Bai pa asuntu

Bai pa indisi

Profesia 3. Duensas

Profesia 3. Duensas

Profesia 3. Duensas

“I na bim tem manga di . . . duenças.” — LUKAS 21:11, NOBO TESTAMENTO NA CRIOL.

● Bonzali, un omi ku ta tarbaja na aria di saudi na un tera di Afrika ku teneba gera, fasi tudu ki pudiba pa juda jintis ku ta koba mina ku staba na muri pabia di un virus comadu Marburg. * I pidi ajuda na mon di si ŝefis ku staba na sidadi, ma i ka ruspundidu. Kuatru mis mas tardi ajuda ciga, ma Bonzali muriba ja. I paña virus Marburg atraves di jintis ki staba na tenta juda.

KE KU PROVAS TA MOSTRA? Diareia, SIDA, tuberkulosi, paludismu ku duensas ligadu ku respirason (suma pneumonia) fasi parti di duensas ku mas ta mata jintis na mundu. Na 2004, es sinku duensas mata kuas 10.7 milyon di jintis. Na utrus palabras, es signifika kuma na un anu, es duensa mata kuas un algin na kada tris sugundu.

KE KU JINTIS TA FALA PA NEGA PROVAS? Populason di mundu kontinua na omenta, es ku pui duensas tambi na omenta. I ten mas jintis ku pudi paña duensas.

SERA KI ES I BARDADI? Populason di mundu omenta ciu dimas. I asin tambi ku kapasidadi di pekadur omenta di diskubri, kontrola i trata duensas. Si asin, normalmenti pekaduris dibi di pudiba kontrola duensas, i kel? Ma i ka kila ku sta na ojadu.

KE KU BU PENSA? Sera ki jintis sta na sufri di duensas suma ku Biblia falaba ja?

Tirmiduras di con, fomi ku duensas sta na mata manga di jintis. Manga di jintis sta na sufri na mon di se kumpañeris pekadur — utru ora na mon di kilis ku bidi bi proteẑiba elis. Jubi ke ku profesias di Biblia falaba kuma i na akontisi.

[Nota bas]

^ par. 3 Marburg i un duensa ku ta fasi algin pirdi sangi. I ta kausadu pa un virus ku parsi ku virus di Ebola.

[Informasons rusumidu]

“I un kusa fiu dimas oja algin kumedu pa un Lion o pa utru limaria, di mesmu manera tambi, i fiu dimas oja duensa na mata algin puku-puku i oja kila na akontisi na bu propi ujus.” — MICHAEL OSTERHOLM, UN OMI KU TA STUDA DUENSAS.

[Leẑenda di imaẑen]

© William Daniels/Panos Pictures