„Hoidke karjastena teie hoolde antud Jumala karja”

„Hoidke karjastena teie hoolde antud Jumala karja mitte sunnitult, vaid meeleldi.” (1. PEETR. 5:2)

1. Milline oli kristlaste olukord, kui Peetrus kirjutas oma esimese kirja?

MINGI aeg enne seda, kui keiser Nero õhutusel vallandus tagakiusamislaine Rooma kristlaste vastu, kirjutas apostel Peetrus oma esimese kirja. Peetruse eesmärk oli usukaaslasi tugevdada. Käis ju Kurat ringi, püüdes kristlasi neelata. Et talle kindlalt vastu seista, oli kristlastel vaja ’olla kaine mõistusega’ ja ’alanduda Jumala vägeva käe alla’ (1. Peetr. 5:6, 8). Samuti tuli neil ühtseks jääda. Nad ei saanud endale lubada üksteise puremist ja õgimist, kuna see võinuks tähendada üksteise hävitamist (Gal. 5:15).

2., 3. Kelle vastu me peaksime võitlema ja mida me selles ja järgmises artiklis arutame?

² Tänapäeva kristlaste olukord on samalaadne. Kurat otsib võimalusi meid neelata (Ilm. 12:12). Silmapiiril paistab „suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest” (Matt. 24:21). Nii nagu esimese sajandi kristlased pidid end jälgima, et nad ei hakkaks omavahel nääklema, tuleb seda teha ka meil. Seejuures on meil aeg-ajalt vaja pädevate kogudusevanemate abi.

³ Vaadelgem, kuidas saavad kogudusevanemad kasvatada endas hindamist eesõiguse vastu ’hoida karjastena nende hoolde antud Jumala karja’ (1. Peetr. 5:2). Seejärel räägime sellest, kuidas on karjasetööd õige teha. Järgmises artiklis tuleb juttu sellest, kuidas kogudus saab ’suhtuda austusega neisse, kes teevad kõvasti tööd ja juhatavad’ karja (1. Tess. 5:12). Neil teemadel arutlemine aitab meil kindlalt vastu seista meie peamisele vastasele Saatanale ja hoida meeles, et just temaga on meil maadlemist (Efesl. 6:12).

Hoidke karjastena Jumala karja

4., 5. Kuidas peaksid vanemad karja suhtuma? Too näide.

⁴ Peetrus õhutas esimese sajandi kristliku koguduse vanemaid suhtuma nende hoolde usaldatud karja jumalakartlikult. (Loe 1. Peetruse 5:1, 2.) Ehkki Peetrust peeti üheks koguduse sambaks, ei pöördunud ta teiste kogudusevanemate poole üleolevalt. Ta manitses neid hoopis kui kaasvanemaid (Gal. 2:9). Tänapäeva juhtiv kogu järgib Peetruse maneeri, kui õhutab kogudusevanemaid täitma vastutusrikast ülesannet hoida karjastena Jumala karja.

⁵ Apostel kirjutas, et vanematel tuleb ’hoida karjastena nende hoolde antud Jumala karja’. Neil on ülimalt tähtis mõista, et kari kuulub Jehoovale ja Jeesus Kristusele. Kogudusevanemad peavad andma aru selle kohta, kuidas nad Jumala lammaste järele vaatavad. Oletagem, et hea sõber palub sul vaadata oma laste järele niikaua, kui ta ära on. Kahtlemata hoolitseksid sa laste eest hästi ega jätaks neid nälga. Kui mõni neist haigeks jääks, kannaksid sa hoolt, et ta saaks vajalikku arstiabi. Samamoodi peavad kogudusevanemad „karjastena hoidma Jumala kogudust, kelle ta ostis omaenda Poja verega” (Ap. t. 20:28). Nad peavad meeles, et iga lammas on ostetud Kristus Jeesuse kallihinnalise verega. Jumala ees vastutust tundes toidavad ja kaitsevad  vanemad karja ning hoolitsevad selle eest.

6. Mida oli vaja teha muistsetel karjustel?

⁶ Mõelgem, milline oli lambakarjuste töö Piibli aegadel. Selleks, et karja eest hoolt kanda, olid nad sunnitud päeval palavust ja öösel külma taluma (1. Moos. 31:40). Nad riskisid lammaste pärast isegi oma eluga. Karjuspoiss Taavet päästis oma karja kiskjate, nagu lõvi ja karu käest. Ta ise ütles neid juhtumeid meenutades: „Ma haarasin tal habemest kinni, lõin ta maha ja tapsin tema” (1. Saam. 17:34, 35). Taavet oli tõesti vapper. Kui lähedale pidi ta kiskja lõugadele küll minema! Siiski oli ta ennast säästmata valmis lambaid päästma.

7. Kuidas võivad kogudusevanemad Jehoova lamba Saatana lõugade vahelt ära kiskuda?

⁷ Tänapäeval tuleb kogudusevanematel olla valvas Kuradi rünnakute suhtes, mis sarnanevad lõvi omadega. Kõige muu hulgas võib see tähendada tõelist julgustükki: kiskuda lammas ära Kuradi lõugade vahelt. Sel kiskjal nii-öelda habemest kinni haarates saavad kogudusevanemad lamba päästa. Näiteks võivad nad ettevaatamatu vennaga, keda ahvatlevad Saatana püünised, hoolivalt vestelda. (Loe Juuda 22, 23.) Muidugi vajavad kogudusevanemad kõigeks selleks Jehoova abi. Nad kohtlevad vigastatud lammast hellalt, sidudes kinni tema haavad ja ravides teda Jumala Sõna palsamiga.

8. Kuhu juhatavad vanemad karja ja kuidas?

⁸ Muistne karjane juhatas lambad heale karjamaale ja sobivasse joomiskohta. Sedasama teevad kogudusevanemad vaimses mõttes. Nad õhutavad karja liikmeid hoidma koguduse ligi ja käima korrapäraselt koosolekutel, et kari võiks olla hästi toidetud ja saada vaimset rooga „õigel ajal” (Matt. 24:45). Nende jaoks, kes on usulises mõttes haiged, tuleb vanematel ehk võtta lisaaega, et aidata neil võtta vastu vaimutoitu Jumala Sõnast. Äraeksinud lammas võib püüda karja juurde naasta. Vanemad ei hirmuta oma venda, vaid selgitavad talle taktitundeliselt Pühakirja  põhimõtteid ja annavad nõu, kuidas nende järgi toimida.

9., 10. Kuidas peaksid kogudusevanemad hoolitsema usulises mõttes haige eest?

⁹ Millise arsti juurde eelistad sina minna, kui sa haige oled? Kas sellise juurde, kes ei kuula sind lõpuni, vaid kirjutab kiiresti välja retsepti, et saaks võtta vastu järgmise patsiendi? Või kas läheksid pigem sellise arsti jutule, kes kuulab sind ära, selgitab, mis sul viga võib olla, ja räägib erinevatest ravivõimalustest?

¹⁰ Kogudusevanemad saavad toimida sellise hea arsti kombel, kui kuulavad usulises mõttes haiget inimest ja ravitsevad tema haava, piltlikult öeldes ’võiavad teda õliga Jehoova nimel’. (Loe Jaakobuse 5:14, 15.) Jumala Sõna võib mõjuda haigele tervistavalt, nagu tegi seda Gileadi palsam (Jer. 8:22, P 1997; Hes. 34:16). Kui Piibli põhimõtteid ellu rakendada, aitavad need nõrgaksjäänul vaimse tasakaalu tagasi saada. Jah, vaimsed karjased teevad palju head, kui kuulavad ära sellise kristlase mured ja palvetavad koos temaga.

Mitte sunnitult, vaid meeleldi

11. Milline ajend võimaldab vanematel Jumala karja meeleldi karjatada?

¹¹ Järgmisena tuletab Peetrus vanematele meelde, kuidas karjasetööd peaks tegema ja kuidas seda ei tohiks teha. Vanematel tuleb karjatada Jumala karja „mitte sunnitult, vaid meeleldi”. Mis peab olema vanemate ajendiks, et nad saaksid oma vendi meeleldi teenida? Mõelgem, mis ajendas Peetrust hoidma ja toitma Jeesuse lambaid kui karjane. See oli armastus ja kiindumus Issanda vastu (Joh. 21:15–17). Armastusest oma Issanda vastu ei ela vanemad „enam endale, vaid temale, kes nende eest suri” (2. Kor. 5:14, 15). See armastus ning ka armastus Jumala ja oma vendade vastu sunnib vanemaid karja teenima: pühendama lammaste heaks oma jõudu, ressursse ja aega (Matt. 22:37–39). Nad annavad endast teiste heaks meeleldi, mitte vastu tahtmist.

12. Mil määral oli apostel Paulus valmis endast teiste heaks andma?

¹² Kui palju peaksid vanemad olema valmis endast teiste heaks andma? Lammaste eest hoolitsedes võtavad nad eeskujuks apostel Pauluse, nagu tema võttis Jeesuse (1. Kor. 11:1). Hellast kiindumusest Tessaloonika vendade vastu olid Paulus ja tema kaaslased valmis andma neile „mitte üksnes Jumala hea sõnumi, vaid ka omaenda hinged”. Nad olid hellad „otsekui imetav ema, kes hoolitseb õrnalt oma laste eest” (1. Tess. 2:7, 8). Paulus mõistis, millised tunded on imetaval emal oma laste vastu. Ema on valmis laste heaks kõike tegema, näiteks tõusma üles keset ööd, et neid toita.

13. Mille vahel tuleb kogudusevanematel tasakaalu hoida?

¹³ Kogudusevanemad peavad hoidma tasakaalu karjaseülesannete ja perekohustuste vahel (1. Tim. 5:8). Koguduse eest hoolitsemiseks kasutavad kogudusevanemad oma kallist aega, mida nad vastasel juhul võiksid veeta koos perega. Neid kaht valdkonda võib aidata vanemal tasakaalus hoida näiteks see, kui ta kutsub aeg-ajalt koguduseliikmeid oma pere jumalakummardamisõhtule. Jaapanis elav kogudusevanem Masanao on aastate jooksul kutsunud oma perekondlikule uurimisele vallalisi kristlasi ja vaimses mõttes isata peresid. Nüüdseks on mõned neist kristlastest ise kogudusevanemad ja järgivad Masanao head eeskuju.

Mitte soovist ebaausalt kasu saada, vaid innukalt

14., 15. Miks peaksid vanemad olema valvsad soovi suhtes ebaausalt kasu saada ja milliseks eeskujuks on neile Paulus?

¹⁴ Edasi ergutab Peetrus vanemaid, et nad ei hoiaks karja „mitte soovist ebaausalt kasu saada, vaid innukalt”. Kogudusevanemate töö nõuab märkimisväärselt palju aega, kuid  nad ei oota selle eest mingit rahalist tasu. Peetrus nägi vajadust hoiatada kaasvanemaid ohu eest teha karjasetööd „soovist ebaausalt kasu saada”. See oht on ilmne, kui mõelda, kuidas „Suure Babüloni” juhid elavad luksuslikku elu, samal ajal kui paljud inimesed on sunnitud vaesuses virelema (Ilm. 18:2, 3). Vanematel on seega tõesti põhjust olla valvas igasuguse kalduvuse suhtes kasuahnusele.

¹⁵ Paulus jättis kristlikele kogudusevanematele hea eeskuju. Kuigi ta apostlina oleks võinud olla Tessaloonika kristlastele „kulukaks koormaks”, polnud ta ’kellegi juures muiduleivasööja’, vaid hoopis nägi vaeva ja rügas ööd ja päevad (2. Tess. 3:8). Paljud kogudusevanemad tänapäeval, kaasa arvatud reisivad ülevaatajad, on samuti head eeskujud: ehkki nad ei keeldu usukaaslaste külalislahkusest, ei pane nad ühegi peale „kulukat koormat” (1. Tess. 2:9).

16. Mida tähendab teha karjasetööd „innukalt”?

¹⁶ Kogudusevanemad teevad karjasetööd „innukalt”. Nende ind ilmneb ennastohverdavusest karja eest hoolitsemisel. See aga ei tähenda, nagu nad sunniksid karja Jehoovat teenima; samuti ei õhuta armastavad karjased koguduseliikmeid Jumalat võistlusvaimust teenima (Gal. 5:26). Kogudusevanemad mõistavad, et iga karjaliige on ainulaadne. Nad soovivad teha kõik endast oleneva, et nende vennad võiksid Jehoovat teenides õnnelikud olla.

Mitte peremehetsedes karja üle, vaid olles eeskujuks

17., 18. a) Miks oli apostlitel aeg-ajalt raske taibata, mida tähendab olla alandlik, nagu Jeesus õpetas? b) Millisest sarnasest olukorrast võime end leida?

¹⁷ Nagu arutasime, peaksid kogudusevanemad meeles hoidma, et kari, mida nad karjatavad, on Jumala, mitte nende oma. Nad peavad jälgima, et nad ei hakkaks Jumala pärandi üle peremehetsema. (Loe 1. Peetruse 5:3.) Aeg-ajalt olid Jeesuse apostlitel edasi pürgides väärad ajendid. Rahvaste valitsejate kombel soovisid nad olla väljapaistval positsioonil. (Loe Markuse 10:42–45.)

¹⁸ Seega vendadel, kes ’pürgivad ülevaatajaameti poole’, tasuks analüüsida, miks nad seda tööd igatsevad (1. Tim. 3:1). Need, kes juba on kogudusevanemad, peaksid end ausalt läbi uurima, et teha kindlaks, ega neil pole soovi mõjuvõimu või tähelepanu järele, nagu oli mõnel apostlil. Kuna apostlitel oli selles vallas probleeme, siis mõistavad kogudusevanemad, et neilgi tuleb pingutada, hoidumaks maailmale omasest kalduvusest nautida teiste üle võimu omamist.

19. Mida peaksid vanemad karja kaitstes meeles pidama?

¹⁹ Tõsi, vahel tuleb kogudusevanematel olla iseäranis kindlakäelised, näiteks siis, kui karja on vaja kaitsta „rõhujate huntide” eest (Ap. t. 20:28–30). Paulus käskis Tiitust: „Jätka manitsemist ja noomimist täie autoriteediga” (Tiit. 2:15). Juhul kui vanematel on tarvis kedagi manitseda või noomida, püüavad nad asjaosalisi lugupidamisega kohelda. Nad saavad aru, et inimese südameni jõudmiseks ja õigele teele juhtimiseks on lahke veenmine üldjuhul tulemusrikkam kui karm kritiseerimine.

20. Kuidas saavad kogudusevanemad järgida Jeesust hea eeskuju andmises?

²⁰ Kristuse hea eeskuju ajendab kogudusevanemaid karja armastama (Joh. 13:12–15).  On südantsoojendav lugeda, kuidas Jeesus õpetas oma järelkäijaid kuulutama ja uusi jüngreid tegema. Jeesuse alandlikkus puudutas tema jüngrite südant ja ajendas neid toimima kooskõlas Pühakirja üleskutsega ’pidada alandliku meelega teisi endast kõrgemaks’ (Filipl. 2:3). Samamoodi tunnevad tänapäeva kogudusevanemad soovi Jeesuse eeskuju järgida ja tahavad omakorda „karjale eeskujuks” olla.

21. Millist tasu võivad kogudusevanemad oodata?

²¹ Peetrus lõpetab oma pöördumise vanemate poole viitega tulevikutõotusele. (Loe 1. Peetruse 5:4.) Võitud ülevaatajad saavad „närtsimatu aupärja” koos Kristusega taevas. „Teistest lammastest” alamkarjastel on tulevikus au karjatada maa peal Jumala karja „ülemkarjase” valitsuse all (Joh. 10:16). Järgmine artikkel räägib sellest, kuidas koguduseliikmed saavad ametissemääratud ülevaatajaid toetada.

Kordamiseks

• Miks oli kohane, et Peetrus manitses kaasvanemaid karjastena hoidma nende hoolde antud Jumala karja?

• Kuidas peaksid vanemad karjatama usulises mõttes haigeid?

• Mis ajendab vanemaid nende hoolde antud Jumala karja karjatama?

[Küsimused]

[Pilt lk 21]

Nagu karjased muiste, nii peavad ka kogudusevanemad nende hoolde antud „lambaid” kaitsma