Bai pa asuntu

Toma disizons ki ta onra Deus

Toma disizons ki ta onra Deus

Toma disizons ki ta onra Deus

‘Ken ki é prudenti ta pensa antis di el da kada pasu.’ PROVÉRBIOS 14:15.

1, 2. (a) Kal ki debe ser nos preokupason prinsipal na tudu disizon ki nu ta toma? (b) Ki perguntas nu sta ben odja?

TALVÊS nu ten ki toma txeu di es tudu dia. Txeu di es é ka inportanti. Má, alguns di es pode afeta nos vida txeu. Di kuzê ki nu sta pâpia? Di disizons. Na tudu disizon ki nu ta toma, ô el é grandi ô pikinoti, nos preokupason prinsipal debe ser onra Deus. —  1 Coríntios 10:31.

2 Bu ta atxa difísil toma disizons ô pa bo é fásil faze kel-li? Si nu krê bira un kriston maduru, nu ten ki prende faze diferénsa entri kel ki é dretu i mariadu i toma disizon di akordu ku kel ki nu ta kridita envês di kel ki otus ta kridita na el. (Rom. 12:1, 2; Heb. 5:14) Ki bons motivu nu ten pa prende toma bons disizon? Pamodi ki alvês é difísil di toma-s? Kuzê ki nu meste faze pa nu toma bons disizon ki ta onra Deus?

Pamodi ki é inportanti nu toma disizons?

3. Kuzê ki nu ka debe dexa influensia-nu óras ki nu ta toma disizons?

3 Si nu fika ku medu di toma disizons ki ten aver ku prinsípius di Bíblia, nos kolégas di skóla ô di trabadju pode pensa ma nu ka ten sertéza di kuzê ki nu ta fla ma nu ta kridita na el. I pamodi kel-li, es pode atxa ma é fásil es konsigi influensia-nu. Es pode konta mintira, ngana algen ô furta i es pode tenta konvense-nu pa peloménus nu djuda-s sukundi kel ki es faze. (Êxo. 23:2) Má, un algen ki sabe toma disizon ki ta onra Deus, ka ta dexa pa medu ô dizeju di se kolégas seta-l pô-l ta konporta kóntra se konsénsia ki sta trenadu pa Bíblia. — Rom. 13:5.

4. Pamodi ki otus pode ta krê toma disizons pa nos?

4 Nen tudu kes algen ki ta krê toma disizons pa nos ka ta krê prujudika-nu. Kes nos amigu ki ten bon intenson, pode insisti pa nu sigi ses konsedju. Sikrê nu ka sta mora más ku nos pai ô ku nos mai, pode ser ki alguns algen di nos família inda ta preokupa txeu pa nu sta dretu. I pamodi kel-li, alvês es pode krê kontinua ta nvolve na kes disizon inportanti ki nu ta toma. Pur izénplu, sima óras ki nu ten ki toma disizon sobri tratamentu di saúdi. Bíblia ta fla klaru ma nu ka debe uza sangi. (Atos 15:28, 29) Má ten otus tratamentu di saúdi ki Bíblia ka ta fla klaru kuzê ki nu debe faze. Nton, kada un di nos ten ki toma se própi disizon sobri ki tratamentu di saúdi nu ta seta ô nau. * Kes algen ki nu krê txeu, pode ten ses opinion fórti sobri kes asuntu li. Má, óras ki nu ta toma kes disizon li, kada un di nos, ki é batizadu, debe leba ‘se própi karga’ di responsabilidadi. (Gál. 6:4, 5) Nos preokupason prinsipal é kontinua ku un konsénsia linpu dianti di Deus envês di dianti di ómis. — 1 Tim. 1:5.

5. Modi ki nu pode ivita perde nos fé?

5 Si nu ka ta krê toma un disizon, nu pode poi nos kabésa na txeu prigu. Disiplu Tiagu skrebe ma un algen ki ka ta krê toma un disizon, ‘kalker di se kaminhus é ka suguru.’ (Tia. 1:8) El ta ser sima un ómi ki sta na un barku sen lémi na un mar brabu. El ta ser influensiadu pa manera di pensa di ómis, ki ta muda txeu i ki é ka di kunfiansa. Ta sérba fásil pa kes tipu di algen li perde fé i dipôs kulpa otus pa kes mau rezultadu ki es pode ben pasa pa el! (1 Tim. 1:19) Modi ki nu pode ivita pasa pa kel situason li? Nu meste fika ‘firmi na fé’. ( Colossenses 2:6, 7.) Pa nu ser algen firmi, nu meste prende toma disizons ki ta mostra nos fé na Palavra di Deus. (2 Tim. 3:14-17) Má, kuzê ki pode prujudika nos kapasidadi di toma bons disizon?

Pamodi ki pode ser difísil toma disizons

6. Modi ki medu pode afeta-nu?

6 Medu ti toma disizon mariadu, medu di fadja ô medu di parse ma nos é tolu pa otus algen, pode paraliza-nu. É normal xinti kes medu li, pamodi ningen ka ta krê toma un disizon mariadu ki ta pô-l na difikuldadi i ki talvês ta pô-l na vergónha. Má amor pa Deus i pa se Palavra pode poi nos medu ta bira más poku. Modi? Amor pa Deus sénpri ta motiva-nu pa nu buska ajuda na se Palavra i na kes publikason ki ten bazi na Bíblia, antis di nu toma un disizon inportanti. Si nu faze si, nu ta fadja más poku. Pamodi? Pamodi Bíblia ta ‘da prudénsia pa kes ki ka ten spiriénsa. Ta da konhisimentu i kapasidadi di rasusina pa kes ki é jóven.’ — Pro. 1:4.

7. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di rei Davidi?

7 Sénpri nu ta toma disizons sértu? Nau. Nos tudu nu ta fadja. (Rom. 3:23) Pur izénplu, rei Davidi éra un ómi fiel i ki tinha sabedoria. Má na alguns situason, el toma disizons mariadu ki traze sufrimentu pa el i pa otus algen. (2 Sam. 12:9-12) Má Davidi ka dexa se fadjas kaba ku se kapasidadi di toma disizons ki ta agradaba Deus. (1 Reis 15:4, 5) Sima Davidi, sikrê nu fazeba algun kuza mariadu antis, nu pode ser un algen ki ta toma bons disizon si nu lenbra ma Jeová ta skese di nos érus i el ta púrdua nos pekadus. Sénpri el ta djuda kes ki ta ama-l i ki ta obi ku el. — Sal. 51:1-4, 7-10.

8. Kuzê ki nu ta prende sobri kel ki apóstlu Polu fla sobri kazamentu?

8 Nu pode fika ta xinti ménus preokupason óras ki nu ta toma disizons. Modi? Óras ki nu ta lenbra ma alvês ten más di ki un kaminhu dretu pa skodje. Repara kuzê ki apóstlu Polu fla sobri kazamentu. El fla: ‘Si un algen atxa ma el ka sta konporta dretu pamodi el ka sta kazadu, i si el ka sta na flor di juventudi, nton, é si ki debe kontise: el pode faze kuzê ki el krê; el ka ta peka. Es pode kaza. Má, si algen disidi na se korason i el ka xinti nisisidadi, si el ta kontrola se vontadi i el toma disizon na se korason di ka kaza, el ta faze dretu.’ (1 Cor. 7:36-38) Polu fla ma fika solteru é midjór disizon, má el ka fla ma kel-la é kel úniku disizon dretu.

9. Nu debe preokupa ku kuzê ki otus algen ta atxa di nos disizons? Splika.

9 Nu debe preokupa ku kuzê ki otus ta atxa di nos disizons? Pa un ladu, sin. Repara kuzê ki Polu fla sobri kume alguns kumida ki ta parse ma sakrifikadu pa imajis. El ntende ma podia ka sérba eradu kume kes kumida, má talvês si el fazeba kel-li pode prujudikaba kes algen ki tinha un konsénsia más fraku. Kal ki é disizon ki Polu toma? El fla: ‘Si kumida ta poi nha irmon ta tropesa, nunka más N ka ta kume karni, pa N ka poi nha irmon ta tropesa.’ (1 Cor. 8:4-13) Nos tanbê nu debe pensa na modi ki nos disizons pode afeta konsénsia di otus algen. É klaru ki nos preokupason prinsipal é sobri modi ki nos disizon pode afeta nos amizadi ku Jeová. ( Romanos 14:1-4.) Ki prinsípius di Bíblia ta djuda-nu toma disizons ki ta onra Deus?

6 pasu ki ta djuda-nu toma bons disizon

10, 11. (a) Modi ki nu pode ivita orgulhu na família? (b) Kuzê ki ansions debe lenbra óras ki es ta toma disizons ki ta afeta kongregason?

10Ivita orgulhu. Antis di toma un disizon, pergunta bu kabésa: ‘N ten direitu di toma kel disizon li?’ Rei Salumon skrebe: ‘Óras ki orgulhu ben, dizónra ta ben se tras, má sabedoria sta ku kes algen ki é modéstu.’ — Pro. 11:2.

11 Pai ku mai pode da ses fidjus oportunidadi di toma alguns disizon, má fidjus ka debe pruveta di kel-li pa faze kuzê ki es krê. (Col. 3:20) Kes mudjer ki é kazadu i kes ki é mai, ten algun autoridadi na família. Má es debe lenbra ma é maridu ki é kabésa di família. (Pro. 1:8; 31:10-18; Efé. 5:23) Kes ki é maridu debe lenbra ma ses autoridadi ten limiti i ma Kristu é ses kabésa. (1 Cor. 11:3) Ansions ta toma disizons ki ta afeta kongregason. Má es debe toma kuidadu pa es ‘ka pasa di kuzas di sta skrebedu’ na Palavra di Deus. (1 Cor. 4:6) Tanbê es debe sigi tudu orientason ki es ta resebe di skravu fiel. (Mat. 24:45-47) Nu pode popa nos kabésa i otus algen di txeu preokupason i di dór si ku umildadi nu toma disizons sô óras ki nu ten autorizason pa faze kel-la.

12. (a) Pamodi ki nu debe piskiza antis di toma un disizon? (b) Splika modi ki un algen pode faze piskiza.

12Faze piskiza. Salumon skrebe: ‘Planus di un algen ki ta sforsa, di sertéza ta ten bons rezultadu, má tudu kes ki ta faze kuzas sen pensa, ta kaba na pobréza.’ (Pro. 21:5) Pur izénplu, bu sta ta analiza un oférta di trabadju? Ka bu toma un disizon sô pamodi kel ki bu sta xinti. Djobe tudu kuza ki sta nvolvidu, buska konsedju na kes ki ta ntende di kel trabadju i dipôs piskiza kes prinsípiu di Bíblia ki pode djuda-u na kel asuntu li. (Pro. 20:18) Pa djuda-u organiza bu piskiza, faze dôs lista: un ki ta mostra kes vantaji i kel otu ki ta mostra kes risku. Antis di bu disidi, ‘faze kónta kantu bu ta gasta’. (Luc. 14:28) Lenbra ma disizons ki bu ta toma ka ta afeta sô bu dinheru ma tanbê bu amizadi ku Jeová. Ta meste ténpu i sforsu pa faze piskiza, má si bu faze kel-li, bu ta ivita di toma disizons mariadu ki pode traze-u prublémas sen nisisidadi.

13. (a) Ki garantia nu ta atxa na Tiago 1:5? (b) Modi ki pidi sabedoria na orason pode djuda-nu?

13Pidi sabedoria na orason. Nos disizons pode onra Deus sô si nu pidi-l ajuda óras ki nu ta toma-s. Disiplu Tiagu skrebe: ‘Si algen tene falta di sabedoria, el debe kontinua ta pidi Deus, pamodi el ta da tudu algen avontádi i sen kondena, i el ta dadu el.’ (Tia. 1:5) Nu ka debe xinti vergónha di seta ma nu ta meste sabedoria di Deus pa djuda-nu toma disizons. (Pro. 3:5, 6) Pamodi, si nu kunfia sô na nos kapasidadi, nu pode toma maus disizon. Óras ki nu ta pidi sabedoria na orason i nu ta piskiza kes prinsípiu na Palavra di Deus, nu sta dexa pa spritu santu djuda-nu sabe kuzê ki nu tene na nos korason ki sta motiva-nu toma kel disizon. — Heb. 4:12; Tiago 1:22-25.

14. Pamodi ki nu ka debe dexa un disizon pa dipôs?

14Toma disizon. Ka bu da kel pasu li antis di faze piskiza i di pidi sabedoria na orason. Un algen prudenti ta tra ténpu pa ‘pensa antis di el da kada pasu.’ (Pro. 14:15) El ka ta dexa pa dipôs kes disizon ki el meste toma. Un algen ki é ka si, ta fika ta ranja diskulpas pa el ka toma un disizon. (Pro. 22:13) Má simé ten un disizon ki el ta toma, ki é dexa otus algen kontrola se vida.

15, 16. Kuzê ki sta nvolvidu na aji di akordu ku un disizon ki nu toma?

15Faze sima bu disidi. Kel sforsu ki nu ta faze pa nu toma un disizon, pode fika perdedu si nu ka faze sima nu disidi. Salumon skrebe: ‘Tudu ki bu mô atxa pa faze, faze-l ku tudu bu forsa’. (Ecl. 9:10) Pa nu ten bons rezultadu, nu ten ki faze tudu kel ki nu pode pa nu aji di akordu ku kel disizon ki nu toma. Pur izénplu, un publikador pode disidi ser un pioneru. El ta konsigi? Sin el pode, si el ka dexa se trabadju i kuzas ki el ta divirti ku el toma-l tudu ténpu i forsa ki el ta meste pa el faze se trabadju di pregason.

16 Nen sénpri é ka fásil poi na prátika kes bon disizon ki nu ta toma. Pamodi? Pamodi ‘mundu interu sta na puder di Malvadu.’ (1 João 5:19) Nu ten un géra kóntra ‘governantis di es sukuru ki sta na mundu, kóntra kes forsa spritual di mal ki sta na séu.’ (Efé. 6:12) Apóstlu Polu i disiplu Judas fla ma kes ki ta disidi onra Deus, ten un géra pa faze. — 1 Tim. 6:12; Judas 3.

17. Kuzê ki Jeová ta spéra sobri kes disizon ki nu ta toma?

17Analiza kel disizon i faze mudansas si meste. Nen tudu disizon ki nu ta toma, ka ta kóre sima nu faze planu. ‘Ténpu i kuzas ki nu ka sta spéra’ ta kontise ku tudu nos. (Ecl. 9:11) Má simé, Jeová ta spéra ma nu ta mante alguns disizon ki nu toma sikrê kontise kuzas ki nu ka sta speraba. Disizon ki un algen ta toma di da se vida pa Jeová ô di faze un votu di kazamentu é ka kuzas ki ta da pa bai pa tras. Jeová ta spéra ma nu ta ruspeta kes disizon li. ( Salmo 15:1, 2, 4.) Má, txeu di kes disizon ki nu ta toma é ka mutu inportanti. Un algen ki ten sabedoria, di vês en kuandu el ta analiza kes disizon ki el toma. El ka ta dexa orgulhu ô temozia inpidi-l di muda alguns kuza na kel disizon ki el toma ô ti muda-l konpletamenti. (Pro. 16:18) Se preokupason prinsipal debe ser analiza sénpri si kuzas ki el sta faze na se vida sta onra Deus.

Trena otus pa es toma disizons ki ta onra Deus

18. Modi ki pai ku mai pode trena ses fidjus pa toma bons disizon?

18 Pai ku mai pode faze txeu kuza pa djuda ses fidjus prende toma disizons ki ta onra Deus. Midjór manera di es faze kel-li é óras ki es ta toma bons disizon. (Luc. 6:40) Óras ki ta da, es debe splika ses fidjus kuzê ki es ta kustuma faze óras ki es ta toma un disizon. Tanbê es pode dexa ses fidjus toma alguns disizon i dipôs ilôjia-s si kel disizon da bons rezultadu. Má, i si bu fidju toma un disizon mariadu? Óras ki kel-li kontise, talvês pai ku mai ta krê proteje ses fidjus di kes mau rezultadu. Má kel-li nen sénpri é ka bon pa es. Pur izénplu, pai ku mai pode dexa ses fidju faze karta di konduson. Imajina ma kel fidju ka ruspeta un régra di tránzitu i el dadu multa. Talvês kel pai ku mai pode paga kel multa. Má si es dexa ses fidju trabadja pa el paga kel multa, talvês el pode prende ser responsável pa kuzas ki el ta faze. — Rom. 13:4.

19. Kuzê ki nu debe inxina nos studantis di Bíblia i modi ki nu pode faze kel-li?

19 Jizus fla se disiplus pa inxina otus algen. (Mat. 28:20) Un di kes kuza más inportanti ki nu debe inxina nos studantis di Bíblia, é modi ki es pode toma bons disizon. Pa nu konsigi faze kel-li, nu debe ivita fla-s kuzê ki es debe faze. É mutu más midjór inxina-s modi ki es pode rasusina ku bazi na kes prinsípiu di Bíblia, asi pa es pode disidi es sô kuzê ki es ta faze. Pamodi, ‘kada un di nos ta ben presta kónta di se kabésa pa Deus.’ (Rom. 14:12) Nton, nos tudu nu ten un bon motivu pa toma disizons ki ta onra Deus.

[Nóta di rodapé]

^ par. 4 Pa sabe más sobri kel asuntu li, djobe párti “Como encaro as frações de sangue e os procedimentos médicos que envolvem o uso de meu próprio sangue?” ki sta na Nosso Ministério do Reino di marsu di 2007, pájinas 3 ti 6, na purtugês.

Modi ki bu ta respondeba?

• Pamodi ki nu meste prende toma disizons?

• Modi ki medu pode prujudika-nu i modi ki nu pode vense nos medu?

• Ki 6 pasu nu debe da pa nu toma disizons ki ta onra Deus?

[Perguntas di studu]

[Kuadru/Fotu na pájina 16]

Pasus ki ta djuda-u toma bons disizon

1 Ivita orgulhu

2 Faze piskiza

3 Pidi sabedoria na orason

4 Toma disizon

5 Faze sima bu disidi

6 Analiza kel disizon i faze mudansas si meste

[Dizenhu na pájina 15]

Un algen ki ka ta krê toma un disizon ta ser sima un ómi ki sta na un barku sen lémi na un mar brabu.