Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyawuvumela Umoya KaZimu Ukunqophise?

Uyawuvumela Umoya KaZimu Ukunqophise?

Uyawuvumela Umoya KaZimu Ukunqophise?

“Umoya wakho muhle, kwanga unganginqophisa enarheni yokulunga.”—RHA. 143:10.

1, 2. (a) Yitjho izenzakalo eembili lapho uJehova asebenzisa kizo umoya ocwengileko ngebanga leenceku zakhe. (b) Umoya ocwengileko usebenza ezenzakalweni ezikhethekileko kwaphela? Hlathulula.

YINI efika engqondweni newucabanga ngokusebenza komoya ocwengileko? Ucabanga ngezenzo zamandla zakaGidiyoni noSamsoni? (Hlu. 6:33, 34; 15:14, 15) Mhlamunye ucabanga ngesibindi samaKrestu wekhulu lokuthoma namtjhana ukuthula kwakaSidefani njengombana ajame phambi kweSanhendrin. (IZe. 4:31; 6:15) Eenkhathini zanjesi, kuthiwani ngethabo elandileko emihlanganweni yethu yeentjhabatjhaba, ukuthembeka kwabanakwethu ababotjhiweko ngebanga lokungathathi hlangothi, nokuragela phambili komsebenzi wokutjhumayela okukarako? Zoke iimbonelwezi zinikela ubufakazi bokusebenza komoya ocwengileko.

2 Umoya ocwengileko usebenza kwaphela ngezenzakalo ezikhethekileko namtjhana ebujamweni oburarako na? Awa. ILizwi lakaZimu likhuluma ngamaKrestu ‘akhamba ngomoya,’ ‘adoswa mumoya,’ begodu ‘aphila ngomoya.’ (Gal. 5:16, 18, 25) Amezwi la atjengisa bona umoya ocwengileko uragela phambili unomthelela emaphilweni wethu. Qobe langa, kufuze sibawe uJehova anqophise ukucabanga, iinkulumo, nezenzo zethu ngomoya ocwengileko. (Funda IRhalani 143:10.) Njengombana sivumela umoya ocwengileko usebenze ngokutjhaphulukileko emaphilweni wethu, uzokukhiqiza kithi isithelo esiletha ipumuzo kwabanye nesidumisa uZimu.

3. (a) Kubayini sitlhoga ukunqotjhiswa mumoya ocwengileko? (b) Ngimiphi iimbuzo esizoyicabangela?

3 Kubayini kuqakathekile bona sinqotjhiswe mumoya ocwengileko? Ngombana kunomunye umoya ofuna ukusibusa, umoya ophikisana nokusebenza komoya ocwengileko. Umoya loyo ngokoMtlolo kuthiwa ‘ziinkanuko zomzimba,’ okuqalisele ekutjhigameleni kwenyamethu esonweni, ilifa lokungapheleli esilifumene njengombana siyinzalo ka-Adamu. (Funda KwebeGalatiya 5:17.) Ye-ke, yini ebandakanyekako ekuzivumeleni sinqotjhiswe mumoya kaZimu? Akhona amagandango esingawathatha bona sihlule umzimbethu onesono? Akhe sicabangele iimbuzo le njengombana sicoca ngeengcenye eziseleko ezisithandathu ‘zesithelo somoya’; ‘ukunyamezela, [umusa, ubuhle, ikholo, NW] ukuzithoba, nokuzibamba.’—Gal. 5:22, 23

Ukuzithoba Nokunyamezela Kuthuthukisa Ukuthula Ebandleni

4. Ukuthobeka nokunyamezela kunesandla njani ekuthuleni kwebandla?

4 Funda KwebeKholose 3:12, 13. Ebandleni, ukuzithoba nokunyamezela kuyasebenzisana ukuthuthukisa ukuthula. Zombili iingcenye zesithelo somoyesi zisisiza bona sisebenzelane nabanye ngesirhawu, sihlale sinomoya ophasi nesikwatiswako, begodu silise ukuzibuyiselela abanye nebatjho namtjhana benza izinto esingazithandiko. Nesiba nomraro nomKrestu esikunye naye, ukunyamezela, namtjhana ukuba nesineke, kuzosirhelebha singalahli ithawula kubanakwethu namtjhana kibodadwethu kodwana senze koke esingakwenza ukulungisa umraro loyo. Ukuzithoba nokunyamezela kuyatlhogeka kwamambala ebandleni? Iye, ngombana soke asikapheleli.

5. Yini eyenzeka hlangana kwakaPowula noBhanabhasi, begodu lokho kutjengisani?

5 Cabangela okwenzeka hlangana kwakaPowula noBhanabhasi. Gade besebenze boke iimnyaka ekuthuthukiseni iindaba ezimnandi. Ngamunye wabo bekaneemfanelo ezihle. Nokho, kesinye isenzakalo, kwaba ‘nokuphikisana okukhulu hlangana nabo bebahlukana.’ (IZe. 15:36-39) Isehlakalwesi sigandelela bona neencekwini zakaZimu ezizinikeleko, kuzokuba nokungavumelani ngezinye iinkhathi. Nengabe umKrestu uba nokungavumelani nomunye umKrestu, yini angayenza ukukhandela ubujamo bona bungabhebhetheki bekube nokungazwani okuhlala isikhathi eside?

6, 7. (a) Ngisiphi isiluleko esingokoMtlolo esingasilalela ngaphambi kobana ingcoco nesikholwa naye ibe yipikiswano evuthako? (b) Ziyini iinzuzo ‘zokulalela msinyana nekukhulunywako singaphenduli msinyana, siphuze ukuthukuthela’?

6 Njengombana kutjengiswa mumutjho othi ‘ukuphikisana okukhulu,’ ukuphikisana hlangana kwakaPowula noBhanabhasi kwenzeka msinyana begodu kwaba kukhulu. Nengabe umKrestu uzizwa kwanga uyasilingeka nekakhuluma ngendaba ethileko nakholwa naye, uhlakaniphile nekalalela isiluleko esifumaneka kuJakobosi 1:19, 20 esithi: “Loyo naloyo kufanele alalele msinyana nakukhulunywako, kodwana angakhulumi msinyana, aphuze ukuthukuthela. Ngombana umuntu othukuthelako angekhe akwenza okulungileko okufunwa nguZimu.” Kuye ngobujamo, angalinga ukutjhugulula indaba, ayilise ikulumiswano leyo, namtjhana abawe ukukhamba ngaphambi kobana ikulumiswano itjhise.—Iziy. 12:16; 17:14; 29:11.

7 Ziyini iinzuzo zokulalela isilulekwesi? Ngokuzinikela isikhathi sokwehlisa umoya, athandaze ngendaba leyo, acabange nangendlela ebhedere khulu yokuphendula, umKrestu uzivumela anqotjhiswe mumoya kaZimu. (Iziy. 15:1, 28) Angaphasi kokunqotjhiswa mumoya, angatjengisa ukuthobeka nokunyamezela. Ngalokho, ukuhlomele ukusebenzisa isiluleko esifumaneka Kwebe-Efesu 4:26, 29 esithi: “Nengabe nifikelwa kuthukuthela, zibambeni ningoni . . . Ningavumi bona ngemilonyeni yenu kuphume iinkulumo ezimbi ezilihlazo, kodwana nikhulume lokho okulisizo nokwakhako lapha kuhlongeka khona, kulethe isibusiso kwabazwako.” Kwamambala, nesimbatha ukuthobeka nokunyamezela sihlanganyela ekwenzeni ibandla libe nokuthula nobunye.

Qabula Umndenakho Ngokuba Nomusa Nobuhle

8, 9. Uyini umusa nobuhle, begodu zinamuphi umphumela emndenini?

8 Funda Kwebe-Efesu 4:31, 32; 5:8, 9. Njengomoyana otjho kamnandi nesiselo esimakhaza elangeni elikhupha unomdakani ngemgodini, umusa nobuhle buyaqabula. Eemndenini zenza kube nomoya othabisako. Umusa yifanelo ethandekako ebangelwa kukuba nekareko yamambala kwabanye, ikareko ebonakala ngezenzo ezilisizo namezwi acabangelako. Ubuhle, njengomusa, yifanelo ehle ebonakala ngezenzo ezizuzisa abanye. Bubonakala ngomoya wokupha. (IZe. 9:36, 39; 16:14, 15) Kodwana ubuhle bubandakanya nokhunye.

9 Ubuhle kuziphatha okuhle okusezingeni eliphakemeko. Bubandakanya ingasi lokho esikwenzako kwaphela, kodwana okuqakatheke khulu, lokho esingikho. Cabanga ngomfazi olungiselela umndenakhe iinthelo, uhlolisisa isiquntu ngasinye njengombana asisika ukuqinisekisa bona simnandi begodu sivuthwe soke, asikonakali ngaphandle namtjhana ngaphakathi. Ngokufanako, ubuhle obuvezwa mumoya ocwengileko buthinta zoke iindlela zokuphila komKrestu.

10. Yini engenziwa ukurhelebha amalungu womndeni ahlawulele isithelo somoya?

10 Eemndenini wamaKrestu, yini engarhelebha amalungu womndeni bona aphathane ngomusa nangobuhle? Ilwazi elinembileko leLizwi lakaZimu lidlala indima eqakathekileko. (Khol. 3:9, 10) Ezinye iinhloko zeemndeni zibandakanya ukufunda ngesithelo somoya njengengcenye yokuKhulekela koMndeni kwaqobe veke. Akusibudisi ukuhlela isifundo esinjalo. Usebenzisa amathulusu wokwenza irhubhululo afumaneka ngelimi lakho, khetha ukwaziswa okukhuluma ngengcenye ngayinye yesithelo somoya. Ningacabangela iingaba ezimbalwa ngeveke, nithathe iimveke ezimbalwa ukucabangela ifanelo ngayinye. Njengombana nifunda ukwazisokho, fundani benicoce ngeemtlolo ekhonjiweko. Funani iindlela zokusebenzisa enikufundako, nithandaze kuJehova bona abusise iimzamenu. (1 Thi. 4:15; 1 Jwa. 5:14, 15) Isifundo esinjalo singawenza na umahluko endleleni amalungu womndeni aphathana ngayo?

11, 12. Iimdeni eembili yazuza njani ngokufunda ngomusa?

11 Isibili esisesesitjha, sifisa ukwenza umtjhado waso uphumelele, saqunta ukuba nesifundo esidephileko ngesithelo somoya. Sazuza njani? Umfazi uthi: “Ukufunda bona umusa ubandakanya kokubili ukuthembeka nokuzinikela kwenze umehluko omkhulu endleleni esiphathana ngayo bekube namhlanjesi. Kusifundise ukucabangela nokulibalela. Godu kusifundise nokuthi ‘ngiyathokoza’ nokuthi ‘ngibawa ukulitjalelwa’ nekufanelekako.”

12 Esinye isibili esimaKrestu, ebesineemraro yomtjhado, satjheja bona umusa gade ungekho ebuhlotjeni baso. Saqunta ukufunda ngomusa ndawonye. Kwaba namuphi umphumela? Indoda iyakhumbula: “Ukufunda ngomusa kwasirhelebha sabona itlhogakalo yokubeka omunye ebuhleni kunokumcabangela okumbi, siqale okuhle komunye nomunye. Sathoma ukutjheja khulu iintlhogo zomunye nomunye. Ukuba nomusa kwabandakanya ukubawa umkami bona abeke lobubodlhana ngokutjhaphulukileko ngaphandle kokuphathwa kumbi ngilokho akutjhoko. Kwatjho bona ngilise ukuzikhakhazisa. Njengombana sithoma ukuberegisa umusa emtjhadwenethu, kancani kancani ukufuna ukuzivikela kwaphunguleka. Bekutjhaphulula kwamambala.” Umndenakho ungazuza ngokufunda ngesithelo somoya?

Tjengisa Ikholo Newungerhorhomejeni

13. Ngiyiphi ingozi okufuze siyitjheje engokomoyeni lethu?

13 AmaKrestu kutlhogeka avumele ukunqotjhiswa mumoya kaZimu kokubili nekasetjhatjhalazini nerhorhomejeni. Namhlanjesi ephasini lakaSathana, iinthombe ezisilapheleko nezonakeleko zokuzithabisa zirhagele. Lokho kungaba yingozi engokomoyeni lethu. UmKrestu kufuze enzeni nekunje? ILizwi lakaZimu liyasiluleka: “Lahlani izenzo zeensila, nokuziphatha ngokukhohlakala. Zinikeleni kuZimu namukele ilizwi alitjalileko ngeenhliziyweni zenu, ngombana ilizweli linamandla wokuniphulusa.” (Jak. 1:21) Asicabangele indlela ikholo, enye yengcenye yesithelo somoya, elingasirhelebha ngayo sihlale sihlwengekile phambi kwakaJehova.

14. Ukutlhoga ikholo kungakudosela njani emikghweni engakalungi?

14 Nesinekholo lamambala, sizokucabanga ngoJehova uZimu njengomuntu wamambala. Nengabe uZimu akasingokwamambala kithi kungaba lula ukuhlanganyela emikghweni engakalungi. Cabanga ngalokho okwenzeka hlangana nabantu bakaZimu eenkhathini zekadeni. UJehova wembulela umporofidi u-Ezekiyeli bona izinto ezinyenyisako bezenziwa ngemsithelweni, wathi: “Awukakuboni na, ndodana yomuntu, lokho abantu bendlu yakwa-Israyeli abadala abakwenza ngebumnyameni, ngamunye ngekumbenakhe yangaphakathi yokubukisa? Ngombana bathi, ‘uJehova akasiboni. UJehova uyitjhiyile inarha.’” (Eze. 8:12) Utjhejile bona khuyini eyabangela umraro? Khenge bakholelwe bona uJehova uyakubona abakwenzako. UJehova bekangasi ngokwamambala kibo.

15. Ikholo eliqinileko kuJehova lisivikela njani?

15 Ngokuphambeneko, cabangela isibonelo sakaJosefa. Nanyana bekakude nomndenakhe nebantwini bekhabo, uJosefa wala ukuhlanganyela ubulili nomkaPotifaro. Kubayini? Wathi: “Nje-ke ngingabenza njani ubumbi obukhulobu ngone kuZimu?” (Gen. 39:7-9) Kwamambala, uJehova bekamumuntu wamambala kuye. Nengabe uZimu ungokwamambala kithi, ngekhe sibukele zokuzithabisa ezisilapheleko namtjhana senze ezinye izinto ngemsitheleni esaziko bona azimthabisi uZimu. Ukuzimisela kwethu kuzokufana nekomrhalani owabhina wathi: “Ngizokhamba ngokuthembeka kwehliziyo yami ngendlinami. Ngekhe ngibeke phambi kwamehlwami nanyana yini engasilirhelebho.”—Rha. 101:2, 3.

Tjheja Ihlizwakho Ngokufunda Ukuzibamba

16, 17. (a) Njengombana kuhlathululwe encwadini yeZiyema, “isokana elitlhoga ihliziyo” layengeka njani esonweni? (b) Kungenzeka njani namhlanje okufana nokutjengiswe esithombeni esisekhasini 30, kungakhathaliseki bona ungangani?

16 Ukuzibamba yingcenye yamaswaphela yesithelo somoya, esisenza sikghone ukwala izinto uZimu angazifuniko. Kungasirhelebha sitjheje ihliziywethu. (Iziy. 4:23) Cabangela isenzakalo esifumaneka kuZiyema 7:6-23, esihlathulula indlela “isokana elitlhoga ihliziyo” elayengwa maqhinga wengwadla. Layengwa “nelidlula ngendledlana eduze nejika lengwadla.” Mhlamunye ukufuna kwalo ukwazi kwalenza langena lapha kuhlala khona ingwadla leyo. Msinyana labhalelwa kubona bona lidoselwa ekambweni yobudlhayela “ethinta umphefumulo walo.”

17 Isokanela belingawubalekela njani umtjhapho obuhlungu lo? Ngokulalela isiyeleliso esithi: “Ungaphambukeli eendleni zakhe.” (Iziy. 7:25) Kunesifundo esisifumanako: Nesifuna bona umoya kaZimu usinqophise, kufuze sibalekele ukuzibeka ebujamweni obulingako. Enye indlela umuntu angawela ngayo ekambweni yobudlhayela ‘yesokana elitlhoga ihliziyo’ kutjhentjhatjhentjha iinhlelo zakamabonakude namtjhana ngokuphuma ungena ku-Internet ngokungatlhogekiko. Kungakhathaliseki bona ahlosile namtjhana awa, angazithela eenthombeni ezivusa ikanuko yomseme. Kancani kancani angangenwa mumukghwa osilapheleko wokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko, kube neemphumela ebuhlungu esazeleni sakhe nebuhlotjeni bakhe noZimu. Kungathinta khona kanye ukuphila kwakhe.—Funda KwebeRoma 8:5-8.

18. Ngimaphi amagadango umKrestu angawathatha ukuvikela ihliziywakhe, begodu lokhu kuhlanganisani?

18 Kuliqiniso, singakghona ukuzibamba begodu kufuze senze njalo ngokuthatha igadango msinyana nesihlangana nesithombe esivusa ikanuko. Kodwana, qala bona bekuzoba bhedere kangangani nesibalekela ubujamo obunjalo kwekuthomeni! (Iziy. 22:3) Ukuzibekela iimvikelo ezifaneleko bese unamathela kizo kuhlanganisa ukuzibamba. Ngokwesibonelo, ukubeka i-computer endaweni ebonwa nguwoke woke kungaba sivikelo. Abanye bakufumana kukuhle ukuberegisa i-computer namtjhana ukubukela umabonwakude kwaphela nekunabantu. Abanye bakhetha ukungabi nayo i-Internet. (Funda uMatewu 5:27-30.) Kwanga singathatha nanyana ngimaphi amagadango atlhogekako ukuvikela thina neemndenethu bona sikghone ukukhulekela uJehova ‘ngehliziyo emhlophe nangesazela esimsulwa nekholo elinganakho ukuzenzisa.’—1 Thi. 1:5.

19. Ziyini iinzuzo zokuvumela umoya ocwengileko usinqophise?

19 Isithelo esivezwa kuberega komoya ocwengileko siletha iinzuzo. Ukuzithoba nokunyamezela kunesandla ekuthuleni kwebandla. Umusa nobuhle buthuthukisa ithabo lomndeni. Ikholo nokuzibamba kusisiza sihlale siseduze noJehova begodu sihlwengile phambi kwakhe. Ngaphezu kwalokho, yebeGalatiya 6:8 iyasiqinisekisa: “Otjalela umoya wakaZimu, uzavuna ukuphila okungapheliko kuye umoya wakaZimu.” Kwamambala, ngokusekelwe emhlatjelweni kaKrestu, uJehova uzokusebenzisa umoya ocwengileko ukudlulisela ukuphila kilabo abavumela ukunqotjhiswa ngiwo.

Ungaphendula Njani?

• Ukuthobeka nokunyamezela kukuthuthukisa njani ukuthula kwebandla?

• Yini engarhelebha amaKrestu bona atjengise umusa nobuhle ekhaya?

• Ikholo nokuzibamba kungamrhelebha bunjani umKrestu bona atjheje ihlizwakhe?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 28]

Ungayikhandela bunjani ikulumiswano ngaphambi kobana itjhise?

[Isithombe ekhasini 29]

Isifundo sesithelo somoya singawuzuzisa umndenakho

[Isithombe ekhasini 30]

Ngiziphi iingozi esizibalekelako ngokutjengisa ikholo nokuzibamba?