Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Esa akɛ Abaptisi Oblahii kɛ Oblayei Bibii?

Ani Esa akɛ Abaptisi Oblahii kɛ Oblayei Bibii?

Ani Esa akɛ Abaptisi Oblahii kɛ Oblayei Bibii?

TSƐ ko ni ji Kristofonyo ni yɔɔ Philippines ni atsɛɔ Carlos * lɛ kɛɛ akɛ: “Miná miishɛɛ waa akɛ amrɔ nɛɛ mibiyoo lɛ ji Yehowa tsulɔ, ni mile akɛ lɛ hu ená miishɛɛ.” Tsɛ ko ni jɛ Greece lɛ ŋma akɛ: “Mi kɛ miŋa fɛɛ ená miishɛɛ waa akɛ abaptisi wɔbii etɛ lɛ fɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi be mli ni amɛji oblahii kɛ oblayei bibii. Amɛmiiya amɛhiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli, ni amɛná miishɛɛ akɛ amɛmiisɔmɔ Yehowa.”

Fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ náa miishɛɛ kɛ́ abaptisi amɛbii lɛ, shi bei komɛi lɛ yɛ miishɛɛ ni amɛná lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛfeɔ yeyeeye. Nyɛ ko kɛɛ akɛ: “Miná miishɛɛ waa ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ mifee yeyeeye waa.” Mɛni hewɔ nyɛ nɛɛ nu he nakai lɛ? Ekɛɛ akɛ: “Minu shishi akɛ baptisimɔ ni abaptisi mibinuu lɛ tsɔɔ akɛ, lɛ diɛŋtsɛ ebaabu ehe akɔntaa eha Yehowa.”

Esa akɛ gbekɛ fɛɛ gbekɛ kɛfee oti ni ma ehiɛ akɛ, ebaasɔmɔ Yehowa akɛ e-Dasefoi ni abaptisi amɛ lɛ ateŋ mɔ kome. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ baabi akɛ, ‘Mile akɛ mibi lɛ etee ehiɛ bɔ ni sa moŋ, shi ani eda yɛ mumɔŋ bɔ ni ebaanyɛ ekpoo jeŋba sha he kai, ni eya nɔ ehi shi akɛ mɔ ni he tse yɛ Yehowa hiɛ?’ Ekolɛ fɔlɔi krokomɛi baabi amɛhe akɛ, ‘Kɛ́ mibi lɛ kɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ he kaa kpe lɛ, ani ebaaya nɔ ekɛ miishɛɛ kɛ hiɛdɔɔ asɔmɔ Nyɔŋmɔ?’ Belɛ, mɛɛ Biblia mli gbɛtsɔɔmɔ baanyɛ aye abua fɔlɔi koni amɛna kɛji amɛbii lɛ sa mɛi ni abaptisiɔ lo?

Nɔ̃ Titri ni Ebiɔ Ji—Mɔ Atsɔ Kaselɔ

Yɛ nɔ najiaŋ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aaatsɔɔ afii abɔ ni esa akɛ mɔ ko aye dani abaptisi lɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ mɛi ni sa kɛha baptisimɔ. Yesu kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ.” (Mat. 28:19) No hewɔ lɛ, mɛi ni etsɔmɔ Kristo kaselɔi momo lɛ ji mɛi ni abaptisiɔ.

Namɔ ji kaselɔ? Insight on the Scriptures wolo lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Mɛi titri ni wiemɔ lɛ kɔɔ amɛhe ji, mɛi fɛɛ ni heɔ Kristo tsɔɔmɔi lɛ nɔ amɛyeɔ ni amɛkɛtsuɔ nii pɛpɛɛpɛ lɛ.” Ani gbekɛbii ni darako tsɔ lɛ baanyɛ abatsɔmɔ Kristo kaselɔi diɛŋtsɛ? Nyɛmi yoo ko ni kɛ nɔ ni fa fe afii 40 esɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Latin America lɛ ŋma kɛkɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ enyɛmimɛi yei enyɔ ahe akɛ: “No mli lɛ, wɔdara bɔ ni wɔbaanyɛ wɔnu shishi akɛ wɔmiisumɔ ni wɔsɔmɔ Yehowa ni wɔhi shi yɛ Paradeiso. Wɔhenɔjɔɔmɔ lɛ waje wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ kai ni oblahii kɛ oblayei kɛkpeɔ titri lɛ anaa. Wɔshwako wɔhe akɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ be mli ni wɔdarako tsɔ lɛ.”

Te ooofee tɛŋŋ ona akɛ obi lɛ ebatsɔ Kristo kaselɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbekɛ tete haa akɛ enifeemɔ nii yoɔ lɛ, akɛ enitsumɔ lɛ he tse, ni eja lo?” (Abɛi 20:11) Susumɔ nifeemɔi komɛi ni tsɔɔ akɛ gbekɛ ko miiha ‘aana eshweremɔ faŋŋ’ akɛ kaselɔ lɛ he okwɛ.—1 Tim. 4:15.

Nɔ̃ ni Tsɔɔ akɛ Mɔ ko Ji Kaselɔ

Ani obi lɛ boɔ bo toi? (Kol. 3:20) Ani etsuɔ shĩa nitsumɔ ni akɛwoɔ edɛŋ lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ beni Yesu ye afii 12 lɛ, ‘etee nɔ eba ehe shi eha efɔlɔi lɛ.’ (Luka 2:51) Eji anɔkwale akɛ, gbekɛbii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko bɛ ni baanyɛ abo efɔlɔi atoi kɛmɔ shi. Shi esa akɛ anɔkwa Kristofoi ‘anyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ’ kpaakpa. Belɛ, esa akɛ gbekɛbii ni miisumɔ ni abaptisi amɛ lɛ afee mɛi ni ale amɛ akɛ amɛboɔ amɛfɔlɔi atoi.—1 Pet. 2:21.

Susumɔ sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe: Ani obi lɛ ‘miiya nɔ eetao Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ tsutsu’? (Mat. 6:33) Ani eyɛ he miishɛɛ akɛ eeeshiɛ sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi, loo bo owoɔ lɛ hewalɛ waa dani eyaa shiɛmɔ ni ekɛ mɛi yawieɔ yɛ shinai anaa? Ani ejwɛŋmɔ yɛ sɔ̃ ni kã enɔ akɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ lɛ nɔ? Ani eyɛ he miishɛɛ akɛ ebaaku esɛɛ eyasara mɛi ni ekɛkpeɔ yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli ni náa wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ? Ani ehaa eskulbii kɛ etsɔɔlɔi leɔ akɛ eji Yehowa Odasefonyo?

Ani enaa akɛ ehe miihia ni eya asafoŋ kpeei? (Lala 122:1) Ani esumɔɔ ni eha saji ahetoo yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ kɛ Asafoŋ Biblia Nikasemɔ lɛ shishi? Ani ekɛ ehe woɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli kɛ miishɛɛ?—Heb. 10:24, 25.

Ani obi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni ekpoo nanemɛi gbohii yɛ skul kɛ hei krokomɛi bɔni afee ni eya nɔ ehiɛ jeŋba kpakpa mli? (Abɛi 13:20) Mɛɛ lalai, sinii, tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi, kɛ vidio gemisii enyaa he, ni te ekɛ Intanɛt lɛ tsuɔ nii ehaa tɛŋŋ? Ani ewiemɔi kɛ enifeemɔi tsɔɔ akɛ eesumɔ ni ehi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa?

Ani obi lɛ yɛ Biblia mli nilee bɔ ni sa? Ani ebaanyɛ ewie nɔ ni ekaseɔ yɛ nyɛgbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ mli lɛ he yɛ lɛ diɛŋtsɛ ewiemɔ mli? Ani ebaanyɛ egbála Biblia mli shishijee anɔkwalei lɛ amli? (Abɛi 2:6-9) Ani eyɛ he miishɛɛ akɛ ebaakane Biblia lɛ, ni ekase woji ni tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ efee lɛ? (Mat. 24:45) Ani ebiɔ saji yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi kɛ Biblia mli saji ahe?

Sanebimɔi nɛɛ baanyɛ aye abua bo ni ona he ni obi lɛ eda yɛ mumɔŋ kɛyashɛ. Beni osusu sanebimɔi nɛɛ ahe sɛɛ lɛ, ekolɛ obaamu sane naa akɛ esa akɛ eya ehiɛ yɛ nibii komɛi amli dani abaptisi lɛ. Shi kɛ́ eshihilɛ gbɛ tsɔɔ akɛ eji kaselɔ, ni ejɔɔ ewala nɔ eha Nyɔŋmɔ lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ oŋmɛ gbɛ ni abaptisi lɛ.

Oblahii kɛ Oblayei Bibii Baanyɛ Ajie Yehowa Yi

Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo jie hemɔkɛyeli kpo ni amɛye anɔkwa hu beni amɛji oblahii kɛ oblayei bibii loo kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Yosef, Samuel, Yosia kɛ Yesu fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ. (1 Mose 37:2; 39:1-3; 1 Sam. 1:24-28; 2:18-20; 2 Kron. 34:1-3; Luka 2:42-49) Ni ekã shi faŋŋ akɛ, atsɔse Filipo biyei ejwɛ ni gba lɛ jogbaŋŋ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi.—Bɔf. 21:8, 9.

Odasefonyo ko ni yɔɔ Greece lɛ kɛɛ akɛ: “Abaptisi mi beni miye afii 12. Mishwako mihe kɔkɔɔkɔ akɛ miha abaptisi mi. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ, afii 24 eho ni mikɛ emli afii 23 esɔmɔ akɛ be fɛɛ sɔɔlɔ. Suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa lɛ ye ebua mi be fɛɛ be ni minyɛ midamɔ naagbai ni oblahii kɛ oblayei kɛkpeɔ lɛ naa. Beni miye afii 12 lɛ, no mli lɛ mibɛ Ŋmalɛ mli nilee ni miyɔɔ amrɔ nɛɛ. Shi mile akɛ misumɔɔ Yehowa, ni miisumɔ ni masɔmɔ lɛ kɛya naanɔ. Miná miishɛɛ akɛ etee nɔ eye ebua mi koni maya nɔ masɔmɔ lɛ.”

Kɛ́ mɔ ko kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ eji anɔkwa kaselɔ lɛ esa akɛ abaptisi lɛ, ekɔɔɔ he eko akɛ eji gbekɛ loo onukpa. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Tsui akɛheɔ ayeɔ kɛshɛɔ jalɛ he, ni naabu akɛjajeɔ kɛshɛɔ yiwalaheremɔ he.” (Rom. 10:10) Kɛ́ gbekɛ ko ni ji Kristo kaselɔ lɛ kɔ gbɛ ni he hiaa, ni ji akɛ eha abaptisi lɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ lɛ kɛ efɔlɔi lɛ fɛɛ eshɛ oti ko ni he hiaa he. Kaaha nɔ ko ha miishɛɛ ni bo loo obii lɛ baaná lɛ ŋmɛɛ nyɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 5]

Baptisimɔ he Jwɛŋmɔ ni Ja

Fɔlɔi komɛi susuɔ akɛ amɛbii lɛ ni aaabaptisi amɛ lɛ ji nifeemɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ oshara yɛ mli—tamɔ eji yɛ mɔ ko ni aha lɛ hegbɛ yɛ mla naa akɛ ebaanyɛ ekudɔ tsɔne gbɛfaŋ lɛ. Shi ani baptisimɔ kɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ baanyɛ eha mɔ akaye omanye yɛ eshihilɛ mli? Biblia lɛ hetoo ji, dabi. Abɛi 10:22 lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa jɔɔmɔ lɛ, no feɔ mɔ niiatsɛ; shi deŋmegbomɔ nyɛŋ ekɛ nɔ ko afata he.” Ni Paulo ŋma kɛha oblanyo Timoteo akɛ: “Shi lɛɛlɛŋ, ninámɔ kpeteŋkpele ji Nyɔŋmɔjamɔ, kɛji mɔ ko mii shɛ enii ahe lɛ.”—1 Tim. 6:6.

Anɔkwa sane ji akɛ, Yehowa sɔɔmɔ bɛ mlɛo. Beni Yeremia sɔmɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ, ekɛ shihilɛi ni mli wawai babaoo kpe. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eŋma yɛ jamɔ ni ekɛhaa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he akɛ: “Kɛ́ mina owiemɔi lɛ miyeɔ; owiemɔi lɛ ji mimiishɛɛ kɛ mitsui mlifilimɔ; ejaakɛ aŋɔ ogbɛi awo mi, Yehowa, Zebaot Nyɔŋmɔ.” (Yer. 15:16) Yeremia le akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ ni haa enáa miishɛɛ. Shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ekomɛi jɛ Satan je lɛ. Esa akɛ fɔlɔi aye abua amɛbii lɛ koni amɛyɔse srɔtofeemɔ ni yɔɔ anɔkwa jamɔ kɛ Satan je lɛ teŋ.—Yer. 1:19.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Ani Esa akɛ Mibi lɛ Amɛ Fioo Dani Abaptisi Lɛ?

Bei komɛi kɛ́ gbekɛbii shɛ taomɔ nii kɛha baptisimɔ he po lɛ, ekolɛ fɔlɔi komɛi baakpɛ amɛyiŋ akɛ esa akɛ gbekɛbii lɛ amɛ fioo dã. Mɛni ekolɛ eji yiŋtoi ahewɔ ni amɛfeɔ nakai lɛ?

Misheɔ gbeyei akɛ kɛ́ abaptisi mibi lɛ, ekolɛ sɛɛ mli lɛ ebaayafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni abaashwie lɛ. Ani nilee yɛ mli akɛ wɔɔhe wɔye akɛ kɛ́ gbekɛ ko tsi ebaptisimɔ eto lɛ no haŋ efee mɔ ni baabu ejeŋba he akɔntaa eha Nyɔŋmɔ? Salomo kɛ oblahii kɛ oblayei bibii wie akɛ: “Ná ole akɛ [onifeemɔi ahewɔ lɛ] Nyɔŋmɔ kɛo baakojo.” (Jaj. 11:9) Ni Paulo etsĩii afii pɔtɛi komɛi atã beni ekɛ kaimɔ nɛɛ ha akɛ: “Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ” lɛ.—Rom. 14:12.

Nyɔŋmɔ jálɔi ni abaptisi amɛ kɛ amɛteŋ mɛi ni abaptisiko amɛ lɛ fɛɛ baabu amɛhe akɔntaa amɛha Nyɔŋmɔ. Kaaha ohiɛ kpa nɔ akɛ, Yehowa buɔ etsuji ahe, ni tsɔɔ akɛ ‘ehaaa aka amɛ fe bɔ ni amɛaanyɛ.’ (1 Kor. 10:13) Kɛ́ ‘amɛtee nɔ amɛha amɛhiɛ kã shi’ ni amɛwuu amɛshi efɔŋfeemɔ he kaa lɛ, amɛbaanyɛ amɛná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baafĩ amɛsɛɛ. (1 Pet. 5:6-9) Nyɛ ko ni ji Kristofonyo lɛ ŋma akɛ: “Gbekɛbii ni abaptisi amɛ lɛ yɛ yiŋtoi babaoo ahewɔ ni esa akɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ nibii fɔji ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ ahe. Mibinuu ni abaptisi lɛ beni eye afii 15 lɛ nuɔ he akɛ baptisimɔ buɔ mɔ he. Ekɛɛ akɛ, ‘Osusuuu he akɛ ooofee nɔ ko ni kɛ Yehowa mla lɛ kpãaa gbee.’ Baptisimɔ woɔ mɔ hewalɛ waa koni efee nɔ ni ja.”

Kɛ́ otsɔɔ owiemɔ kɛ onifeemɔ nɔ otsɔseɔ obii lɛ koni amɛbo Yehowa toi lɛ, obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ amɛbaaya nɔ amɛfee nakai yɛ amɛbaptisimɔ sɛɛ. Abɛi 20:7 lɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔ ni nyiɛɔ emuuyeli mli lɛ, ajɔɔ ebii yɛ esɛɛ.”

Masumɔ ni mibi lɛ ashɛ otii pɔtɛi komɛi ahe dã. Esa akɛ gbekɛbii akase nii ni baaha amɛle nitsumɔ koni kɛ́ be shwie mli lɛ, amɛnyɛ amɛkwɛ amɛhe. Shi oshara yɛ he akɛ aaaha amɛkɔ gbɛ ni baaha amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama wolokasemɔ kɛ ninamɔ nɔ moŋ fe anɔkwa jamɔ nɔ. Beni Yesu wieɔ “dumɔ nii,” loo Maŋtsɛyeli lɛ he wiemɔ ni wooo yibii lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi mɔ ni adũ yɛ ŋmei ateŋ lɛ, lɛ ji mɔ ni nuɔ wiemɔ lɛ, ni je nɛŋ he naagbamɔ kɛ nii pii ahe lakamɔ lɛ gbeɔ wiemɔ lɛ, ni ewooo yibii.” (Mat. 13:22) Kɛ́ fɔlɔ wo ebi hewalɛ ní ekɛ je lɛŋ otii amamɔ ehiɛ, ni no hewɔ lɛ ebi lɛ bu wekukpãa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ akɛ ehe ehiaa tsɔ lɛ, no baanyɛ aha shwelɛ ni gbekɛ lɛ yɔɔ akɛ esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ naa aba shi.

Beni asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ wieɔ gbekɛbii ni shɛɔ taomɔ nii kɛha baptisimɔ he shi amɛfɔlɔi ekpɛlɛɛɛ ni abaptisi amɛ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ atsĩ gbekɛ ko baptisimɔ naa lɛ, no baanyɛ eha ekaya ehiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli, ni enijiaŋ baaje wui.” Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ŋma akɛ: “Enɛ baanyɛ eha gbekɛ ko abɔi henumɔ akɛ wekukpãa kpakpa bɛ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Ekolɛ ebaayatao nɔ ni baaha etsui anyɔ emli lɛ yɛ je lɛ mli.”

[Mfoniri]

Ani esa akɛ eya yunivɛsiti dã?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]

Gbekɛ fioo baanyɛ ekɛ enifeemɔ atsɔɔ akɛ eji kaselɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 3]

Esaa ehe kɛha asafoŋ kpeei ni ekɛ ehe woɔ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Eboɔ efɔlɔi atoi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Ekɛ ehe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Esɔleɔ