaaye omanye.

16 Bei pii lɛ, ebɛ mlɛo kwraa akɛ aaatsu yiŋkpɛi ni hi fe fɛɛ lɛ ahe nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yoh. 5:19) Esa akɛ wɔkɛ “je nɛŋ lumɛi ni yɔɔ benɛ be duŋ lɛ mli lɛ, kɛ mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ” anɔ̃. (Efe. 6:12) Bɔfo Paulo kɛ kaselɔ Yuda fɛɛ ha efee faŋŋ akɛ mɛi ni kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛbaawo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ naŋ lɛ mlɛo kwraa.—1 Tim. 6:12; Yuda 3.

17. Yɛ wɔyiŋkpɛi agbɛfaŋ lɛ, mɛni Yehowa kpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ?

17 Susumɔ oyiŋkpɛɛ lɛ he ekoŋŋ, ni kɛ́ ehe miihia lɛ feemɔ tsakemɔi. Jeee yiŋkpɛi fɛɛ naa yakpaa yɛ bɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ naa pɛpɛɛpɛ. “Be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” ninaa wɔ fɛɛ. (Jaj. 9:11, NW) Kɛ́ nakai eji po lɛ, Yehowa kpaa gbɛ akɛ wɔbaaya nɔ wɔtsu yiŋkpɛi komɛi ahe nii ekɔɔɔ he eko akɛ ekolɛ wɔkɛ naagbai miikpe yɛ yiŋkpɛi nɛɛ ahewɔ. Kɛ́ mɔ ko jɔɔ ewala nɔ eha Yehowa loo ekã gbalashihilɛ he kita lɛ, belɛ ekpɛ yiŋ ko ni tsakeee. Nyɔŋmɔ miikpa gbɛ akɛ wɔbaahi shi yɛ yiŋkpɛi ni tamɔ nakai lɛ anaa. (Nyɛkanea Lala 15:1, 2, 4.) Shi wɔyiŋkpɛi lɛ ateŋ babaoo jeee hiɛdɔɔ saji tsɔ. Nilelɔ susuɔ eyiŋkpɛi ahe yɛ be kɛ beaŋ. Ehaaa bɔ ni mɛi buɔ lɛ amɛhaa loo tsuiŋ ŋtɛŋ atsi enaa koni ekatsake eyiŋkpɛɛ lɛ hiɛ loo ekpɛ yiŋ kroko po. (Abɛi 16:18) Nɔ ni he hiaa lɛ fe fɛɛ ji, ni ebɔ mɔdɛŋ eha bɔ ni ehiɔ shi ehaa lɛ aya nɔ awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.

Tsɔsemɔ Mɛi Krokomɛi ni Amɛkpɛ Yiŋ ni Woɔ Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam

18. Te fɔlɔi aaafee tɛŋŋ amɛtsɔse amɛbii lɛ ni amɛle bɔ ni akpɛɔ yiŋ kpakpai?

18 Fɔlɔi baanyɛ afee babaoo kɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛle bɔ ni akpɛɔ yiŋ ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Gbɛi ni hi jogbaŋŋ ni fɔlɔi baanyɛ atsɔ nɔ atsɔɔ amɛbii lɛ anii lɛ ateŋ ekome ji, nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni amɛaafee. (Luka 6:40) Fɔlɔi baanyɛ aha amɛbii lɛ ale bɔ ni amɛfee amɛkpɛ yiŋ pɔtɛɛ ko kɛ́ nakai feemɔ sa. Agbɛnɛ hu, amɛbaanyɛ amɛha amɛbii lɛ akpɛ yiŋ komɛi amɛha amɛhe, ni kɛ́ amɛyiŋkpɛɛ lɛ ye omanye lɛ, amɛjie amɛyi. Ni kɛ́ gbekɛ ko kpɛ yiŋ ko ni ejaaa hu lɛ? Nɔ klɛŋklɛŋ ni fɔlɔi fɔɔ feemɔ ji, ni amɛfee nɔ ko ni baaha gbekɛbii lɛ aye amɛhe kɛjɛ nɔ ni ejɛ amɛyiŋkpɛi ni ejaaa lɛ mli kɛba lɛ he, shi jeee be fɛɛ be nakai feemɔ hi kɛha gbekɛbii lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, fɔlɔ ko baanyɛ aŋmɛ gbɛ ni aha ebi ko mla naa hegbɛ ni baaha ebi lɛ anyɛ akudɔ tsɔne. Ŋɔɔ lɛ akɛ gbekɛ lɛ ku tsɔnekudɔmɔ he mla ko mli ni agbe lɛ shikagbele. Fɔlɔ lɛ baanyɛ awo nakai shika lɛ. Shi kɛ́ aha gbekɛ lɛ tsu nii kɛwo nakai shika lɛ, no baaha ele bɔ ni eeetsu nibii ni jɛɔ enifeemɔi amli kɛbaa lɛ ahe nii.—Rom. 13:4.

19. Mɛni esa akɛ wɔtsɔɔ mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔfee nakai?

19 Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi nii. (Mat. 28:20) Nibii ni he hiaa waa ni wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ ateŋ ekome ji, ni wɔtsɔɔ amɛ bɔ ni akpɛɔ yiŋ kpakpai. Bɔni afee ni wɔfee enɛ jogbaŋŋ lɛ, esaaa akɛ wɔkɛɔ amɛ nɔ ni amɛfee yɛ sane ko he. Nɔ ni hi jogbaŋŋ ni esa akɛ wɔfee ji, ni wɔtsɔɔ amɛ bɔ ni amɛbaafee amɛsusu Biblia mli shishitoo mlai ahe amɛha koni amɛna bɔ ni amɛbaakpɛ amɛyiŋ yɛ sane ko he. Nɔ̃ hewɔ ji akɛ, “wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ.” (Rom. 14:12) No hewɔ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ yiŋtoo hewɔ ni esa akɛ ekpɛ yiŋ ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Kɛ́ ootao sane ni wieɔ helatsamɔ mli sane nɛɛ he lɛ, kwɛmɔ sane ni yitso ji “Te Mibuɔ Nibii ni Anáa Kɛjɛɔ Nibii Titrii Ejwɛ ni Feɔ Lá kɛ Helatsamɔ Nifeemɔi ni akɛ Mi Diɛŋtsɛ Milá Baatsu Nii yɛ Mli lɛ Mihaa Tɛŋŋ?” ni yɔɔ December 2006 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ baafa 3-6 lɛ mli lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔle bɔ ni akpɛɔ yiŋ lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ gbeyeishemɔ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔgbeyeishemɔi lɛ anɔ?

• Mɛɛ gbɛi ekpaa wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ koni wɔyiŋkpɛi awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Gbɛi ni Baaha Wɔkpɛ Yiŋ Kpakpai

1 Kaawo Ohe Nɔ

2 Taomɔ Nii Amli

3 Sɔlemɔ Kɛbi Nilee

4 Kpɛɛ Yiŋ Lɛ

5 Tsu Oyiŋkpɛɛ lɛ He Nii

6 Susumɔ He Ekoŋŋ, ni Ofee Tsakemɔi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Jwɛŋmɔi enyɔnyɔtsɛ tamɔ nuu ko ni yɛ lɛlɛ ni bɛ kudɔɔ ni ma ŋshɔ ni efee hamahama hiɛ lɛ mli