Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Dimuma dia nyuma” didi ditumbisha Nzambi

“Dimuma dia nyuma” didi ditumbisha Nzambi

“Dimuma dia nyuma” didi ditumbisha Nzambi

‘Tatu wanyi udi utumbishibua mu bualu ebu ne: nudi nukuama mamuma a bungi.’​—YONE 15:8.

1, 2. (a) Mmishindu kayi itudi mua kukolesha bakuabu? (b) Ndipa kayi didi Yehowa mutupeshe didi dituambuluisha bua kumuenzela mudimu bimpe?

TUANGATABI bilejilu bibidi ebi: muanetu wa bakaji kampanda udi umona ne: muanetu wa bakaji mukuabu utshidi nsonga udi ne bualu budi bumutonde. Muanetu wa bakaji eu udi umvuangana ne nsongakaji au bua kuyishabu. Padibu bumuka ku nzubu umue baya batangile ku mukuabu, nsongakaji udi utuadija kumuambila idi mimutonde. Padibu bajikija kuyisha, nsongakaji udi wela Yehowa tuasakidila bua muvua muanetu wa bakaji ukavua mushindame eu mumuambuluishe ne dinanga, bualu ke tshivuaye natshi dijinga menemene. Tshilejilu tshikuabu ntshia muanetu wa balume mukuabu ne mukajende badi bafumina ku diyisha mu ditunga dikuabu. Padibu batuilangana ne bakuabu batuadija kubalondela malu mimpe avuabu bapete mu diyisha, muanetu wa balume mukuabu utshidi nsonga udi ubateleja ne ntema yonso. Panyima pa bidimu ndambu, pavua nsonga eu udilongolola bua kuya mu ditunga dikuabu divuabu bamutume, wakavuluka muyuki uvua muanetu wa balume ne mukajende babalondele uvua mumusake pende bua kulua misionere.

2 Pamuapa bilejilu ebi bidi bikuvuluija bualu buimpe buvua muntu kampanda muenze buvua bulenge nsombelu webe anyi buuvua muenze buvua buambuluishe muntu mukuabu. Bushuwa muyuki kampanda kautu anu ushintulula nsombelu wa muntu misangu yonso to, kadi dituku dionso tudi ne mishindu ya kukankamija ne kukolesha bakuabu. Fuanyikijabi ne: kudi tshintu kampanda tshidi mua kulengeja ngikadilu yebe bua wikale wambuluisha bena Kristo nebe ne wikale ne mushinga ku mêsu kua Nzambi. Bualu ebu kabuenaku mua kukusankisha anyi? Bulelela, Yehowa mmutupeshe nyuma wende bua kutuambuluisha. (Luka 11:13) Padi nyuma wa Nzambi ukuata mudimu mu nsombelu wetu, udi utupetesha ngikadilu mimpe idi ituambuluisha bua kulengeja mudimu utudi tuenzela Nzambi. Edi ndipa dimpe ditambe.​—Bala Galatia 5:22, 23.

3. (a) Mmunyi mudi kukuama “dimuma dia nyuma” kutumbisha Nzambi? (b) Nnkonko kayi ituandamuna?

3 Ngikadilu idi nyuma muimpe utupesha idi ileja bumuntu mene bua Yehowa Nzambi Mufidi wa nyuma eu. (Kolos. 3:9, 10) Yezu wakaleja bualu bua mushinga buvua ne bua kusaka bena Kristo bua kudienzeja bua kuidikija Nzambi pakambilaye bapostolo bende ne: “Tatu wanyi udi utumbishibua mu bualu ebu ne: nudi nukuama mamuma a bungi.” * (Yone 15:8) Tuetu bakuame “dimuma dia nyuma,” nebimuenekele ku mushindu utudi tuakula ne tuenza malu, pashishe nebitumbishe Nzambi wetu. (Mat. 5:16) Ngikadilu idi nyuma upetesha mmishilangane ne ngikadilu ya mu bulongolodi bua Satana mushindu kayi? Mmunyi mutudi mua kupeta dimuma dia nyuma? Bidi mua kutukolela bua kudipeta bua tshinyi? Netuandamuna nkonko eyi patudi tukonkonona ngikadilu isatu ya kumpala ya dimuma dia nyuma eyi: dinanga, disanka ne ditalala.

Dinanga dia buena dia Nzambi

4. Ndinanga dia mushindu kayi divua Yezu mulongeshe bayidi bende bua kuikala nadi?

4 Dinanga didi nyuma muimpe utupetesha ndishilangane bikole ne dia bena pa buloba ebu. Mushindu kayi? Dinanga edi ndifuanangane ne dia Nzambi. Yezu wakaleja dishilangana didi pankatshi pa dinanga edi ne dia bena panu mu Muyuki wende wa pa Mukuna. (Bala Matayo 5:43-48.) Wakaleja ne: nansha benji ba malu mabi batu basue kuenzela bakuabu malu anu mutubu babenzela. “Dinanga” dia mushindu eu ndia pa mutu pa mutu. Bituikale basue ‘kuikala bana ba Tatu wetu udi mu diulu,’ katuena ne bua kuidikija bantu ba nunku to. Pamutu pa kuenzela bakuabu malu anu mudibu batuenzela, tudi ne bua kubamona mudi Yehowa ubamona ne kubenzela malu mudiye ubenzela. Kadi mmunyi mutudi mua kufika ku dinanga bena lukuna betu muvua Yezu muambe?

5. Mmunyi mutudi mua kunanga bantu badi batukengesha?

5 Tuangate tshilejilu tshia mu Bible. Pavua Paulo ne Sila bayisha mu Filipoi bakabakuata, kubakuma bikole ne kubela mu buloko muvuabu babele makasa mu bikunyi. Mu buloko amu, mulami wa buloko uvua mua kuikala pende mubakengeshe. Kadi pavua buloba bukanke ne nkanu ivuabu babasuike misuluke, bakajingaku bua kudisombuela kudi mulami au anyi? Tòo. Dinanga dikole divuabu nadi diakabasaka bua kukanda mulami bua kadienzedi bibi, bualu ebu buakamusaka yeye ne ba mu nzubu muende bua kuitababu bulelela. (Bien. 16:19-34) Mu matuku etu aa, bana betu ba bungi badi pabu ‘basankisha badi babakengesha.’​—Lomo 12:14.

6. Mmu mishindu kayi itudi mua kuleja mutudi banange bena Kristo netu ne muoyo umue? (Bala malu adi mu kazubu kadi mu dibeji dia 21.)

6 Tudi mua kuleja mutudi banange bena Kristo netu mu mishindu ya bungi. Bible udi wamba ne: ‘Tuetu tudi ne bualu bua kuteka mioyo yetu panshi bualu bua bana betu.’ (Bala 1 Yone 3:16-18.) Kadi misangu ya bungi tudi mua kuleja dinanga mu malu makese. Tshilejilu, tuetu bambe anyi benze bualu budi bunyingalaje muena Kristo netu, tudi mua kuleja ne: tudi ne dinanga patudi tuya kamutangila bua kukeba ditalala. (Mat. 5:23, 24) Kadi muntu yeye mutunyingalaje, tudi mua kuenza tshinyi? Tutuku ‘basue kubuikidilangana’ anyi tutu ne tshibidilu tshia kulaminyinangana munda? (Mus. 86:5) Dinanga dikole didi nyuma muimpe utupetesha didi mua kutuambuluisha bua kubuikidilangana bilema bikese, kufuila bakuabu luse ne muoyo umue bu mudi ‘Yehowa utubuikidila mibi yetu.’​—Kolos. 3:13, 14; 1 Pet. 4:8.

7, 8. (a) Mmunyi mudi kunanga bantu kumvuangana ne kunanga Nzambi? (b) Mmunyi mutudi mua kukolesha dinanga dietu bua Yehowa? (Tangila bimfuanyi bidi kuinshi eku.)

7 Mmunyi mutudi mua kufika ku dinanga bena Kristo netu ne muoyo mujima? Mpatudi tukolesha dinanga dietu kudi Nzambi. (Ef. 5:1, 2; 1 Yone 4:9-11, 20, 21) Patudi tudikebela dîba dia kubala Dîyi dia Nzambi, kuelelapu meji ne kusambila, tudi tukolesha mitshima yetu ne dinanga ditudi banange Tatu wetu wa mu diulu. Kadi tudi ne bua kudikebela dîba dia kusemena pabuipi ne Nzambi.

8 Tshilejilu, fuanyikija ne: mbatulombe bua kubala Dîyi dia Nzambi, kuelelapu meji ne kusambila Yehowa anu pa dîba kampanda disunguluke ku dituku. Kuvuaku mua kuikala unemeka dîba adi ne udienzeja ne mueba muonso bua tshintu nansha tshimue katshikupangishi bua kusemena pabuipi ne Yehowa pa dîba edi anyi? Kadi muntu nansha umue kena mua kukupangisha bua kusambila Nzambi to, ne kabidi ba bungi ba kutudi badi mua kubala Bible dîba dionso didibu basue. Nunku tudi ne bua kudienzeja bua malu a ku dituku ne ku dituku kaatupangishi dîba dia kushemeja malanda etu ne Nzambi to. Utuku udikebela dîba dia bungi dituku dionso bua kusemena pabuipi ne Yehowa anyi?

“Disanka dia mu nyuma muimpe”

9. Disanka didi nyuma muimpe utupesha didi dimuenekela ku tshinyi?

9 Tudi mua kulama disanka didi dikale tshitupa tshibidi tshia dimuma dia nyuma nansha mu ntatu. Disanka didi anu bu mutshi udi kauyi uma mu tshikondo tshia mashika nansha tshia minanga. Pa buloba bujima, batendeledi ba Nzambi ba bungi badi ‘bitabuja dîyi mu dikenga dikole puopamue ne disanka dia mu nyuma muimpe.’ (1 Tes. 1:6) Bakuabu badi batuilangana ne ntatu ne mbapangile bintu bidibu nabi dijinga. Yehowa udi ubakolesha ne nyuma wende bua ‘kunanukila ne kuikala ne lutulu lusangisha ne disanka.’ (Kolos. 1:11) Ntshinyi tshidi tshienza bua bikale ne disanka?

10. Ntshinyi tshidi tshitusaka bua kuikala ne disanka?

10 Bishilangane ne ‘bubanji budi mua kujimina tshitupa tshipi’ bua mu bulongolodi bua Satana, bubanji budi Yehowa mutupeshe bobu mbua kashidi. (1 Tim. 6:17; Mat. 6:19, 20) Mmutulaye muoyo wa tshiendelele mu matuku atshilualua. Tudi ne disanka dia kuikala mu dîku dia Bantemu ba Yehowa ba pa buloba bujima. Kupita apu, disanka dietu dinene ndia mutudi mu malanda mimpe ne Nzambi. Tudi tudiumvua anu bu Davidi wakatumbisha Yehowa mu musambu pavuaye unyemakana bua kusungila muoyo wende wamba ne: ‘Bualu bua luse luebe lujalame ludi lupita muoyo bulengele, mishiku yanyi neyikutumbishe. Nunku nenkuvudijile disanka pantshidi ne muoyo.’ (Mus. 63:3, 4) Nansha tuetu bapete ntatu, mitshima yetu itu anu miule tente ne disanka bua kutumbisha Nzambi.

11. Bua tshinyi mbimpe kuenzela Yehowa mudimu ne disanka?

11 Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo ne: ‘Nusanke mu Mukalenge misangu yonso, nengambe tshiakabidi ne: nusanke.’ (Filip. 4:4) Bua tshinyi bidi ne mushinga bua bena Kristo kuenzelabu Yehowa mudimu ne disanka? Mbua tshilumbu tshia bumfumu bua Yehowa tshivua Satana mujule. Satana wakamba ne: kakuena muntu udi wenzela Yehowa mudimu ne mutshima wa disanka to. (Yobo 1:9-11) Tuetu bikale tuenzela Yehowa mudimu anu bualu mmutulombe bua kumuenzelawu kadi katuyi ne disanka, katuena mua kumutumbisha mudibi bikengela to. Nunku, tudienzeje bua kutumikila mubelu wa mufundi wa misambu wa ne: ‘Nukuatshile Yehowa mudimu ne disanka. Nulue kumpala kuende ne kuimba kua misambu.’ (Mus. 100:2) Mudimu utudi tuenza ku budisuile ne mutshima wa disanka udi utumbisha Nzambi.

12, 13. Tudi mua kuenza tshinyi bua kumbusha lungenyi lubi?

12 Mu kuamba kuimpe, nansha batendeledi ba Yehowa badi bamuenzela mudimu ne muoyo umue badi mua kutekeshibua ne badi mua kudienzeja bua kumona malu mu mushindu muimpe. (Filip. 2:25-30) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha mu nsombelu ya nunku? Mukanda wa Efeso 5:18, 19 udi wamba ne: ‘Nuujibue tente ne nyuma muimpe. Nusombeshangane ne misambu ya bena kuitabuja ba kale ne ya bena Kristo ne ya nyuma; nuimbile Mukalenge misambu, numutumbishe ne biombelu bia mitshima yenu.’ Mmunyi mutudi mua kutumikila mubelu eu?

13 Meji mabi wowu matuvuile, tudi mua kusengelela Yehowa mu disambila ne kudienzeja bua kuelangana meji pa malu a mushinga. (Bala Filipoi 4:6-9.) Bamue batu bela meji ne: kuteleja misambu ya Bukalenge ku tshisanji ne kuenda kuyilondesha munda munda kudi mua kubakolesha ne kubambuluisha bua kutuma meji abu ku malu mimpe. Muanetu wa balume mukuabu uvua mupete lutatu luvua lumushiye mu kanyinganyinga ne lumutekeshe udi uvuluka ne: “Mvua nsambila pa tshibidilu ne muoyo umue, kadi mvua kabidi mukuate misambu ya Bukalenge ndambu ku muoyo. Pamvua ngimba misambu ivua itumbisha Yehowa eyi ne dîyi dikole anyi munda munda, mvua mpeta ditalala dia mu mutshima. Tshikondo atshi ke tshivua mukanda wa Approchez-vous de Jéhovah mupatuke. Ngakawubala wonso mujima misangu ibidi mu tshidimu tshiakalonda. Mukanda eu uvua anu bu buanga buvua bonduopa mutshima wanyi. Ndi mumanye ne: Yehowa wakabenesha bionso bimvua ngenza.”

“Tshisuikidi tshia ditalala”

14. Ditalala didi nyuma muimpe upetesha didi dimuenekela ku tshinyi?

14 Mu mpungilu ya bantu bafumine mu matunga a bungi, bantu batu baluamu ba miaba mishilashilangane batu ne disanka dia kutuilangana ne bena Kristo nabu. Bikondo bia mushindu eu bidi bileja ditalala ne buobumue bidi nabi batendeledi ba Nzambi pa buloba bujima. Bantu badi bamona malu aa batu bakema padibu bamona bantu bavua mua kuikala bakinangane bikale ‘bananukila bua kulama buobumue buabu bua mu nyuma muimpe mu tshisuikidi tshia ditalala.’ (Ef. 4:3) Buobumue ebu budi bukemesha bantu ba bungi bualu batu batuilangana ne nsombelu mikole.

15, 16. (a) Petelo uvua mukole ne lungenyi kayi? Mmunyi muvualu lumukebele lutatu? (b) Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Petelo bua kushintulula lungenyi luende?

15 Kusangisha bantu ba miaba mishilangane mu buobumue ki mbualu bupepele to. Tukonkononayi tshilejilu tshia mupostolo Petelo wa mu bidimu lukama bia kumpala bua tuetu kumanya tshitudi mua kuenza bua kufika ku dikala mu buobumue. Tudi mua kumanya muvuaye wangata bantu ba bisamba bia bende bavua kabayi batengula mu mêyi ende aa: ‘Nudi bamanye ne: mbakandike bikole bua muena Yuda kumvuanganaye ne muntu wa tshisamba tshikuabu, nansha bua kubuela mu nzubu muende. Kadi Nzambi mmundeje meme ne: ki mbimpe kubikila muntu nansha umue ne: mmubi, nansha ne: kena muakane.’ (Bien. 10:24-29; 11:1-3, MMM) Bua lungenyi luvuaku tshikondo atshi, Petelo uvua mua kuikala mukole ne lungenyi lua ne: mikenji ivua ilomba bua kunanga anu bena Yuda nende. Buende yeye kakuvua bualu pavuaye wangata bantu ba bisamba bia bende bu baluishi ba kukina. *

16 Elabi meji muvuabi mua kuikala bitonde Petelo pavuaye mubuele mu nzubu mua Kônelio. Muntu uvua kayi munange bantu ba bisamba bia bende kumpala, uvuaku mua kutuadija ‘kumvuangana ne kusuikakana’ pamue nabu mu “tshisuikidi tshia ditalala” anyi? (Ef. 4:3, 16) Bushuwa, matuku makese kumpala, nyuma wa Nzambi ukavua mubulule mutshima wa Petelo, mumuambuluishe bua kutuadija kushintulula lungenyi luende ne kulekela kansungansunga. Yehowa wakamuleja patoke mu tshikena-kumona ne: kavua wangata bantu bilondeshile dikoba anyi tshisamba tshiabu to. (Bien. 10:10-15) Nunku Petelo uvua mua kuambila Kônelio ne: ‘Bulelela ndi njingulula ne: Nzambi kena ne kansungansunga, kadi yeye udi witabuja wa mu tshisamba tshionso udi umutshina, udi wenza malu makane.’ (Bien. 10:34, 35) Petelo wakashintuluka ne kuluaye mu buobumue ne ‘bana babu ba mu Kristo.’​—1 Pet. 2:17.

17. Mmunyi mudi buobumue budi munkatshi mua batendeledi ba Nzambi bukemesha?

17 Bualu buvua bufikile Petelo budi butuambuluisha bua kuanyisha dishintuluka dia dikema didi dienzeka munkatshi mua batendeledi ba Nzambi lelu. (Bala Yeshaya 2:3, 4.) Bantu miliyo mivule ba ‘munkatshi mua ditunga dionso, ne munkatshi mua bisamba bionso, ne bantu bonso, ne miaku yonso,’ mbashintulule lungenyi luabu bua kuenza “disua dia Nzambi didi dimpe, didi dimusankisha, ne didi diakane tshishiki.” (Buak. 7:9; Lomo 12:2) Ba bungi ba kudibu bavua mua kuikala ne lungenyi lua mu bulongolodi bua Satana ebu lua dikinangana, lukuna ne matapuluka. Kadi ku diambuluisha dia dilonga Dîyi dia Nzambi ne dia nyuma muimpe, mbalonge bua ‘kulonda malu adi avuija ditalala.’ (Lomo 14:19) Buobumue buabu ebu budi butumbisha Nzambi.

18, 19. (a) Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua ditalala ne buobumue bikale mu tshisumbu? (b) Netulonge tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

18 Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua kulama ditalala ne buobumue bidi munkatshi mua batendeledi ba Nzambi? Bisumbu bia bungi lelu mbienza ne bantu bafumine mu matunga mashilangane. Bamue badi mua kuikala ne bibidilu bishilangane ne bietu anyi mene kabayi bakula muakulu wetu bimpe. Tutuku tudienzeja bua kuibidilangana nabu anyi? Ke tshidi Dîyi dia Nzambi ditulomba bua kuenza. Pavua Paulo ufundila tshisumbu tshia ku Lomo tshivua tshienza ne bena Yuda ne bantu ba bisamba bia bende, wakamba ne: ‘Nuitabujangane bu muakanuitabuja Kristo bua kuvuija butumbi kudi Nzambi.’ (Lomo 15:7) Kudiku muntu mu tshisumbu tshienu uudi ne bua kuibidilangana nende bimpe anyi?

19 Tudi ne bua kuenza tshinyi tshikuabu bua nyuma muimpe kutuambuluishaye mu nsombelu wetu? Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda netuandamune lukonko elu patuakula bua bitupa bia dimuma dia nyuma bidi bishale.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 3 Pavua Yezu muakule bua dimuma, uvua wakula bua “dimuma dia nyuma” ne “mamuma a mishiku” adi bena Kristo bafila kudi Nzambi padibu bayisha lumu luimpe lua Bukalenge.​—Eb. 13:15.

^ tshik. 15 Mukanda wa Lewitiki 19:18 udi wamba ne: ‘Kudisombuedi, kuikadi ne lukuna kudi bana ba bana benu; kadi sua mukuenu bu muudi mudisue.’ Bamfumu ba bitendelelu bia bena Yuda bavua bamba ne: biambilu ebi: “bana ba bana benu” ne “mukuenu” bivua bifunkuna anu bena Yuda. Mikenji ivua ilomba bena Isalele bua kubenga kubuelakana ne bantu ba bisamba bia bende. Kadi, mikenji kayivua ikankamija lungenyi lua bamfumu ba bitendelelu ba mu bidimu lukama bia kumpala lua ne: bavua ne bua kumona bantu bavua kabayi bena Yuda bu baluishi ne kubakina to.

Newandamune munyi?

• Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi banange bena Kristo netu ne muoyo mujima?

• Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuenzela Nzambi mudimu ne disanka?

• Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua ditalala ne buobumue bikale mu tshisumbu?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu mu dibeji 21]

“Aba ke bena Kristo balelela”

Mukanda kampanda udi utela mêyi a nsonga mukuabu muena Yuda uvua mu buloko umvuija muvuaye mutuilangane ne Bantemu ba Yehowa bua musangu wa kumpala pakafikaye mu buloko bua mu Neuengamme.​—Between Resistance and Martyrdom​—Jehovah’s Witnesses in the Third Reich.

“Patuvua tuetu bena Yuda bavua bafumine ku Dachau bafike mu buloko, bena Yuda bakuabu batuvua basangane bakatuadija kusokoka bintu bionso bivuabu nabi bualu bavua babenga bua kutuambuluisha. . . . Patuvua katuyi banji kubuela mu buloko tuvua tuambuluishangana. Kadi patudi kumpala kua lufu muntu yonso udi utangila anu majinga ende upua bakuabu muoyo. Kadi tangila tshivua Balongi ba Bible bobu benza. Musangu au bavua benza mudimu mukole wa kulongolola milonda ya mâyi. Tuvua mu tshikondo tshia mashika ne bavua bimana dituku dijima mu mâyi matalala. Bantu bonso bavua bakema bua muoyo wabu mukole eu. Bavua bamba ne: Yehowa ke udi ubapesha bukole. Bavua pabu dijinga ne biakudia anu bu tuetu bualu bavua ne nzala. Kadi ntshinyi tshivuabu benze? Bavua basangishe mampa onso avuabu bapete baabanye mu bitupa bibidi, bangate bobu tshitupa tshimue ne bapeshe bena Kristo nabu batshivua bafumina ku Dachau tshitupa tshikuabu. Bavua babajingile difika dilenga ne babakidile ne disanka. Kumpala kua bobu kudia bavua basambile. Pavuabu bajikije kudia bonso bavua ne disanka. Bavua bamba ne: kabavua kabidi ne nzala to, bavua bukute. Ke bualu kayi ngakafika ku diamba ne: Aba ke bena Kristo balelela.”

[Bimfuanyi mu dibeji 19]

Utuku udisumbila tshikondo dituku dionso mu midimu yebe mikuabu bua kusemena pabuipi ne Yehowa anyi?