Kas sa tead?
Kas sa tead?
Kas muistsetel savipitseritel leidub piiblitegelaste nimesid?
▪ Kui muistsel ajal ametlikke dokumente pitseeriti, keerati need kõigepealt rulli, seoti nööriga kinni ning siis asetati sõlme peale märg savitükk, millele löödi pitser. Pitseriga allkirjastati ja kinnitati dokumente ning tõendati nende ehtsust.
Tollal valmistati ka pitserisõrmuseid, mida peeti väga hinnaliseks (1. Moosese 38:18, UM; Ester 8:8; Jeremija 32:44). Tihti oli pitsatil selle omaniku nimi, ametinimetus ja tema isa nimi.
Arheoloogid on leidnud sadu muistseid pitsereid. Osal neist on nimed, mis esinevad ka Piiblis. Näiteks on leitud pitserid, mis on usutavasti kahe Juuda kuninga pitsati jäljendid. Ühel neist pitseritest on kirjas: „Kuulub Juuda kuningale Ahasele, Jehotami * [pojale].” Teisel on tekst: „Kuulub Juuda kuningale Hiskijale, Ahase [pojale]”. (2. Kuningate 16:1, 20.) Ahas ja Hiskija valitsesid kaheksandal sajandil e.m.a.
Teadlased on uurinud teisigi pitsereid, mis võisid olla löödud mõnele piiblitegelasele kuulunud pitsatiga. Osa neist inimestest on mainitud Jeremija kirjutistes. Nendeks on näiteks Baaruk (Jeremija kirjutaja), Gemarja („Saafani poeg”), Jerahmeel („kuningapoeg”), Juukal („Selemja poeg”) ja Seraja (Baaruki vend) (Jeremija 32:12; 36:4, 10, 26; 38:1; 51:59).
Kuidas nimetatakse Piiblis päeva osasid?
▪ Piibli heebreakeelses osas on kasutatud niisuguseid väljendeid nagu „hommik”, „päine päev”, „lõuna”, „õhtu” (1. Moosese 24:11; 5. Moosese 28:29; 1. Kuningate 18:26). Heebrealased jagasid öö kolmeks vahikorraks, millest igaüks koosnes umbes neljast tunnist. Hiljem aga võeti Iisraelis üle kreeklaste ja roomlaste jaotus, mille järgi koosnes öö neljast vahikorrast. Ilmselt viitas Jeesus viimatimainitud vahikordade jaotusele, kui ta ütles: „Püsige valvel, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas päeva lõpul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul” (Markuse 13:35). „Päeva lõpp” kestis päikeseloojangust kella üheksani õhtul. Järgmine vahikord lõppes keskööl, kolmas vahikord ehk „kukelaulu aeg” kestis kella kolmeni hommikul. Viimane, varahommikune vahikord kestis aga päikesetõusuni. Siis, kui Jeesust nähti Galilea merel kõndivat, oli parasjagu „öö neljanda vahikorra aeg” (Matteuse 14:23–26).
Piibli kreekakeelses osas viitab sõna „tund” ühele kaheteistkümnendikule päevaajast, mida loeti päikesetõusust päikeseloojanguni (Johannese 11:9). Kuna päikesetõusu ja -loojangu aeg varieerub Iisraelis aastaajati, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada vaid selle ligikaudne toimumisaeg, näiteks öeldi „umbes kuuendal tunnil” (Apostlite teod 10:9).
[Allmärkus]
^ Piiblis Jootam.
[Pilt lk 15]
Savipitserid Hiskija ja Ahase nimega (ees) ja arvatavasti Baaruki nimega (taga)
[Allikaviited]
Taga: Courtesy of Israel Museum, Jerusalem
Ees: www.BibleLandPictures.com/Alamy
[Pilt lk 15]
Päikesekell Rooma keisririigi ajast (27 e.m.a – 476 m.a.j)
[Allikaviide]
© Gerard Degeorge/The Bridgeman Art Library International
