Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Uyawuvumela Yini Umoya WaNkulunkulu Kutsi Ukuhole?

Uyawuvumela Yini Umoya WaNkulunkulu Kutsi Ukuhole?

‘Umoya wakho lomuhle awungiholele endleleni lebekile.’​—HLA. 143:10.

1, 2. (a) Shano tentakalo Jehova laye wasebentisa kuto umoya wakhe longcwele etincekwini takhe. (b) Umoya longcwele usebenta etimeni letitsite nje kuphela yini? Chaza.

 YINI lefika engcondvweni nawucabanga ngendlela umoya longcwele losebenta ngayo? Ucabanga ngetento temandla taGideyoni naSamsoni yini? (Khu. 6:33, 34; 15:14, 15) Kungenteka ucabanga ngesibindzi emaKhristu ekucala lasiveta nobe ngaStefano ngesikhatsi eme embikweSanhendrini. (Imis. 4:31; 6:15) Lamuhla, kutsiwani ngenjabulo leba khona emihlanganweni yetfu yetive, bucotfo bebazalwane betfu labasemajele ngesizatfu sekungahlanganyeli etindzabeni tetembangave, kanye nekwandza lokumangalisako kwemsebenti wekushumayela? Tonkhe letibonelo tibufakazi bekutsi umoya longcwele uyasebenta.

2 Umoya longcwele usebenta etimeni letitsite nje kuphela yini kanye nakuleto letingetulu kwemandla? Cha. LiVi laNkulunkulu likhuluma ngemaKhristu ‘lahamba ngemoya,’ ‘laholwa ngumoya,’ kanye ‘nalaphila ngemoya.’ (Gal. 5:16, 18, 25) Lamavi aveta kutsi umoya longcwele ungachubeka ukutsintsa kuphila kwetfu. Malanga onkhe, kufanele sicele Jehova kutsi acondzise indlela yetfu yekucabanga, yekukhuluma, kanye neyekutiphatsa, asebentisa umoya wakhe. (Fundza Tihlabelelo 143:10.) Njengobe sivumela umoya kutsi usebente ekuphileni kwetfu, utawusenta sibe netitselo letitawucabula labanye bantfu futsi tidvumise Nkulunkulu.

3. (a) Kungani sidzinga kuholwa ngumoya longcwele? (b) Ngumiphi imibuto lesitawuyihlola?

3 Kungani kubalulekile kutsi siholwe ngumoya longcwele? Kungobe kunalamanye emandla lafuna kusilawula, futsi lamelene nekusebenta kwemoya longcwele. LiBhayibheli libita lamandla ngekutsi ‘yinyama,’ lokusho sifiso senyama yetfu lenesono, kanye nelifa lekungapheleli lesilitfole ku-Adamu. (Fundza Galathiya 5:17.) Kuhlanganisani kuvumela kutsi umoya waNkulunkulu usihole? Kukhona yini lesingakwenta kute silwisane nalenyama lenesono? Asesihlole lemibuto njengobe sitawube sicoca ngetici letisitfupha letisele ‘tetitselo temoya,’ letifaka ekhatsi ‘kubeketela, bubele, kulunga, kukholwa, kutfobeka, kanye nekutibamba.’​—Gal. 5:22, 23.

Kutfobeka Kanye Nekubeketela Kwenta Libandla Libe Nekuthula

4. Kutfobeka kanye nekubeketela kulenta njani libandla kutsi libe nekuthula?

4 Fundza Kholose 3:12, 13. Kutfobeka kanye nekubeketela kudzingeka kokubili kute kube nekuthula ebandleni. Totimbili letici tetitselo temoya tisisita kutsi siphatse labanye ngemusa, sitibambe nasitfukutsele, futsi sibalekele kuphindzisela nangabe labanye bantfu bakhuluma nobe basiphatsa kabi. Nangabe sinenkinga nalomunye umKhristu, kubeketela nobe sineke, kutawusisita kutsi singamtfukutseleli, kodvwa sente konkhe lokusemandleni etfu kutsi silungise lenkinga. Kutfobeka kanye nekubeketela kudzingeka mbamba yini ebandleni? Yebo, ngobe sonkhe sinesono.

5. Kwentekani emkhatsini waPawula naBhanabasi, futsi loku kugcizelelani?

5 Cabanga ngaloko lokwenteka emkhatsini waPawula naBhanabasi. Basebenta bobabili iminyaka leminyenti batfutfukisa tindzaba letinhle. Ngamunye wabo abenetimfanelo letinhle. Nanobe kunjalo, ngalelinye lilanga kwaba nesimo lesabenta “bacabana kabi, baze bahlukana.” (Imis. 15:36-39) Loku lokwenteka kugcizelela kutsi ngisho netinceku taNkulunkulu letitinikele, tingacabana ngaletinye tikhatsi. Nangabe umKhristu anenkinga nemuntfu lakholwa naye, yini lokufanele ayente kute avimbe kutsi leso simo sibe sibi kakhulu futsi sonakalise buhlobo babo?

6, 7. (a) Ngusiphi seluleko semBhalo lesingasisebentisa kute sibalekele kutfukutsela nasikhuluma nemzalwane wetfu ngendzaba letsite? (b) Ngutiphi tinzuzo ‘tekushesha kuva, kwephuta kukhuluma, nekwephuta kutfukutsela’?

6 Njengobe kuvetwa ngulamavi latsi “bacabana kabi,” kungevani kwaPawula naBhanabasi kwenteka ngekushesha bangakalindzeli futsi kwaba kubi kakhulu. Nangabe umKhristu abona kutsi sewucala kutfukutsela nakakhuluma nalomunye umzalwane ngendzaba letsite, utawube wenta kahle ngekulalela seluleko lesitfolakala kuJakobe 1:19, 20: “Ngulowo nalowo muntfu akasheshe kuva, ephute kukhuluma, ephute nekutfukutsela; ngobe lulaka lwemuntfu alukwenti kulunga lokungukona kwemukeleka kuNkulunkulu.” Abona leso simo, angetama kushintja lendzaba labakhuluma ngayo, bese bakhuluma ngalokunye, nobe akhetse kuhamba ngembikwekutsi loko labakhuluma ngako kucale kuba kubi kakhulu.​—Taga 12:16; 17:14; 29:11.

7 Tiyini tinzuzo tekulalela leseluleko? Ngekwehlisa umoya, kuthandaza ngaleyo ndzaba, kanye nekucabangisisa ngendlela lekahle yekuphendvula, umKhristu usuke avumela kuholwa ngumoya waNkulunkulu. (Taga 15:1, 28) Nangabe lomoya usebenta kuye, utawukwati kutfobeka futsi abeketele. Ngaleyo ndlela, utawukulungela kulalela leseluleko lesitfolakala ku-Efesu 4:26, 29, lesitsi: “Tfukutselani, kodvwa ningoni . . . Akungabe kusaphuma nalinye livi lelibolile emlonyeni wenu, kodvwa kube ngulelilungele kwakha njengalokuswelekile, kuze libavetele umusa labevako.” Ngako-ke, nasembatsa kutfobeka nekubeketela sitawukwenta kutsi kube nekuthula kanye nebunye ebandleni.

Cabula Umndeni Wakho Ngekuba Nebubele Kanye Nekulunga

8, 9. Buyini bubele kanye nekulunga, futsi kusitsintsa njani simo sasekhaya?

8 Fundza Efesu 4:31, 32; 5:8, 9. Njengemoya loshaya kamnandzi kanye nesinatfo lesibandzako nalishisa, bubele kanye nekulunga kuyacabula. Letimfanelo tenta kutsi kube nekuthula emndenini. Bubele buyimfanelo lekhangako lebangelwa kukhatsalela labanye ngebucotfo, nekukuveta ngetento letilusito kanye nemavi lacabangelako. Njengebubele, kulunga kuyimfanelo lenhle levetwa ngetento letizuzisa labanye. Kubonakala ngekuba nemoya wekupha. (Imis. 9:36, 39; 16:14, 15) Nanobe kunjalo, kulunga kufaka ekhatsi tintfo letengetiwe.

9 Kulunga kuyimfanelo yekutiphatsa lokuhle. Akutsintsi loko lesikwentako kuphela, kodvwa lokubaluleke kakhulu kutsi kutsintsa loko lesingiko. Asewucabange ngemfati lolungisa titselo letitawudliwa ngumndeni wakhe. Njengobe atisika, uhlolisisa lucetu ngalunye kute aciniseke kutsi lumnandzi futsi luvutfwe kahle, kanye nekutsi alukaboli. Ngendlela lafananako, kulunga lokuvetwa ngumoya longcwele kutsintsa yonkhe imphilo yemKhristu.

10. Yini lengentiwa kute emalunga emndeni atfutfukise titselo temoya?

10 Ekhaya lemaKhristu, yini lengasita emalunga emndeni kutsi aphatsane ngebubele nangekulunga? Lwati lolungulonalona ngeliVi laNkulunkulu lufeza indzima lebalulekile. (Khol. 3:9, 10) Letinye tinhloko temindeni tihlela kutsi kuhlolisiswe titselo temoya ekuKhonteni Kwemndeni kwakusihlwa kwamaviki onkhe. Kuhlolisisa letitselo akusiyo intfo lematima kuyenta. Nisebentisa emathulusi ekucwaninga latfolakala ngelulwimi lwenu, khetsani tincwadzi letikhuluma ngesici ngasinye setitselo temoya. Ningase nihlele kufundza tigaba letimbalwa ngeliviki, futsi nicitse emaviki lamanyentana nihlolisisa sici ngasinye. Njengobe nitadisha, fundzani futsi nicoce ngemibhalo lekhonjiwe. Funani tindlela tekusebentisa loko lenikufundzile, futsi nithandaze nicele Jehova kutsi abusise imetamo yenu. (1 Thim. 4:15; 1 Joh. 5:14, 15) Kutadisha ngalendlela kungawenta yini umehluko endleleni emalunga emndeni laphatsana ngayo?

11, 12. Imindeni lemibili yemaKhristu yazuza njani ngekuhlolisisa bubele?

11 Lenye indvodza nemfati wayo labasandza kushada bebafisa kwenta umshado wabo uphumelele, ngako bakhetsa kuhlolisisa titselo temoya. Bazuze njani kuloku? Lomfati utsi: “Kufundza kutsi bubele bufaka ekhatsi bucotfo kanye nekwetsembeka kuye kwenta umehluko lomkhulu endleleni lesiphatsana ngayo. Kusente safundza kuhoca kanye nekucolelana. Kuphindze kwasisita nekutsi sikwati kutsi ‘ngiyabonga’ nobe ‘ngiyacolisa’ nakufaneleka.”

12 Lenye indvodza lengumKhristu kanye nemfati wayo bebanetinkinga temshado, futsi babona kutsi bubele bebungekho emshadweni wabo. Bakhetsa kuhlolisisa lemfanelo yebubele ndzawonye. Waba yini umphumela? Lendvodza iyakhumbula: “Kuhlolisisa bubele kwasisita sabona sidzingo sekwetsembana kunekutsi sicabange kutsi lomunye wetfu unetisusa letimbi, kanye nekutsi sibuke lokuhle kulomunye nalomunye. Sacala kutikhatsalela tidzingo talomunye nalomunye. Kuba nebubele kwangenta ngakhulula umkami kutsi avete loko lokusengcondvweni yakhe ngaphandle kwekutsi ngimtfukutselele. Kwadzingeka kutsi ngiyekele kutigabatisa. Njengobe sacala kuba nebubele emshadweni wetfu, kancane kancane sawuyekela umkhuba wekutivikela. Loku kwasenta sakhululeka.” Umndeni wakho ungazuza yini ngekuhlolisisa titselo temoya?

Bani Nekukholwa Nawuwedvwana

13. Nguyiphi intfo lengalimata kukholwa kwetfu lokufanele siyigadze?

13 EmaKhristu kufanele avumele umoya waNkulunkulu uwahole nakanebantfu nobe nakawodvwana. Lamuhla kulelive laSathane, tiyandza titfombe kanye netekutijabulisa letingcolile. Loku kungabulimata buhlobo betfu naJehova. Yini umKhristu lokufanele ayente? LiVi laNkulunkulu liyaseluleka: “Ngako-ke lahlani yonkhe insila nalokubi lose kukunyenti, nemukele ngekutitfoba livi lelihlanyelwe kini, ngobe linemandla ekusindzisa imiphefumulo yenu.” (Jak. 1:21) Asesihlole kutsi kukholwa, lokungulesinye sici setitselo temoya, kungasisita njani kute sihlale sihlantekile embikwaJehova.

14. Kuba bete kukholwa kungaholela njani ekutiphatseni lokubi?

14 Kuba nekukholwa kusho kutsi Nkulunkulu Jehova simtsatsa njengemuntfu mbamba nobe siyakholelwa kutsi ukhona. Nangabe sicabanga kutsi akekho, kutawuba melula ngatsi kutsi sente tintfo letimbi. Asewucabange ngaloko lokwenteka kubantfu baNkulunkulu endvulo. Jehova wembulela umphrofethi Hezekeli kutsi bantfu besebenta tintfo letenyanyekako emasitseleni. Watsi: “Ndvodzana yemuntfu, ubonile kambe kutsi bentani baholi bendlu yaka-Israyeli lapha entimeni, nguloyo endvumbeni yesithico sakhe? Batsi: ‘Simakadze akasiboni. Simakadze sewulishiyile lelive.’” (Hez. 8:12) Ubonile kutsi yini leyaba nesandla kulenkinga? Bebangakholelwa kutsi Jehova uyakubona loko labebakwenta. Bebangacabangi kutsi Jehova ukhona.

15. Kukholwa lokucinile kuJehova kusivikela njani?

15 Ngalokungafanani naloko, cabanga ngesibonelo saJosefa. Nanobe abekhashane nemndeni kanye nebantfu bakubo, Josefa wala kulala nemkaPhotifari. Kungani? Watsi: “Ngingabenta kanjani lobubi lobungaka, ngone kuNkulunkulu?” (Gen. 39:7-9) Siyabona-ke kutsi Jehova abengumuntfu mbamba kuJosefa. Nangabe natsi simtsatsa kanjalo, angeke sihlanganyele ekutijabuliseni lokungcolile nobe sente tintfo emasitseleni lesatiko kutsi atimjabulisi Nkulunkulu. Sitawutimisela njengemhlabeli lowahlabela watsi: “Ngiyawuhamba ngimsulwa endlini yami. Ngingeke ngitimisele kwenta lokubi.”​—Hla. 101:2, 3.

Londvolota Inhlitiyo Yakho Ngekutsi Utibambe

16, 17. (a) Njengobe kuchaziwe encwadzini yeTaga, ‘lijaha lelalite lwati’ langena njani esonweni? (b) Njengobe kuvetiwe ekhasini 30, intfo lefananako ingenteka njani nakitsi lamuhla ngisho nobe kungatsiwa sibadzala nobe sibancane?

16 Kutibamba lokusici sekugcina setitselo temoya, kusisita kutsi sibalekele tintfo Nkulunkulu latenyanyako. Kungasisita kutsi silondvolote inhlitiyo yetfu. (Taga 4:23) Asewucabange ngendzaba letfolakala kuTaga 7:6-23, lechaza indlela ‘lijaha lelite lwati’ lelavumela ngayo kuyengwa yingwadla letsite. Labanjwa ngemuva ‘kwekuhamba esitaladini eceleni kwelikona layo.’ Kungenteka lelijaha laphambukela kuleso sitaladi linelilukuluku lelikhulu. Alizange libone kutsi liholeleka esentweni lesibulima ‘lesitsintsa imphilo yalo.’

17 Lelijaha lalingakubalekela njani loku? Ngekulalela nasi secwayiso: “Ningayi lapho aya ngakhona.” (Taga 7:25) Nasi sifundvo lesisitfolako: Nangabe sifuna umoya waNkulunkulu kutsi usihole, kufanele singatifaki etimeni letingasilinga. Indlela umuntfu langalilingisa ngayo ‘lelijaha lelite lwati’ kutsi avule titeshi te-TV ngalokungenasidzingo nobe abuke i-Internet ngephandle kwesidzingo. Ahlosile nobe angakahlosi, angase ahlangane netintfo letivusa inkhanuko. Kancane kancane angacala kuba nemkhuba wekubuka titfombe lelingcolile, lokungaletsa imiphumela lemibi kunembeza kanye nasebuhlotjeni bakhe naNkulunkulu. Loku kungatsintsa ngisho nemphilo yakhe.​—Fundza Roma 8:5-8.

18. Ngutiphi tinyatselo umKhristu langatitsatsa kute alondvolote inhlitiyo yakhe, futsi kungani loku kudzinga kutibamba?

18 Empeleni singakhona kutibamba futsi kufanele sente kanjalo, ngekutsi sitsatse sinyatselo ngekushesha nangabe sihlangana nesitfombe lesingcolile. Kodvwa kuncono kakhulu kuvele sikubalekele kwasekucaleni kungena kuleyo nkinga. (Taga 22:3) Kutibekela imincele lefanele kanye nekuhlala kuyo kudzinga kutsi sibe nekutibamba. Kugcina i-computer isendzaweni lebonakalako kungaba sivikelo. Labanye bakutfola kuncono kusebentisa i-computer nobe kubukela i-TV nangabe kunalabanye bantfu. Labanye bancume kuvele bangabi nayo i-Internet. (Fundza Matewu 5:27-30.) Shengatsi singatsatsa nobe ngutiphi tinyatselo letidzingekako kute sitivikele tsine kanye nemindeni yetfu kute sitewukhonta Jehova ‘ngenhlitiyo lemhlophe, nembeza lomsulwa kanye nangekukholwa lokute kutentisa.’​—1 Thim. 1:5.

19. Ngutiphi tinzuzo tekuvumela umoya longcwele kutsi usihole?

19 Letitselo letivetwa kusebenta kwemoya longcwele tiletsa tinzuzo letinyenti. Kutfobeka nekubeketela kwenta libandla libe nekuthula. Bubele kanye nekulunga kwenta umndeni ujabule. Kukholwa kanye nekutibamba kusisita kutsi sihlale sisondzelene naJehova futsi sihlantekile emehlweni akhe. Ngetulu kwaloko, Galathiya 6:8 uyasicinisekisa: “Lohlanyela [emoyeni] waNkulunkulu, uyawuvuna kuphila lokuphakadze kulowo moya.” Ngemhlatjelo wesihlengo saKhristu, Jehova utawusebentisa umoya wakhe longcwele kute uletse kuphila lokuphakadze kulabo labaholwa ngulowo moya.

Ungaphendvula Njani?

• Kutfobeka nekubeketela kukutfutfukisa njani kuthula ebandleni?

• Yini lengasita emaKhristu kutsi abenebubele kanye nekulunga ekhaya?

• Kukholwa nekutibamba kumsita njani umKhristu kutsi alondvolote inhlitiyo yakhe?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 28]

Singakubalekela njani kutfukutsela nasikhuluma nalomunye umuntfu ngendzaba letsite?

[Sitfombe ekhasini 29]

Kuhlola titselo temoya kungawuzuzisa umndeni wakho

[Sitfombe ekhasini 30]

Ngutiphi tingoti lesitibalekelako ngekuba nekukholwa kanye nekutibamba?