Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kuneendaba Ezimnandi Ezitlhogwa Ngibo Boke Abantu

Kuneendaba Ezimnandi Ezitlhogwa Ngibo Boke Abantu

Kuneendaba Ezimnandi Ezitlhogwa Ngibo Boke Abantu

‘Iindaba ezimnandi . . . eqinisweni, zimamandla kaZimu wokuphulusa.’—ROM. 1:16.

1, 2. Kubayini utjhumayela “iindaba ezimnandi zombuso,” begodu ngiziphi iingcenye zazo ozigandelelako?

‘NGIYAKUTHABELA ukuhlanganyela iindaba ezimnandi nabanye qobe langa.’ Kungenzeka wakhe wacabanga namtjhana watjho amezwi lawo. NjengoFakazi kaJehova ozinikeleko, uyazi bona kuqakatheke kangangani ukutjhumayela “iindaba ezimnandi zombuso.” Ungasitjho nangehloko isiporofido sakaJesu sokwenza kwethu umsebenzi loyo.—Mat. 24:14.

2 Ngokutjhumayela “iindaba ezimnandi zombuso,” uraga umsebenzi uJesu awuthomako. (Funda uLuka 4:43.) Akunakuzaza bona indaba okhuluma ngayo khulu ngeyokobana uZimu msinyana uzokungenela eendabeni zesintu. ‘Ngeentlayiseko ezikulu,’ uzokuqeda ikolo yamala aqede nobumbi ephasini. (Mat. 24:21) Godu kungenzeka utjengisa bona uMbuso kaZimu uzokubuyisela iParadeyisini ephasini bese kwanda ukuthula nethabo. Eqinisweni, “iindaba ezimnandi zombuso” ziyingcenye ‘yeendaba ezimnandi ezamenyezelwa ngaphambilini ku-Abrahama, zokobana: “Ngawe uZimu uyozibusisa zoke iintjhaba.”’—Gal. 3:8.

3. Kubayini singathi umpostoli uPowula wagandelela iindaba ezimnandi encwadini ayitlolela amaRoma?

3 Nokho, kungenzeka na, bona asiligandeleli ngokwaneleko iphuzu eliyihloko leendaba ezimnandi abantu abazitlhogako? Encwadini ayitlolela beRoma, umpostoli uPowula wasebenzisa ibizo elithi “umbuso” kanye kwaphela, kodwana wasebenzisa amezwi athi “iindaba ezimnandi” iinkhathi ezi-12. (Funda KwebeRoma 14:17.) Ngiyiphi ingcenye yeendaba ezimnandi uPowula ebekaqalisele kiyo kanengi encwadini leyo? Kubayini iindaba ezimnandezo ziqakathekile? Kubayini kufuze sihlale sizikhumbula ‘iindaba ezimnandi zikaZimu’ njengombana sitjhumayela ebantwini besimini yethu?—Mar. 1:14; Rom. 15:16; 1 Tes. 2:2.

Ebekutlhogwa NgebeRoma

4. Hlangana nokubotjhwa kwakhe kokuthoma eRoma, khuyini uPowula atjhumayela ngakho?

4 Kuyarhelebha ukutjheja iinhloko uPowula akhuluma ngazo nekabotjhwe kokuthoma eRoma. Sifunda bona amaJuda amanengi nekamvakatjheleko, ‘wanikela ubufakazi obupheleleko malungana (1) nombuso kaZimu nangokusebenzisa ikghono lokukholisa malungana (2) noJesu.’ Kwabanamuphi umphumela? “Abanye baneliswa mamezwi wakhe, kodwana abanye bebangafuni ukumkholwa.” Ngemva kwalokho uPowula ‘bekazobamukela ngomusa boke ebebeza kuye, nekatjhumayela (1) ngombuso kaZimu kibo begodu afundisa izinto ezimalungana (2) neKosi uJesu Krestu.’ (IZe. 28:17, 23-31) Ngokukhanyako, uPowula waphakamisa uMbuso kaZimu. Kodwana khuyini ayigandelelako? Into ethileko ehlobene eduze noMbuso—yindima kaJesu emnqophweni kaZimu.

5. Ngiyiphi itlhogo yamambala uPowula ayigandelelako encwadini yamaRoma?

5 Boke abantu batlhoga ukwazi ngoJesu babeke nekholo kuye. Encwadini yamaRoma, uPowula wakhuluma ngetlhogeko le. Ekuthomeni watlola bona, “UZimu ngufakazi wami bona koke engikukhulumako kuliqiniso, yena engimlotjha ngehliziyo yami yoke ngitjhumayela iindaba ezimnandi ngeNdodana yakhe.” Wangezelela: “Anginamahloni ngevangeli, ngombana linamandla wakaZimu wokuphulusa boke abakholwako.” Ngokukhamba kwesikhathi waqalisela esikhathini ‘mhla uZimu ayokwahlulela ngoKrestu Jesu iimfihlo zabantu ngokweendaba ezimnandi engizitjhumayelako.’ Walandisa: “Ngasuka-ke eJerusalema bengayokufika e-Iliriya ngikhamba ngitjhumayela iindaba ezimnandi ngoKrestu.” * (Rom. 1:9, 16; 2:16; 15:19) Ucabanga bona kubayini uPowula akhuluma khulu ngoJesu Krestu kumaRoma?

6, 7. Singathini ngokuthonywa nokwakhiwa kwebandla leRoma?

6 Asazi bona ibandla leRoma lathoma njani. Lathonywa maJuda namtjhana maproselite egade akhona ngePentekoste laka-33 C.E. abuyela eRoma sekamaKrestu? (IZe. 2:10) Namtjhana bathengisi abamaKrestu nabantu abakhamba iinarha abarhatjha iqiniso eRoma? Kungakhathaliseki bonyana yini, ngesikhathi uPowula atlola incwadi le ngabo-56 C.E., ibandla besele linesikhathi eside likhona. (Rom. 1:8) Bekubabantu abanjani abakha ibandlelo?

7 Abanye bebanesizinda sobuJuda. UPowula walotjhisa u-Adroniku noJuniya ‘njengeenhlobo zakhe,’ okutjho bona iinhlobo egade zimaJuda. U-Akhwila ogade amumenzi wamatende obekahlala eRoma nomkakhe, uPeresila, naye bekamJuda. (Rom. 4:1; 9:3, 4; 16:3, 7; IZe. 18:2) Kodwana abazalwana nabodade abanengi uPowula abalotjhisako bebangasimaJuda. Abanye kungenzeka ‘bekungebakaKhesari,’ mhlamunye okutjho bona bebaziingqila zakaKhesari neenceku ezineenkhundla eziphasi.—Fil. 4:22; Rom. 1:6; 11:13.

8. Abantu beRoma bebaqalene nabuphi ubujamo obubudisi?

8 Woke umKrestu eRoma bekaqalene nobujamo obubudisi lobo godu ngamunye wethu aqalene nabo. UPowula wakubeka nganasi indlela: “Boke abantu bonile bakude khulu nephazimulo kaZimu.” (Rom. 3:23) Ngokukhanyako, boke abantu uPowula abatlolelako bebatlhoga ukutjheja bona bebazizoni begodu kufuze babeke ikholo labo kuZimu bona bakghone ukuhlangabezana netlhogeko leyo.

Ukutjheja Umraro Wesono

9. UPowula wathi iindaba ezimnandi zingaba namuphi umphumela?

9 Nekathoma incwadakhe eya kwebeRoma, uPowula wakhuluma ngomphumela omuhle ongalethwa ziindaba ezimnandi ebekasolo akhuluma ngazo: “Anginamahloni ngevangeli, ngombana linamandla wakaZimu wokuphulusa boke abakholwako, okokuthoma maJuda kulandele nabatjhili.” Kwamambala, iphuluso beyingafumaneka. Nokho, bekutlhogeka ikholo, ngokuvumelana namezwi aliqiniso adzubhulwe kuHabakuki 2:4: “Olungileko ngokukholwa uzaphila.” (Rom. 1:16, 17; Gal. 3:11; Heb. 10:38) Kodwana iindaba ezimnandi, zingasidosela njani ephulusweni, ehlobene neqiniso lokobana ‘soke sonile’?

10, 11. Kubayini umbono ovezwe KwebeRoma 3:23 ungakajayeleki kwabanye abantu kodwana kwabanye ujayelekile?

10 Ngaphambi kobana umuntu angaba nekholo eliphulusa ukuphila, kufuze abone bonyana usisoni. Umbono ofana nalo ngeze ungajayeleki kilabo abakhula bakholelwa kuZimu begodu banokujayelana okuthileko neBhayibhili. (Funda UMtjhumayeli 7:20.) Kungakhathaliseki bona bayavuma namtjhana banokuzaza, okunganani banawo umbono walokho uPowula egade akhuluma ngakho nekathi: “Boke bonile.” (Rom. 3:23) Nokho, nesitjhumayelako, singahlangana nabanengi abangawuzwisisiko umlayezo lowo.

11 Kezinye iinarha, umuntu akakhuliswa acabanga bona ubelethwe asisoni. Ngokuqinisekileko, pheze uyabona bona uyazenza iimphoso, uneemfanelo ezingafiselekiko, begodu kungenzeka kunezinto ezimbi azenzako. Uyabona nokobana abanye basebujamweni obufanako. Ngebanga lesizinda sakhe, akazwisisi kuhle bona kubayini yena nabanye banjalo. Eqinisweni, ngezinye iinlimi, nengabe uthi umuntu usisoni, abanye bangacabanga bona uthi usigebengu namtjhana umumuntu ophule umthetho. Liqiniso, umuntu okhulele endaweni enjalo angeze azicabanga njengesoni ngomqondo uPowula awutjhoko.

12. Kubayini abanengi bangakholelwa bona boke abantu bazizoni?

12 Ngitjho neenarheni zeSingabuKrestu, abantu abanengi abakholelwa bona bazizoni. Kubayini? Ngitjho nanyana baya emasondweni ngezinye iinkhathi, baqala ukulandisa kweBhayibhili okumalungana no-Adamu no-Efa njengokuyinolwana. Abanye bakhulela lapho abantu bangakholelwa khona kuZimu. Abanye bayazaza bona uZimu ukhona, abazwisisi nokobana kunoMuntu Ophakemeko obekele abantu iinkambisolawulo zokuziphatha begodu ukubhalelwa kubulunga iinkambisolawulwezo kusisono. Ngombono othileko, bafana nalabo bangekhulu lokuthoma uPowula abahlathulula ‘njengabanganathemba’ ‘nabanganaZimu ephasinapha.’—Efe. 2:12.

13, 14. (a) Ngiliphi ibanga elilodwa lokobana kubayini labo abangakholelwa kuZimu nesonweni banganazaba? (b) Ukungakholwa kubadoselephi abanengi?

13 Encwadinakhe eya kwebeRoma, uPowula wakhuluma ngamabanga amabili wokobana kubayini isizinda esinjalo singeze sibe silandulo—ngaleso sikhathi, nanamhlanjesi. Ibanga lokuthoma kukobana indalo ngokwayo ifakazela ukuba khona koMbumbi. (Funda KwebeRoma 1:19, 20.) Lokhu kuhlanganisa nokuqalisisa uPowula akwenza nekaseRoma atlolela amaHebheru: “Ngileyo naleyo indlu yakhiwe mumakhi wayo, kodwana uZimu umumakhi wakho koke okukhona.” (Heb. 3:4) Ibangelo litjengisa bona kunoMbumbi owakha namtjhana owenza indawo yoke yaba khona.

14 Ngalokho uPowula bekasebujamweni obuqinileko nekatlolela beRoma bona nanyana bobani—kuhlanganise nama-Israyeli wekadeni—abazinikele eenthombeni ezingaphiliko ‘abanazaba.’ Kungatjhiwo okufanako ngalabo abazinikele eemkghweni yokuziphatha okumbi ngokomseme ephikisana nokusetjenziswa kwemvelo kweemzimba yabafazi namadoda. (Rom. 1:22-27) Aqalisela emabangeni anjalo, uPowula waphetha ngokobana “amaJuda nabatjhili, boke bangaphasi kwamandla wesono.”—Rom. 3:9.

‘Umnikeli Wobufakazi’

15. Bobani abanesazela, begodu lokhu kunamuphi umphumela?

15 Incwadi yebeRoma itjengisa elinye ibanga lokobana abantu batjheje bona bazizoni begodu batlhoga indlela yokuphuma ebujamweni obutlhuwisako abakibo. Malungana neemthetho uZimu ayinikela ama-Israyeli, uPowula watlola: “Boke abonileko bangaphasi komthetho kaMosisi, bayokwahlulelwa ngawo.” (Rom. 2:12) Aragela phambili, uveza bona abantu beentjhaba abangakajayelani nomthetho kaZimu “ngokwemvelo benza lokho okufunwa mthetho.” Kubayini ngokuvamileko abantwabo bakwalela ukulalana kwenhlobo, ukubulala nokweba? UPowula uveza unobangela: Banesazela.—Funda KwebeRoma 2:14, 15.

16. Kubayini ukuba nesazela kungatjho bona umuntu uzokubakelela ukwenza isono?

16 Namtjhana kunjalo, pheze khewabona bonyana ukuba nesazela esisebenza njengofakazi wangaphakathi akutjho bona umuntu uzokulandela isinqophiso saso. Okwenzeka kuma-Israyeli wekadeni kuyakutjengisa lokho. Ngitjho nanyana ama-Israyeli gade anakho kokubili isazela asinikelwe nguZimu neemthetho enqophileko evela kuZimu engakuvumeli ukweba nobuhlola, ngokujayekileko bekangalaleli kokubili isazela sawo noMthetho kaJehova. (Rom. 2:21-23) Ngalokho bekamlandu ngokuphindwe kabili begodu ngokuqinisekileko bekazizoni, bekangenzi ngokuvumelana nomthetho nentando kaZimu. Lokho kwabukhinyabeza khulu ubuhlobo bawo noMenzi wawo.—Lef. 19:11; 20:10; Rom. 3:20.

17. Ngisiphi isikhuthazo esisifumana encwadini yebeRoma?

17 Esikucabangeleko encwadini yebeRoma kungabonakala kwakha isithombe esimbi ngobujamo besintu kuSomandla, kubandakanye nebethu. Nokho, uPowula azange aphelele lapho. Adzubhula amezwi kaDavidi atlolwe kuRhalani 32:1, 2, umpostoli watlola: ‘Babusisiwe abalitjalelwa iimphambuko zabo, kwaditjezelwa, kwaxolelwa izono zabo. Ubusisiwe umuntu , uSokulunga angasayi kombalela isono sakhe.’ (Rom. 4:7, 8) Kwamambala, uZimu ulungiselele indlela efaneleko ngokomthetho yokulibalela izono.

Iindaba Ezimnandi Zidzimelele KuJesu

18, 19. (a) KwebeRoma uPowula wadzimelela kiyiphi ingcenye yeendaba ezimnandi? (b) Ngikuphi ekufuze sikutjheje nesifuna ukufumana iimbusiso zoMbuso?

18 Newucabanga ngalokho uZimu akwenzileko ungasabela ngokuthi, “Ziindaba ezimnandi kwamambala lezo!” Iye zimnandi, okusiletha engcenyeni yeendaba ezimnandi uPowula ayiveza encwadini yebeRoma. Njengombana kutjhiwo, uPowula watlola: “Anginamahloni ngevangeli, ngombana linamandla wakaZimu wokuphulusa boke abakholwako.”—Rom. 1:15, 16.

19 Iindaba ezimnandezo zadzimelela endimeni kaJesu ekufezekeni komqopho kaZimu. UPowula gade angaqala phambili ‘elangeni uZimu ayokwahlulela ngoJesu Krestu iimfihlo zabantu, ngokweendaba ezimnandi.’ (Rom. 2:16) Ngokutjho lokho, gade anganyazi ‘umbuso wakaKrestu noZimu’ namtjhana lokho uZimu azokwenza ngoMbuso loyo. (Efe. 5:5) Kodwana watjengisa bona nesifuna ukuphila sithabele nenala yeembusiso ezizokulethwa Mbuso kaZimu, kufuze sitjheje bona (1) sizizoni phambi kwakaZimu nokobana (2) kubayini sitlhoga ukuba nekholo kuJesu Krestu bona silitjalelwe izono zethu. Umuntu nekazwisisa, amukela iingcenyezo zomnqopho kaZimu begodu abona bonyana lokho kungamlethela ingomuso elinjani, angababaza kufanele athi, “Liqiniso, lezi ziindaba ezimnandi kwamambala!”

20, 21. Ekonzweni yethu, kubayini kufuze sihlale sikhumbula iindaba ezimnandi ezigandelelwa encwadini yebeRoma, begodu lokho kungaba namuphi umphumela?

20 Kufuze sihlale siyikhumbula ingcenye le yeendaba ezihle njengombana sifeza ikonzo yethu yobuKrestu. Aqalisele kuJesu, uPowula wadzubhula amezwi ka-Isaya athi: “Loyo okholwa nguye . . . angeze adumazeka.” (Rom. 10:11; Isa. 28:16) Umlayezo osisekelo ngoJesu kungenzeka ungabi ngongakajayeleki kilabo abakwaziko lokho iBhayibhili ekutjhoko ngesono. Nokho, kwabanye, umlayezo lo ungaba mutjha, into engaziwako namtjhana engakholelwako ngesiko labo. Njengombana abanjalo bakholelwa kuZimu begodu bathemba iMitlolo, kuzokutlhogeka sibahlathululele indima kaJesu. Isihloko esilandelako sizokucabangela indlela yebeRoma isahluko-5 esihlathulula ngayo ingcenye le yeendaba ezihle. Pheze uzokufumana isifundwesi silirhelebho ekonzweni yakho.

21 Qala bona kuzuzisa kangangani ukurhelebha abaneenhliziyo ezithembekileko bazwisise iindaba ezimnandi okukhulunywa ngazo ngokubuyelelweko encwadini yebeRoma, iindaba ezimnandi, ‘eqinisweni, ezimamandla wakaZimu wokuphulusa boke abakholwako.’ (Rom. 1:16) Ngaphezu kokufumana iimvuzo enjalo, sizokubona abanye bavumelana namezwi adzubhulwe nguPowula kwebeRoma 10:15 [NW]: “Qala bona zihle kangangani iinyawo zalabo abarhuwelela iindaba ezimnandi zezinto ezihle!”—Isa. 52:7.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 5 Amezwi afanako ayavela nakezinye iincwadi eziphefumulelweko.—Mar. 1:1; IZe. 5:42; 1 Kor. 9:12; Fil. 1:27.

Uyakhumbula?

• Incwadi yebeRoma iveza yiphi ingcenye yeendaba ezimnandi?

• Ngiliphi iqiniso ekufuze sirhelebhe abanye balizwisise?

• ‘Iindaba ezimnandi ngoKrestu’ zingaba njani sibusiso kithi nakabanye?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 16]

Iindaba ezimnandi ezivezwa nguPowula kwebeRoma zibandakanya indima kaJesu eqakathekileko emnqophweni kaZimu

[Isithombe ekhasini 17]

Soke sabelethwa sinobuthakathaka obuyingozi—isono!