Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanekpakpa Ko Yɛ Ni He Miihia Mɛi Fɛɛ

Sanekpakpa Ko Yɛ Ni He Miihia Mɛi Fɛɛ

Sanekpakpa Ko Yɛ Ni He Miihia Mɛi Fɛɛ

‘Sanekpakpa lɛ ji Nyɔŋmɔ hewalɛ ni aŋɔhereɔ mɛi yiwala.’—ROM. 1:16.

1, 2. Mɛni hewɔ oshiɛɔ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ,” ni mɛɛ saji ni kɔɔ he omaa nɔ mi?

‘MIYƐ he miishɛɛ akɛ mashiɛ sanekpakpa lɛ daa gbi.’ Eeenyɛ efee akɛ susumɔ ni tamɔ nakai eba ojwɛŋmɔ mli loo ejɛ onaa pɛŋ. Ákɛ Yehowa Odasefonyo ni kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ole akɛ ehe miihia waa ni ashiɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ.” Ekolɛ obaanyɛ otsɛ́ Yesu gbalɛ ni tsɔɔ akɛ wɔbaafee nakai lɛ mli wiemɔi lɛ yisɛɛ kɛjɛ oyitsoŋ ní okwɛɛɛ nɔ ko nɔ.—Mat. 24:14.

2 “Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ” ni oshiɛɔ lɛ tsɔɔ akɛ ootsa nitsumɔ ni Yesu je shishi lɛ nɔ. (Nyɛkanea Luka 4:43.) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, sane oti ko ni ofɔɔ he wiemɔ ji akɛ, etsɛŋ Nyɔŋmɔ kɛ ehe baawo adesai asaji amli. Yɛ “amanehulu babaoo” lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ baakpata apasa jamɔ hiɛ ni ebaajie efɔŋfeemɔ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Mat. 24:21) Ekolɛ oshiɛɔ hu akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baasaa eto Paradeiso shishi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ koni toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ babaoo anyɛ ahi shi. Anɔkwa sane ji akɛ, “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ” ji ‘sanekpakpa lɛ ni ajaje atsɔɔ Abraham ato akɛ: Omli aaajɔɔ jeŋmaji lɛ fɛɛ yɛ’ lɛ fã ko.—Gal. 3:8.

3. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ bɔfo Paulo ma sanekpakpa lɛ nɔ mi yɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ?

3 Ani eeenyɛ efee akɛ wɔfɔɔɔ sanekpakpa lɛ fã titri ko ni he miihia mɛi lɛ he wiemɔ? Yɛ wolo ni bɔfo Paulo ŋma kɛmaje Romabii lɛ mli lɛ, ekɛ wiemɔ ni ji “maŋtsɛyeli” lɛ tsu nii shi kome pɛ, shi ekɛ wiemɔ ni ji “sanekpakpa” lɛ tsu nii shii 12 sɔŋŋ. (Nyɛkanea Romabii 14:17.) Mɛɛ sanekpakpa lɛ fã Paulo wie he babaoo yɛ nakai wolo lɛ mli lɛ? Mɛni hewɔ nakai sanekpakpa lɛ he hiaa lɛ? Ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔha “sanekpakpa” lɛ fã nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli beni wɔshiɛɔ “Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ” wɔtsɔɔ mɛi yɛ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ?—2 Kor. 11:7; Rom. 15:16; 1 Tes. 2:2.

Nɔ ni He Hiaa Mɛi ni Yɔɔ Roma Lɛ

4. Beni awo Paulo tsuŋ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Roma lɛ, mɛni eshiɛ yɛ he?

4 Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ saji ni Paulo wie he beni awo lɛ tsuŋ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Roma lɛ mli. Wɔkaneɔ akɛ beni Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii basara lɛ lɛ, ‘eye (1) Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he odase faŋŋ, ni etao ní amɛyiŋ atsɔ kɛba (2) Yesu gbɛfaŋ.’ Mɛni jɛ mli kɛba? “Mɛi komɛi hé wiemɔ ní ewie lɛ amɛye, shi mɛi komɛi hu heee yeee.” No sɛɛ lɛ, Paulo ‘hereɔ mɛi fɛɛ ní baa eŋɔɔ lɛ, ni eshiɛɔ (1) Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, ni ejajeɔ (2) Nuŋtsɔ Yesu Kristo he saji lɛ etsɔɔ amɛ.’ (Bɔf. 28:17, 23-31) Ekã shi faŋŋ akɛ Paulo ma Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ mi. Shi mɛni hu ema nɔ mi? Nɔ ko ni he hiaa waa yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli—gbɛfaŋnɔ ni Yesu tsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nitsumɔ mli lɛ.

5. Mɛɛ hiamɔ nii Paulo tsu he nii yɛ Romabii awolo lɛ mli?

5 Ehe miihia ni mɛi fɛɛ ale Yesu he nɔ ko ni amɛná emli hemɔkɛyeli hu. Paulo tsu hiamɔ nii nɛɛ he nii yɛ Romabii awolo lɛ mli. Yɛ wolo nɛɛ shishijee gbɛ lɛ eŋma yɛ Nyɔŋmɔ he akɛ, ‘mɔ ni misɔmɔɔ yɛ mimumɔ mli yɛ ebi lɛ sanekpakpa lɛ mli.’ Ekɛfata he akɛ: “Mihiɛ gbooo Kristo sanekpakpa lɛ he, ejaakɛ eji Nyɔŋmɔ hewalɛ, ni aŋɔhereɔ mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ yeɔ lɛ yiwala.” Sɛɛ mli lɛ, ewie be ko ni “Nyɔŋmɔ aaatsɔ Yesu Kristo nɔ akojo gbɔmɛi ateemɔ nii lɛ yɛ misanekpakpa lɛ naa lɛ” he. Ni ekɛɛ akɛ: ‘Mijɛ Yerusalem mibɔle shi aahu kɛyashi Ilirikum ni mishiɛ Kristo sanekpakpa lɛ migbe naa.’ * (Rom. 1:9, 16; 2:16; 15:19) Kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni hewɔ Paulo ma Yesu Kristo nɔ mi eha Romabii lɛ?

6, 7. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ bɔ ni fee ni ato Roma asafo lɛ shishi lɛ he, kɛ agbɛnɛ asafo lɛ mlibii lɛ ahe?

6 Wɔleee bɔ ni fee ni ato Roma asafo lɛ shishi. Ani Yudafoi loo mɛi ni etsɔmɔ Yudafoi ni yɔɔ Yerusalem yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee Roma akɛ Kristofoi? (Bɔf. 2:10) Aloo guɔyelɔi kɛ gbɛfalɔi ni ji Kristofoi ni shiɛ anɔkwale lɛ yɛ Roma? Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, beni Paulo ŋma wolo lɛ yɛ aaafee afi 56 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ ato Roma asafo lɛ shishi jeeŋmɔ. (Rom. 1:8) Nɛgbɛ mɛi ni yɔɔ Roma asafo lɛ mli lɛ jɛ?

7 Amɛteŋ mɛi komɛi ji Yudafoi. Paulo ŋa Androniko kɛ Yunia, ni ekɛɛ akɛ amɛji ‘ewekumɛi,’ ni ekolɛ ekɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii ni ekɛtsɔɔ akɛ amɛji ewekumɛi ni ji Yudafoi. Akwila ni ji buufeelɔ ni hi Roma lɛ kɛ eŋa Priskila hu ji Yudafoi. (Rom. 4:1; 9:3, 4; 16:3, 7; Bɔf. 18:2) Shi eeenyɛ efee akɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo ni Paulo bi ni aŋa amɛ aha lɛ lɛ ji Jeŋmajiaŋbii. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi “jɛ Kaisare we lɛ,” ni eeenyɛ efee akɛ amɛji Kaisare nyɔji kɛ maŋ onukpai ni hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ nɔ kwɔlɔɔɔ tsɔ.—Fil. 4:22; Rom. 1:5, 6; 11:13.

8. Mɛɛ naagba Roma asafo lɛ mlibii lɛ yɔɔ?

8 Kristofoi ni hi shi yɛ Roma lɛ yɛ naagba ko, ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hu yɛ naagba ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Paulo wie enɛ he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Rom. 3:23) Ekã shi faŋŋ akɛ, esa akɛ mɛi ni Paulo ŋma wolo kɛmaje amɛ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ akpɛlɛ nɔ akɛ eshafeelɔi ji amɛ, ní amɛná hemɔkɛyeli hu yɛ gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto ni ekɛbaatsu amɛshihilɛ lɛ he nii lɛ mli.

Esa akɛ Mɛi Akpɛlɛ nɔ akɛ Eshafeelɔi Ji Amɛ

9. Mɛɛ yibiiwoo Paulo kɛɛ akɛ ebaanyɛ ejɛ sanekpakpa lɛ mli kɛba?

9 Yɛ Romabii awolo lɛ shishijee gbɛ lɛ, Paulo wie yibiiwoo kpakpa ni baanyɛ ajɛ sanekpakpa ni ewie he babaoo lɛ mli kɛba lɛ he akɛ: ‘Mihiɛ gbooo Kristo sanekpakpa lɛ he, ejaakɛ eji Nyɔŋmɔ hewalɛ, ni aŋɔhereɔ mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ yeɔ lɛ yiwala, Yudanyo lɛ tsutsu kɛ Helanyo hu.’ Hɛɛ, abaanyɛ ahere amɛyiwala. Shi yɛ anɔkwa sane ni atsɛ́ yisɛɛ kɛjɛ Habakuk 2:4 lɛ akɛ: “Jalɔ lɛ, hemɔkɛyeli mli eyi aaana wala yɛ” lɛ kɛ gbeekpãmɔ lɛ, esa akɛ amɛná hemɔkɛyeli dã. (Rom. 1:16, 17; Gal. 3:11; Heb. 10:38) Shi mɛɛ gbɛ nɔ nakai sanekpakpa ni baanyɛ eha ahere mɛi ayiwala lɛ kɔɔ anɔkwa sane ni ji akɛ “mɛi fɛɛ efee esha” lɛ he?

10, 11. Mɛni hewɔ susumɔ ni atsĩ tã yɛ Romabii 3:23 lɛ efeŋ sane srɔto ko kɛhaŋ mɛi komɛi shi ebaafee sane srɔto ko kɛha mɛi krokomɛi lɛ?

10 Dani mɔ ko baanyɛ aná hemɔkɛyeli ni baanyɛ ahere eyiwala lɛ, esa akɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ eshafeelɔ ji lɛ. Enɛ efeŋ sane srɔto ko kɛhaŋ mɛi ni beni amɛdaa lɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ ni amɛyɛ Biblia lɛ he nilee yɛ gbɛ ko nɔ lɛ. (Nyɛkanea Jajelɔ 7:20.) Kɛji amɛkpɛlɛɔ nɔ jio, amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ he jio lɛ, amɛnuɔ nɔ ni Paulo taoɔ etsɔɔ beni ekɛɛ akɛ: “Mɛi fɛɛ efee esha” lɛ shishi yɛ gbɛ ko nɔ. (Rom. 3:23) Fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ wɔkɛ mɛi babaoo ni nuuu wiemɔ nɛɛ shishi lɛ kpeɔ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

11 Yɛ maji komɛi amli lɛ, akɛ susumɔ ni ji akɛ afɔ wɔ akɛ eshafeelɔi lɛ tsɔseee mɛi. Ekolɛ mɛi ni yɔɔ maji nɛɛ anɔ lɛ baakpɛlɛ nɔ akɛ amɛtɔ̃ɔ, amɛyɛ sui ni esaaa, ni amɛfee nibii gbohii komɛi pɛŋ. Agbɛnɛ hu, amɛnaa akɛ mɛi krokomɛi yɛ shihilɛ ni tamɔ amɛnɔ lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, tsɔsemɔ ni amɛnine shɛ nɔ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi lɛ hewɔ lɛ, amɛnuuu nɔ hewɔ ni amɛ kɛ mɛi krokomɛi lɛ yɔɔ nakai lɛ shishi. Eji anɔkwale akɛ, yɛ wiemɔi komɛi amli lɛ, kɛ́ okɛɛ mɔ ko ji eshafeelɔ lɛ, ekolɛ mɛi krokomɛi baasusu akɛ ootao otsɔɔ akɛ mɔ lɛ ji awuiyelɔ loo kɛ́ hooo lɛ mɔ lɛ eku mlai komɛi amli. Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ mɔ ko da yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ekolɛ ekpɛlɛŋ nɔ oya akɛ eji eshafeelɔ yɛ shishinumɔ ni yɔɔ Paulo wiemɔi lɛ asɛɛ lɛ naa.

12. Mɛni hewɔ mɛi babaoo heee amɛyeee akɛ mɛi fɛɛ ji eshafeelɔi lɛ?

12 Yɛ Kristendom maji po amli lɛ, mɛi babaoo heee susumɔ ni ji akɛ adesai fɛɛ ji eshafeelɔi lɛ amɛyeee. Mɛni hewɔ? Kɛ́ amɛyaa sɔlemɔ yɛ be kɛ beaŋ po lɛ, amɛbuɔ Biblia mli sane ni kɔɔ Adam kɛ Hawa he lɛ akɛ eji adesã ko kɛkɛ. Mɛi krokomɛi dara yɛ mɛi ni heee amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ loo mɛi ni yiŋ etɛ̃ɛɛ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ ateŋ. Amɛyiŋ etɛ̃ɛɛ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ, ni no hewɔ lɛ amɛnuuu shishi akɛ Ofe ko yɛ ní lɛ etsɔɔ jeŋba he shishitoo mlai ni esa akɛ adesai ahi shi yɛ naa, ni akɛ kɛ́ mɔ ko kɛ shishitoo mlai nɛɛ tsuuu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ efee esha. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛtamɔ mɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli ni Paulo kɛɛ ‘amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko’ ni ‘amɛbɛ Nyɔŋmɔ tete yɛ je nɛŋ’ lɛ.—Efe. 2:12.

13, 14. (a) Mɛɛ yiŋtoo kome hewɔ mɛi ni heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee kɛ mɛi ni heee amɛyeee akɛ eshafeelɔi ji amɛ lɛ bɛ naajiemɔ ko lɛ? (b) Mɛɛ yibii mɛi ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ woɔ?

13 Yɛ wolo ni Paulo ŋma kɛmaje Romabii lɛ mli lɛ, ekɛ yiŋtoi enyɔ hewɔ ni kɛ́ atsɔse mɛi yɛ shihilɛi ni tamɔ nakai amli po lɛ amɛnyɛŋ amɛkɛ no ajie amɛnaa—kɛji yɛ nakai beaŋ jio, wɔbeaŋ nɛɛ jio—lɛ ha. Klɛŋklɛŋ yiŋtoo lɛ ji akɛ, adebɔɔ nibii lɛ diɛŋtsɛ yeɔ odase akɛ Bɔlɔ ko yɛ. (Nyɛkanea Romabii 1:19, 20.) Enɛ kɛ nɔ ni Paulo wie beni eŋma wolo yɛ Roma kɛmaje Hebribii lɛ akɛ: “Shĩa fɛɛ shĩa lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ” lɛ kpãa gbee. (Heb. 3:4) Nakai niiamlitsɔɔmɔ lɛ maa nɔ mi akɛ Bɔlɔ ko yɛ ni fee jeŋ muu lɛ fɛɛ loo eha jeŋ muu lɛ fɛɛ ba shihilɛ mli.

14 No hewɔ lɛ, yiŋtoo hewɔ ni Paulo ŋma kɛmaje Romabii lɛ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ—ni blema Israelbii lɛ hu fata he—ni jáa nibii ni wala bɛ amɛmli lɛ ‘bɛ naajiemɔ ko’ lɛ ja. Abaanyɛ awie nakai nɔŋŋ yɛ mɛi ni kɛ amɛhe wo bɔlɛnamɔ jeŋba sha nifeemɔi ni teɔ shi ewoɔ nɔ ni ato ní akɛ hii kɛ yei agbɔmɔtsei afee lɛ mli lɛ hu agbɛfaŋ. (Rom. 1:22-27) Beni Paulo gbalaa jwɛŋmɔ kɛbaa nakai susumɔ lɛ nɔ lɛ, emu sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ ‘Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ yɛ esha shishi.’—Rom. 3:9.

‘Odaseyelɔ’ Ko

15. Namɛi yɔɔ henilee, ni mɛni no haa amɛfeɔ?

15 Romabii awolo lɛ tsɔɔ yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ mɛi akpɛlɛ nɔ akɛ amɛji eshafeelɔi, ni ákɛ ehe miihia ni amɛná nɔ ko ni baajie amɛ kɛjɛ nakai shihilɛ gbonyo ni amɛyɔɔ mli lɛ mli. Paulo ŋma kɛkɔ mlai ni Nyɔŋmɔ kɛha blema Israelbii lɛ he akɛ: “Mɛi abɔ ni tsɔ mla nɔ fee esha lɛ, mla nɔŋŋ akɛaakojo amɛ.” (Rom. 2:12) Beni etsaa eniiamlitsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, etsɔɔ mli akɛ jeŋmajiaŋbii lɛ leee mla ni Nyɔŋmɔ kɛha Israelbii lɛ he nɔ ko, shi bei pii lɛ ‘amɛkɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla lɛ naa nii.’ Mɛni hewɔ bei pii lɛ, maji nɛɛ guɔ bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ wekumɛi ateŋ, gbɔmɔgbee, kɛ juu yɛ amɛteŋ lɛ? Paulo tsɔɔ yiŋtoo lɛ akɛ: Amɛyɛ henilee.—Nyɛkanea Romabii 2:14, 15.

16. Mɛni hewɔ kɛ́ mɔ ko yɛ henilee lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ efeŋ esha lɛ?

16 Fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ oyɔse akɛ kɛ́ mɔ ko yɛ henilee ni tsuɔ nii akɛ emligbɛ odaseyelɔ po lɛ, no etsɔɔɔ akɛ mɔ lɛ kɛ ehenilee lɛ gbɛtsɔɔmɔ baatsu nii. Anaa enɛ yɛ blema Israelbii lɛ agbɛfaŋ. Eyɛ mli akɛ Israelbii lɛ ná henilee ni Nyɔŋmɔ etsɔse lɛ kɛ mlai pɔtɛi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni guɔ juu kɛ ajwamaŋbɔɔ moŋ, shi bei pii lɛ amɛbooo amɛhenilee lɛ toi ni amɛkuɔ Yehowa Mla lɛ hu mli. (Rom. 2:21-23) Amɛyeɔ fɔ yɛ nibii enyɔ mli ni no hewɔ lɛ ekã shi faŋŋ akɛ eshafeelɔi ji amɛ, ni tsɔɔ akɛ amɛnyɛɛɛ amɛye Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ anɔ ní amɛfee esuɔmɔnaa nii hu kɛmɔ shi. Enɛ fite wekukpãa ni yɔɔ amɛ kɛ amɛ-Feelɔ lɛ teŋ lɛ kwraa.—3 Mose 19:11; 20:10; Rom. 3:20.

17. Mɛɛ miishɛjemɔ sane wɔnaa yɛ Romabii awolo lɛ mli?

17 Nɔ ni wɔsusu he kɛjɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni yɛ Ofe lɛ hiɛ lɛ, wɔsɛɛ kpakpa ko bɛ kɛha adesai, ni wɔ hu wɔfata he lɛ. Shi Paulo kɛ sane lɛ waaa jɛmɛ kɛkɛ. Bɔfo lɛ tsɛ́ David wiemɔi ni yɔɔ Lala 32:1, 2 lɛ yisɛɛ ni eŋma akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni aŋɔ amɛmlatɔmɔi lɛ afa amɛ, ni atsimɔ amɛhe eshai lɛ anɔ lɛ; ajɔɔ nuu ni Nuŋtsɔ [Yehowa] ebuuu ehe esha lɛ ehaaa lɛ lɛ.” (Rom. 4:7, 8) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ ni baaha ekɛ eshai afa yɛ gbɛ ni eteŋ shi ewoŋ ejalɛ shishitoo mlai lɛ nɔ.

Sanekpakpa ni Gbalaa Jwɛŋmɔ Kɛyaa Yesu Nɔ

18, 19. (a) Mɛɛ sanekpakpa lɛ fã Paulo gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ yɛ Romabii awolo lɛ mli? (b) Bɔni afee ni wɔnine ashɛ jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba lɛ nɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ?

18 Ekolɛ anɔkwa sane nɛɛ baaha okɛɛ akɛ, “Sanekpakpa nɛ lɛɛlɛŋ!” Hɛɛ nakai eji, ni enɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa sanekpakpa lɛ fã ni Paulo ma nɔ mi yɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ nɔ ekoŋŋ. Taakɛ atsĩ tã momo lɛ, Paulo ŋma akɛ: ‘Mihiɛ gbooo Kristo sanekpakpa lɛ he, ejaakɛ eji Nyɔŋmɔ hewalɛ, ni aŋɔhereɔ mɛi ayiwala.’—Rom. 1:15, 16.

19 Nakai sanekpakpa lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ ni Yesu baafee koni Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ aba mli lɛ nɔ. Paulo baanyɛ akpa ‘gbi nɔ ni Nyɔŋmɔ aaatsɔ Yesu Kristo nɔ akojo gbɔmɛi ateemɔ nii lɛ yɛ sanekpakpa lɛ’ hewɔ lɛ gbɛ. (Rom. 2:16) Paulo wiemɔi nɛɛ etsɔɔɔ akɛ eeba “Kristo kɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ” loo nɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ efee lɛ shi. (Efe. 5:5) Moŋ lɛ, efee lɛ faŋŋ akɛ bɔni afee ni wɔná wala ni wɔnine ashɛ jɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ (1) wɔji eshafeelɔi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ni (2) esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo mli koni akɛ wɔhe eshai afa wɔ. Kɛ́ mɔ ko banu Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ fãi nɛɛ ashishi ni ekpɛlɛ amɛnɔ ni ena bɔ ni no haa enáa hiɛnɔkamɔ, ni ejaje akɛ, “Hɛɛ, sanekpakpa nɛ lɛɛlɛŋ!” lɛ, esane ja.

20, 21. Kɛ́ wɔmiitsu wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔha sanekpakpa lɛ ni ama nɔ mi yɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, ni mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

20 Kɛ́ wɔmiitsu wɔ-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, esa akɛ wɔha sanekpakpa lɛ fã nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be. Paulo tsɛ́ Yesaia wiemɔi nɛɛ ayisɛɛ kɛkɔ Yesu he akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ, ehiɛ gboŋ.” (Rom. 10:11; Yes. 28:16) Ekolɛ shɛɛ sane ni he hiaa ni kɔɔ Yesu he nɛɛ efeŋ sane srɔto ko kɛhaŋ mɛi ni le nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ esha he lɛ. Shi yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, shɛɛ sane nɛɛ ji nɔ ko hee kwraa kɛha amɛ, sane ni mɛi babaoo leee he nɔ ko kwraa loo mɛi fioo pɛ heɔ amɛyeɔ yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ. Kɛ́ mɛi nɛɛ baná hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli ni amɛná hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, esa akɛ wɔgbála gbɛfaŋnɔ ni Yesu tsuɔ lɛ mli wɔtsɔɔ amɛ. Abaasusu bɔ ni Romabii yitso 5 lɛ gbálaa sanekpakpa lɛ fã nɛɛ mli ehaa lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Ekolɛ obaana nibii ni baaye abua bo yɛ oshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ nakai nikasemɔ lɛ mli.

21 Kwɛ bɔ ni kɛ́ wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ ni amɛbanu sanekpakpa ni ji “Nyɔŋmɔ hewalɛ, ni aŋɔhereɔ mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ yeɔ lɛ yiwala” ni atsĩ tã shii abɔ yɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ shishi lɛ, ehaa wɔtsui nyɔɔ wɔmli. (Rom. 1:16) Yɛ wɔtsui ni baanyɔ wɔmli lɛ sɛɛ lɛ, wɔbaana akɛ mɛi krokomɛi kɛ wiemɔi ni Paulo tsɛ́ yisɛɛ yɛ Romabii 10:15 lɛ baakpã gbee akɛ: “Kwɛ bɔ ni hejɔlɛ he sanekpakpa shiɛlɔi ni shiɛɔ nii kpakpai lɛ anaji yɔɔ fɛo ha!”—Yes. 52:7.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Akɛ wiemɔi ni tamɔ nakai tsu nii yɛ woji krokomɛi ni ajɛ mumɔŋ aŋmala lɛ amli.—Mar. 1:1; 2 Tes. 1:8; 1 Kor. 9:12; Fil. 1:27.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ sanekpakpa lɛ fã Romabii awolo lɛ maa nɔ mi?

• Mɛɛ anɔkwa sane esa akɛ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛnu shishi?

• Mɛɛ gbɛ nɔ “Kristo sanekpakpa lɛ” baanyɛ aha wɔ kɛ mɛi krokomɛi aná jɔɔmɔi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]

Sanekpakpa ni ama nɔ mi yɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ kɔɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa ni Yesu baatsu he nii yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo mli lɛ he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Afɔ wɔ fɛɛ kɛ fatɔɔ ko ni haa wɔgboiɔ—esha!