Iar Lo Elõñ Men ko Rem̦m̦an

Ekkar Ñan Arthur Bonna

ILO iiõ eo 1951, ña im lio pãleõ etan Edith, kõmro ar pãd ilo juon kweilo̦k el̦ap. Ilo iien in rar kõjjel̦ã ñan aolep bwe enaaj wõr juon kweilo̦k ñan ro im rej m̦õn̦õn̦õ in bõk jerbal in mejinede.

Ilo m̦õkaj iar ba: “Kõjro etal im roñjake!”

Ak Edith ear ba: “Art, kõjro ejjab maroñ mejinede!”

Im iar ba: “Edith, kõjro ej etal wõt im roñjake.”

Innem kõmro ar etal im ãlikin an kar m̦õj kweilo̦k eo, rar kajjitõk bwe kõmin kanne juon peba ñan am maroñ del̦o̦ñ ilo Jikuul̦ in Mejinede.

Iar ba ñan Edith, “Kõjro kanne peba in.”

Ak Edith ear ba: “Art, ak baam̦le ko arro?”

Ãlikin an mootl̦o̦k juon im jimattan iiõ ko jãn iien in, kõmro ar pãd ilo Jikuul̦ in Mejinede eo. Ke ear jem̦l̦o̦k jikuul̦ eo, rar jilkinl̦o̦k kõmro ñan aelõñ in Ecuador bwe kõmro en mejinede ie.

Ke kwaar riiti naan ko aõ ñan lio pãleõ, bõlen kwaar kile bwe ña kain armej rot en̦ me em̦õkaj ñan aolep men im el̦ap an lõke bwe emaroñ kõm̦m̦ane jabdewõt men ej pepe ñan kõm̦m̦ane. Bõtab, Edith ear kain armej eo me ettã bũruon im eineem̦m̦an. Ear dik im rũttol̦o̦k ilo juon bukun edik etan Elizabeth ilo Pennsylvania me ej pãd ilo Amedka. Im ejañin kar pãd ettol̦o̦k jãn ijo kapijukunen ak iion armej ro jãn aelõñ ko jet. Ear jab juon men epidodo ñan e ñan likũt baam̦le eo an im em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon jikin. Jekdo̦o̦n ak ear m̦õn̦õn̦õ in bõk jerbal in mejinede im etal ñan bar juon aelõñ. Kõmro ar tõparl̦o̦k Ecuador ilo iiõ eo 1954, im kõmro ar mejinede ie ñan rainin. Ium̦win iiõ ko kõmro ar pãd ijin, ekanooj lõñ men ko rem̦m̦an kõmro ar iioni. Kokõn̦aan ke roñ kõn jet iaaer?

Men ko Rem̦m̦an Ij Keememej

Kõmro ar jerbal in mejinede m̦oktata ilo kiãptõl̦ eo an Ecuador etan Quito, jikin in ej pãd ilo joko reutiej kõnke ej pãd iion tol̦. Ear bõk ruo raan ñan amro tõpar jikin in jãn bukwõn eo etan Guayaquil ikijen am̦ro uwe ilo juon train im tũrak. Kiiõ kwõmaroñ tõpar jikin kein ruo ium̦win 30 wõt minit ilo bal̦uun  ko. Ewõr emãn iiõ in amro kar mejinede ilo Quito, im aolepen iiõ kein, elõñ men ko rekam̦õn̦õn̦õ kõmro ar iioni. Tokãlik ilo iiõ eo 1958, rar kajjitõk bwe kõmro en̦ bõk jerbal in itoitak im lol̦o̦k congregation ko.

Ilo kar iien in, ear jab lukkuun lõñ congregation ko ilo aelõñ in. Innem ijello̦kun amro lol̦o̦k congregation ko, kõmro ar bareinwõt kwal̦o̦k naan ium̦win elõñ wiik ko ilo bukun ko redik an ri Indian ro im ejjel̦o̦k Ri Kõnnaan ro an Jeova ie. Im̦õn jokwe ko ilo jikin in relukkuun dik, ejjel̦o̦k wũntõ ie im juon wõt peet iloan. Kõmro ar bõk ippemro juon tõptõp im iloan ewõr juon jitoob jiddikdik, juon paan, juon pejin, juon tain̦am̦, pileij, nuknuk, nuujpeba ko rem̦or, im bar men ko jet. Kõmro ar kajerbal nuujpeba ko ñan pinej roñ ko ilo kiin m̦weo bwe kijdik ko ren jab maroñ del̦o̦ñ.

Meñe ear lukkuun marok iloan mõkein, ak kõmro ej keememej iien ko rem̦m̦an kõmro ar bwebwenato in boñ ke kõmro ej jijet iion peet eo im m̦õñã. Kõnke ekkã aõ kõnnaan m̦okta jãn aõ l̦õmn̦ak, ewõr iien lio ippa ear kajerbal iien kein ñan rõjañ eõ kõn wãween ko imaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ kõnono ñan ro jeiõ im jatũ. Naan in rõjañ kein an el̦ap aer kar jipañ eõ im kiiõ el̦apl̦o̦k aõ kakajoor ro jeiõ im jatũ ñe ij lol̦o̦k er. Bareinwõt, ñe ij kõnono kõn men ko renana kõn bar juon, ear abwin bõk kun̦aan ilo bwebwenato eo. Kõn men in, iar katak ñan l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an kõn ro jeiõ im jatũ. Bõtab enañin aolep boñ kõmro ej bwebwenato kõn point ko kõmro ar loi ilo Imõniaroñroñ eo im kõn jerbal in kwal̦o̦k naan. Im elukkuun lõñ amro bwebwenato ko rem̦m̦an im rekaitoktoklimo kõn jerbal in!

Wãween eo Kõmro Ar Lo Carlos

Ilo bukun eo etan Jipijapa me ej pãd ilo turilikin Ecuador, kar jiroñ kõmro bwe ewõr juon em̦m̦aan etan Carlos Mejía im el̦ap an itoklimo in katak Baibõl̦. Bõtab rar jab kaalikkartok tu ia eo ej jokwe ie. Ilo jibboñõn eo, kõmro ar jino pukote Carlos ak kõmro ar jaje ia eo kõmro en jino jãne, kõn men in kõmro ar baj etetal wõt. Elukkuun l̦ap an pedkat ial̦ eo kõmro ar etetal ie kõn an kar lukkuun wõt boñõn eo. Im kõn an m̦õkaj aõ etetal iar pãd im̦aanin lio ippa, bõtab ejjabto ij roñ an juon armej ikkũr im ba, “Art!” Ke ij reilikl̦o̦k, ij loe Edith ak ej jutak iloan juon pedkat im pedkat eo etõpar bukwien neen. Joñan an kar lukkuun kõjak men eo ear wal̦o̦k, ilukkuun kõn̦aan kar ettõñ. Ak iar jab kõnke elukkuun mejen bũrom̦õj.

Iar jipañ kadiwõj e jãn pedkat eo ak juuj ko an rar pãd wõt ie. Ekar wõr ruo ajri rar pãd ijo innem iar ba ñan erro, “Inaaj lewõj amiro jããn el̦aññe kom̦ro naaj bõktok juuj ko jãn pedkat en̦.” Ilo m̦õkaj, erro ar bõktok juuj ko jãn pedkat eo, ak kiiõ Edith ear lukkuun ettoon. Jinen ajri ro ear lo men eo ear wal̦o̦k im ear kũrl̦o̦k kõmro ñan m̦weo im̦õn. Ear jipañ Edith im karreo neen ke ajri ro nejin rej karreoiki juuj ko an. M̦okta jãn amro kar etal jãn m̦weo, juon men em̦m̦an ear wal̦o̦k. Iar kajjitõk ippãn kõrã eo el̦aññe ejel̦ã ia eo kõmro maroñ loe em̦m̦aan in etan Carlos Mejía. Elukkuun bwilõñ turin mejen kõrã eo ke ej ba, “Etan l̦eo ippa n̦e.” Ejjabto, kõmro ar jino katak Baibõl̦ ippãn baam̦le in im tokãlik aolepeir rar peptaij. Ilo iiõ ko tokãlik, Carlos, lio ippãn, im ajri ro nejierro rar aolep bõk jerbal in special pioneer.

Ewõr Tokjãn Am Iion Mãlejjoñ Ko

Elõñ mãlejjoñ ko kõmro ar jelm̦ae ke kõmro ar itoitak im lol̦o̦k congregation ko. Kõmro ar etal jãn jikin ñan jikin ikijen baj, train, tũrak, l̦oon, im bal̦uun jiddik ko. Juon iien, district overseer eo etan John Mclenachan im lio pãlen Dorothy, rar itok ippemro ñan kwal̦o̦k naan ilo bukun ko me ekkã an armej ro ie eo̦ñõd. Im jikin kein rar epaake jikin diwõj del̦o̦ñ eo ñan aelõñ in Colombia. Kimeañ ar etal ñan bukwõn kein ilo juon l̦oon im ear wõr pako rar itok turin wa eo tok. Joñan kar kilepen pako ko rar joñan wõt wa eo! L̦eo ear kattõre wa eo ear bareinwõt lukkuun kor meñe ear jel̦a jerakrõk, im ear m̦õkaj in kajeere wa eo im kepaakl̦o̦k ãne.

 Bõtab, elukkuun kar wõr tokjãn amro jelm̦ae mãlejjoñ ko kõnke kõmro ar maroñ jel̦ã kajjien elõñ ro jeim im jatim. El̦ap aer jel̦ã kwal̦o̦k karwainene. Elõñ alen baam̦le ko me kõmro ar pãd ippãer rar kõn̦aan naajdik kõmro jibboñ, raelep, jota, meñe rej m̦õñã juon wõt alen ilo juon raan. Im rar kõm̦m̦an bwe kõmro en kiki iion peet meñe rej kiki lal̦. Ekkã an kar lio ippa ba, “Rein jeid im jatid el̦ap aer jipañ eõ ñan kile bwe jejjab aikuji elõñ m̦weiuk ko ñan mour.”

“Kõmro Ej Lukkuun M̦õn̦õn̦õ”

Bar juon men em̦m̦an ear wal̦o̦k ñan kõmro. Ilo iiõ eo 1960, rar kõn̦aan bwe kõmro en̦ jerbal ilo ra eo ilo Guayaquil. Iar jerbal ilo opij eo ilo ra eo ak Edith ear kwal̦o̦k naan ippãn juon congregation epaake ra eo. Iar l̦õmn̦ak bwe ijjab ekkar ñan jerbal in opij im bwe ejjel̦o̦k aõ kapeel ilo jerbal in. Bõtab Hibru 13:21 ej kalikkar bwe Anij ej letok ñan kõj “men ko rem̦m̦an otemjej ñan kõm̦anm̦an ankilaan.” Ruo iiõ ko tokãlik, rar kũr eõ bwe in pãd ilo Jikuul̦ in Mejinede ium̦win joñoul allõñ ilo ra eo ilo Brooklyn, New York. Ilo iien eo, lim̦aro rar aikuj pãd wõt im kõm̦m̦ane jerbal ko aer. Innem kar jilkintok juon lõta ñan lio pãleõ jãn Brooklyn. Ilo lõta eo, rar kajjitõk ippãn el̦aññe em̦m̦an ñe inaaj jako jãne ium̦win joñoul allõñ bwe in pãd ilo jikuul̦ eo.

Edith ear bar jejel̦o̦k im ba: “Ijel̦ã bwe men in ejjab juon men epidodo ñan kõm̦m̦ane, ak kõmro jel̦ã bwe Jeova enaaj jipañ kõmro ñan jelm̦ae jabdewõt mãlejjoñ ko rebin rej wal̦o̦k. . . . Im kõmro ej lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñan bõk jabdewõt jeraam̦m̦an epel̦l̦o̦k ñan jipañ kõmro kajejjete eddo eo am.” Im ke iar pãd ilo Brooklyn, aolep wiik Edith ear jejetok lõta ñan ña.

Jerbal Ippãn Ro Jeiõ im Jatũ Retiljek

Ilo iiõ eo 1966 kõn an kar jab em̦m̦an ãjmour eo aõ, kõmro ar bar jepl̦aak ñan Quito im wõnm̦aanl̦o̦k im mejinede ijo, im jerbal ippãn ro jeim im jatim. El̦ap an rein tiljek!

Ñan waanjoñak, ewõr juon jeid im jatid kõrã etiljek me ej pãlele ippãn juon eo ejjab pãd ilo m̦ool eo im ekkã an l̦eo pãleen m̦ane. Juon raan ilo jiljino awa jibboñ, juon ear kõjjel̦ãik eõ bwe l̦eo ippãn ear bar m̦ane. Iar m̦õkaj im ettõrl̦o̦k ñan m̦weo im̦õn sister in. Ke iar loe, iar lukkuun bwilõñ. Ear babu iion peet eo im ear lukkuun ebbõj im mao aolepen ãnbwinnin. L̦eo ippãn ear m̦ane kõn juon al̦al̦ in burum̦ m̦ae iien ear bwilo̦k al̦al̦ eo. Tokãlik ilo ejja raan eo wõt, iar lo l̦eo ippãn ilo m̦weo im̦õn im iar ba ñan e bwe men eo ear kõm̦m̦ane elukkuun bwebwe. Ear jol̦o̦k an bõd kõn men eo ear kõm̦m̦ane.

Ilo iiõ ko ilo 1970 ko, ear em̦m̦anl̦o̦k ãjmour eo aõ im kõmro ar bar bõk jerbal in itoitak im lol̦o̦k congregation ko. Jikin eo etan Ibarra ear juon iaan jikin ko kõmro ar lol̦o̦ke. Ke kõmro ar lol̦o̦k jikin in m̦oktal̦o̦k, ear wõr wõt ruo Ri Kõnnaan ro an Jeova ie, juon mejinede im juon brother me ear dik im rũttol̦o̦k ilo jikin in. Tokãlik, ke kõmro ar bar lol̦o̦k congregation eo, kõmro ar lukkuun kijooror in lo im jel̦ã kajjien ro rar kããltok ñan congregation in.

 Ilo kweilo̦k eo m̦oktata kõmro ar pãd ie, Brother Rodrigo Vaca ear kwal̦o̦k juon an katak, im katak eo ear kwal̦o̦ke ej kajjitõk im uwaak. Ñe ej kwal̦o̦k juon kajjitõk, ri kweilo̦k ro rejjab kajutak peir ak rej ikkũr im ba “Yo, yo!” (mel̦el̦ein “Ña, ña!”). Kõmro Edith ar lukkuun bwilõñ. Iar l̦õmn̦ak ippa make, ‘Etke rejjab kajutak peir ak rej ikkũr?’ Tokãlik, rar ba ñan kõmro bwe Brother Vaca ejjab maroñ lo armej ro kõnke ebilo. Bõtab ej kile ainikien kajjojo ro jein im jatin ilo congregation eo ñe rej ikkũr. Ej juon jabõt eo elukkuun jel̦ã kajjien jiip ro an! Men in ej kakeememej eõ kõn naan ko an Jijej ilo Jon 10:3, 4, 14 me ej kwal̦o̦k kõn an Jabõt eo Em̦m̦an im jiip ro an lukkuun jel̦ã kajjien doon. Rainin ilo Ibarra, ewõr jiljino congregation ko ilo kajin Spanish, juon ilo kajin Quechua, im juon congregation an ro rejaroñroñ. Brother Vaca ej tiljek wõt ilo an jerbal ãinwõt juon elder im juon special pioneer. *

El̦ap Am Kam̦m̦oolol kõn Jouj eo an Jeova

Ilo bar juon iien kõmro Edith ear kile jouj eo an Jeova. Ilo 1974, rar kajjitõk bwe kõmro en̦ bar jerbal ilo Betel. Iar bar jerbal ilo juon iaan opij ko ijo, im tokãlik kar jitõñ eõ bwe in juon iaan committee eo ilo ra eo. Ilo jinoin Edith ear jerbal ilo jikin kamat eo im tokãlik ear jerbal ilo opij eo me rej ijjilõkl̦o̦k lõta im men ko ãierl̦o̦kwõt, im ñan rainin ej kõm̦m̦ane jerbal in.

Ilo iiõ ko kõmro ar jerbal ilo Ecuador, el̦ap amro kar m̦õn̦õn̦õ in jel̦ã kajjien im kwal̦o̦k karwainene ñan mejinede ro rekããl im rar itok im jerbal ilo jikin in. Elukkuun l̦ap aer kakajoor congregation ko ijo im rej jerbal ie. El̦ap amro kar m̦õn̦õn̦õ in lo an elõñ tausan ro jeid im jatid jãn elõñl̦o̦k jãn 30 aelõñ ko em̦m̦akũttok ñan jikin in bwe ren maroñ jipañ. Im el̦ap amro bwilõñ kõn aer m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik er make! Jet iaaer rar wiakake m̦oko im̦wier im peejnej ko aer bwe ren maroñ itok ñan ijin im jipañ ilo jikin ko me el̦ap aer aikuj ri kwal̦o̦k naan ro ie. Im rar wiaiki wa ko bwe ren maroñ kwal̦o̦k naan ilo jikin ko relukkuun ettol̦o̦k, jipañ kajutak congregation ko rekããl, im jipañ kalõk Im̦õn Kweilo̦k ko. Elõñ kõrã ro ejjel̦o̦k pãleir jãn aelõñ ko jet rar itok ñan jikin in bwe ren maroñ pioneer ie. Elukkuun l̦ap an kõrã rein kijejeto im niknik ilo jerbal in aer!

Ilo aolepen iiõ ko, elõñ jeraam̦m̦an ko iar loi ilo aõ karejar ñan Anij. Jeraam̦m̦an eo el̦aptata iaaer ej kõtaan eo aõ epaak ippãn Jeova. Bareinwõt, el̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe Jeova ear letok juon aõ “ri jipañ.” (Jen. 2:18) Ewõr 69 iiõ ko in amro m̦are, im ñe ij l̦õmn̦ak kake men in, ij keememej naan ko ilo Jabõn Kõnnaan 18:22 ke ej ba: “Jabdewõt eo ej lo juon kõrã pãleen [em̦m̦an], ej lo juon men em̦m̦an.” Edith ear juon lio pãlele ekanooj em̦m̦an im ear jipañ eõ ilo elõñ wãween ko. Bareinwõt ear lukkuun yokwe jinen im em̦m̦an an kõm̦m̦an ñan e. Jãn iien eo m̦oktata kõmro ar tõparl̦o̦k Ecuador, kajjojo wiik Edith ear jejel̦o̦k ñan jinen m̦ae iien eo jinen ear jako, ilo iiõ eo 1990 ke ear 97 an iiõ.

Kiiõ ej 90 aõ iiõ im Edith ej 89 an iiõ. El̦ap amro m̦õn̦õn̦õ in kar jipañ 70 armej ñan aer jel̦ã kajen Jeova. Im el̦ap amro m̦õn̦õn̦õ bwe kõmro ar kanne peba eo ñan Jikuul̦ in Giliad 60 iiõ ko remootl̦o̦k. Pepe in ear jipañ kõmro ñan lo elõñ men ko rem̦m̦an ilo mour eo am.

[Kamelele eo itulal]

[Pija ilo peij 29]

Ilo Yankee Stadium, ilo New York ippãn mejinede ro jet m̦õttam jãn Jikuul̦ in Giliad, ilo kar 1958

[Pija ilo peij 31]

Ilo iien eo kõmar lol̦o̦k congregation ko ilo 1959, kõmar lol̦o̦k juon baam̦le im rej Ri Kõnnaan ro an Jeova

[Pija ilo peij 32]

Ilo ra eo ilo Ecuador, ilo iiõ eo 2002