Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Yelusani Umhlambi KaZimu Eniwuphathisiweko’

‘Yelusani Umhlambi KaZimu Eniwuphathisiweko’

‘Yelusani Umhlambi KaZimu Eniwuphathisiweko’

‘Yelusani umhlambi kaZimu eniwuphathisiweko, ingasi ngokugandelelwa, kodwana ngokuthanda kwehliziyo evumako.’—1 PIT. 5:2.

1. AmaKrestu bekaqalene nabuphi ubujamo uPitrosi nekatlola incwadakhe yokuthoma?

ISIKHATHI esithileko ngaphambi kobana uNero athomise ijima lakhe lokutjhutjhisa amaKrestu eRoma, umpostoli uPitrosi watlola incwadi yakhe yokuthoma. Bekafuna ukuqinisa amakholwa akunye nawo. UDeveli ‘bekatjhagala’ afuna ukugomojela amaKrestu. Bona aphikisane naye ngokuqinileko, bekutlhogeka ‘atjheje’ begodu ‘azithobe ngaphasi kwesandla sakaZimu esinamandla.’ (1 Pit. 5:6, 8) Bekutlhogeka ahlale amunye. Bekungeze kuwarhelebhe ngalitho ‘ukukhubazana nokuporolana,’ ngombana lokho bekungabangela bona ‘barhayilane.’—Gal. 5:15.

2, 3. Ngubani okufuze silwe naye, begodu yini esizoyicabangela eenhlokwenezi?

2 Namhlanjesi, siqalane nobujamo obufanako. UDeveli ufuna amathuba wokusigomojela. (ISam. 12:12) Msinyana kuzokuba ‘neentlayiseko ezimbi khulu kunezakhe zaba khona, kusukela emathomeni wephasi.’ (Mat. 24:21) Njengombana amaKrestu wekhulu lokuthoma bekufuze atjheje bona kungabi nokunghanghisana phakathi kwawo, nathi kufuze sitjheje. Ukwenza lokho, ngezinye iinkhathi sitlhoga irhelebho lamadoda amadala afanelekako.

3 Asicabangele indlela abadala abangathuthukisa ngayo ukwazisa kwabo ilungelo ‘lokulusa umhlambi kaZimu abawuphathisiweko.’ (1 Pit. 5:2) Ngemva kwalokho, sizokucabangela indlela efaneleko yokwenza umsebenzi wokwalusa. Esihlokweni esilandelako, sizokuhlolisisa indlela ibandla ‘elingahlonipha ngayo labo abasebenza budisi begodu badosa phambili’ emhlambini. (1 Tes. 5:12) Ukucabangela iindabezi kuzosirhelebha siphikisane ngokuqinileko neNaba lethu elikhulu, silemuka bona kuhlekuhle ngilo esilwa nalo.—Efe. 6:12.

Yelusani Umhlambi KaZimu

4, 5. Amadoda amadala kufuze awuqale njani umhlambi? Fanekisa.

4 UPitrosi wakhuthaza amadoda amadala hlangana namaKrestu wekhulu lokuthoma bona abe nombono kaZimu ngomhlambi awuphathisiweko. (Funda u-1 Pitrosi 5:1, 2.) Ngitjho nanyana bekaqalwa njengesika yebandla, uPitrosi zange akhulume ngokunyaza nabadala. Kunalokho, wabakhuthaza njengabadala akunye nabo. (Gal. 2:9) NjengoPitrosi, iSihlopha Esibusako namhlanjesi sikhuthaza abadala bebandla bona balwele ukuthwala umthwalo wabo obudisi wokulusa umhlambi kaZimu.

5 Umpostoli watlola bona amadoda amadala kufuze ‘aluse umhlambi kaZimu aphathiswe wona.’ Bekuqakatheke khulu ukulemuka bona umhlambi ngewakaJehova noJesu Krestu. Abadala bebazoziphendulela ngendlela abatlhogomela ngayo izimvu zakaZimu. Khesithi umngani enimamathe nelimu naye ukubawa bona utlhogomele abantwabakhe nekasaye endaweni ethileko. Ngeze wabatlhogomela kuhle ubanikele nokudla? Nekungenzeka omunye wabo agule, ngeze waqiniseka bona ufumana irhelebho lezokwelapha alitlhogako? Ngokufanako abadala ebandleni kufanele ‘baluse ibandla lakaZimu, owalenza laba ngelakhe ngokufa kweNdodana yakhe.’ (IZe. 20:28) Bahlala bakhumbula bona imvu ngayinye ithengwe ngeengazi eziligugu zakaKrestu uJesu. Njengombana bazoziphendulela, abadala bayondla, bavikele, begodu batlhogomele umhlambi.

6. Bewuyini umthwalo wabelusi bekadeni?

6 Cabanga ngomthwalo abelusi bamambala bangeenkhathi zeBhayibhili ebebanawo. Bekufuze bakghodlhelele ukutjhisa kwelanga namakhaza webusuku bona batlhogomele umhlambi. (Gen. 31:40) Bebafaka ngitjho nokuphila kwabo engozini ngebanga lezimvu. Umsana ongumalusi uDavidi waphulusa umhlambi wakhe eembandaneni zemangweni, kuhlanganise ibhubezi nebhere. Aqalisele esibandaneni ngasinye, uDavidi wathi ‘wasibamba ngeendevu wasibetha phasi wasibulala.’ (1 Sam. 17:34, 35) Kwamambala uDavidi wazidela amathambo! Cabanga bona kwasala kancani kangangani bona adliwe sibandana! Nanyana kunjalo, azange ananaze ukuphulusa izimvu.

7. Ngokomfanekiso, abadala bangayikhupha njani imvu emlonyeni kaSathana?

7 Namhlanjesi, abadala kutlhogeka batjheje ukuhlasela kwakaDeveli okunjengokwebhubezi. Lokho kungabandakanya nesenzo esitlhoga isibindi esingafaniswa nokukhupha imvu emlonyeni kaDeveli. Njengokungathi babamba isibandana semangweni ngeendevu, abadala bangaphulusa izimvu. Bangabonisana nabazalwana abangakatjheji abalingwa ziinthiyo zakaSathana. (Funda uJuda 22, 23.) Liqiniso, abadala abakwenzi lokho ngaphandle kwerhelebho lakaJehova. Baphatha imvu elimeleko ngomusa, bayibophe amanceba bayizese nangamafutha athobako weLizwi lakaZimu.

8. Abadala bawunqophiselaphi umhlambi, begodu njani?

8 Godu umalusi wamambala uyisa umhlambi emadlelweni aluhlaza nendaweni enamanzi. Ngokufanako, abadala kufuze banqophise umhlambi ebandleni, bakhuthaze ukuba khona emihlanganweni qobe ukwenzela bona umhlambi uzokondliwa kuhle bewuthole ‘ukudla ngesikhathi esifaneleko.’ (Mat. 24:45) Abadala kungatlhogeka basebenzise isikhathi esingeziweko basiza abagulako ngokomoya bona bamukele ukondliwa ngeLizwi lakaZimu. Imvu ephambukileko kungenzeka ilinga ukubuya emhlambini. Kunokobana bathusele umnakwabo, abadala ngomusa bamhlathululela iinkambisolawulo zeMitlolo bamtjengisa nokobana angazisebenzisa bunjani ekuphileni kwakhe.

9, 10. Abadala kufuze babatlhogomele njani abagula ngokomoya?

9 Newugulako, ngudorhodere onjani ombhederisako? Ngiloyo okulalela isikhathi esincani begodu akuhlome ngeenhlahla msinyana ukwenzela bona atjhaphuluke azokubona isiguli esilandelako? Namtjhana ungathintana nodorhodere okulalelako, okuhlathululela bona khuyini okungenzeka akukalungi ngawe, akuvezele neendlela zokulapha ezingakurhelebha?

10 Ngokufanako, abadala bangamlalela ogula ngokomoya, bamrhelebhe apholise amanceba, ngokomfanekiso ‘bamzese ngamafutha ebizweni leKosi.’ (Funda uJwanisi 5:14, 15.) Njengebhalsamu yeGiliyadi, iLizwi lakaZimu lingarhelebha ogulako. (Jer. 8:22; Eze. 34:16) Nezisetjenziswako, iinkambisolawulo zeBhayibhili zingarhelebha ozazako adzimelele ngokomoya. Kwamambala, bazabe benza kuhle nebalalela isililo semvu egulako bebathandaze nayo.

Ingasi Ngokugandelelwa Kodwana Ngokuzithandela

11. Yini etjhukumisela abadala bona baluse umhlambi kaZimu ngokuzithandela?

11 Ngokulandelako uPitrosi wakhumbuza amadoda amadala bona ngiyiphi indlela efaneleko nengakafaneli yokwenza umsebenzi wokwalusa. Abadala kufuze baluse umhlambi kaZimu, “ingasi ngokugandelelwa, kodwana ngokuthanda kwehliziyo evumako.” Yini etjhukumisela abadala bona bakhonze abanakwabo ngokuzithandela? Yini eyatjhukumisela uPitrosi bona aluse begodu ondle izimvu zakaJesu? Ngokuyihloko bekulithando lakhe ngeKosi. (Jwa. 21:15-17) Ngebanga lethando, abadala ‘abasaziphileli bona kodwana baphilela yena owabafelako.’ (2 Kor. 5:14, 15) Ithandweli, lihlanganiswe nethando ngoZimu nangabanakwabo, likatelela abadala bona bakhonze umhlambi, banikele ngeemzamo yabo, izinto abanazo, nangesikhathi sokwenza njalo. (Mat. 22:37-39) Bazinikela, ingasi ngokugandelelwa, kodwana ngokuthanda kwehliziyo evumako.

12. Umpostoli uPowula wazinikela bekwaba kuliphi iqophelo?

12 Abadala kufuze bazinikele bekufikele kuliphi iqophelo? Ekutlhogomeleni izimvu, balingisa umpostoli uPowula, njengombana naye alingisa uJesu. (1 Kor. 11:1) Anethando elidephileko ngabanakwabo beTesalonika, uPowula nabakhambisani bakhe bathabela ukudlulisela kibo ‘ingasi iindaba ezimnandi zakaZimu kwaphela, kodwana nepilo yabo isibili.’ Nebenza bunjalo, baba ngabatjhejako, ‘njengomfazi natjheja abantwabakhe.’ (1 Tes. 2:7, 8) UPowula bekazi bona umma otlhogomela abantwabakhe uzizwa njani. Angenza nanyana yini ngebanga labo, kuhlanganise nokuvuka maphakathi nobusuku bona abaphe ukudla.

13. Abadala kutlhogeka babe nakuphi ukulinganisela?

13 Abadala kutlhogeka batjheje bona balinganisele hlangana nemithwalo yokwalusa neembopho emindenini yabo. (1 Thi. 5:8) Isikhathi abadala abasisebenzisa ebandleni sikhathi esiyigugu ebebangasisebenzisa nemindeni yabo. Enye yeendlela zokulinganisela iimthwalo eembili le, kumema abanye ekuKhulekeleni kwabo Komndeni kwantambama ngezinye iinkhathi. Eemnyakeni edlulileko umdala weJapan uMasanao, wamema abangakatjhadi neemndeni enganabobaba ngokomoya esifundweni sakhe somndeni. Ngokukhamba kwesikhathi, abanye abarhelebha baba badala begodu balingisa isibonelo sakhe esihle.

Balekelani Inzuzo Yokungathembeki—Yalusani Umhlambi Ngetjiseko

14, 15. Kubayini abadala kufuze batjheje ekulwisaneni ‘nenzuzo yokungathembeki,’ begodu bangamlingisa njani uPowula endabeni le?

14 UPitrosi wakhuthaza abadala bona baluse umhlambi, ‘ingasi ngokutjheja ikokhelo, kodwana ngetjisakalo yokuzinikela’. Umsebenzi wabadala uthatha isikhathi esinengi, kodwana abalindeli ukubhadalwa. UPitrosi wabona itlhogeko yokuyelelisa amadoda amadala akunye nawo ngengozi yokulusa umhlambi ingasi ngokuthanda inzuzo yokungathembeki. Ingozi leyo ibonakala epilweni enethezekileko ephilwa barholi bekolo ‘beBhabhiloni Ledumo’ kukulapho abanye abantu abanengi bakateleleka bona badle imbuya ngelithi. (ISam. 18:2, 3) Abadala namhlanjesi banonobangela omuhle wokobana batjheje nanyana ngikuphi ukutjhigamela okunjalo.

15 UPowula wabekela abadala abamaKrestu isibonelo esihle. Nanyana gade ampostoli, begodu angaba ‘mthwalo obudisi’ kumaKrestu weTesalonika, khenge ‘agome umgadango womuntu mahala.’ Kunalokho, ‘bekasebenza kabudisi ubusuku nemini.’ (2 Tes. 3:8) Abadala abanengi banamhlanjesi, kuhlanganise nalabo abenza umsebenzi wokubhoda, babeka isibonelo esihle endabeni le. Ngitjho namtjhana bamukela ukutlhogonyelwa makholwa abakunye nawo, ‘ababeki umthwalo obudisi’ phezu kwananyana ngubani.—1 Tes. 2:9.

16. Kutjho ukuthini ukulusa umhlambi ‘ngetjiseko’?

16 Abadala balusa umhlambi ‘ngetjiseko.’ Itjisekwabo ibonakala emoyeni wabo wokuzidela ukurhelebha umhlambi. Nokho, lokho akutjho bona abadala abanethando bakatelela umhlambi bona ukhonze uJehova; begodu abawukhuthazi nokobana ukhonze uZimu ngomoya wokuphalisana. (Gal. 5:26) Abadala bayazi bona imvu ngayinye ihlukile. Banetjiseko yokurhelebha abanakwabo bona bakhonze uJehova ngokuthaba.

Ningazenzi Amakhosi Phezu Komhlambi Kodwana Nibe Ziimbonelo

17, 18. (a) Kubayini ngezinye iinkhathi abapostoli baba nobudisi bokuzwisisa ifundiso kaJesu emalungana nokuzithoba? (b) Ngibuphi ubujamo obufanako esingazifumana sikibo?

17 Njengombana sifundile, abadala kufuze bakhumbule bona umhlambi abawulusako ngewakaZimu, akusingewabo. Bayatjheja bona ‘bangazenzi amakhosi kilabo abangaphasi kwabo.’ (Funda u-1 Pitrosi 5:3.) Ngezinye iinkhathi abapostoli bakaJesu bebalwela ukufaneleka ngeemnqopho engakalungi. Bebanjengalabo ebebabusa iintjhaba, bebafuna ukuba nesikhundla esiphambili.—Funda uMarkosi 10:42-45.

18 Namhlanjesi, abazalwana ‘abalangaza ukuba bakhambeliphambili ebandleni’ benza kuhle ngokuzihlola bona kubayini bakulangaza. (1 Thi. 3:1) Labo ababadala nje bangazibuza ngokutjhaphulukileko bona banesifiso sokuphatha namtjhana kungenzeka bona bafisa ukuvelela njengombana kwenza abanye abapostoli. Nengabe abapostoli baba nobudisi kilokhu, abadala kutlhogeka balemuke bona kufuze basebenze budisi ukubalekela nanyana ngikuphi ukutjhigamela kwephasi kokuthabela ukuba negunya phezu kwabanye.

19. Khuyini abadala okufuze bayikhumbule nebathatha amagadango wokuvikela umhlambi?

19 Kuyavunywa bona kuneenkhathi lapho abadala kufuze baqine khona, njengalokha nebavikela umhlambi ‘eempisini ezibukhali.’ (IZe. 20:28-30) UPowula watjela uTitosi bona aragele phambili ‘akhuthaze abalaleli bakhe abakhalimele ngegunya elizeleko.’ (Tit. 2:15) Nokho ngitjho nanyana kufuze kuthathwe amagadango anjalo, abadala balinga ukubahlonipha labo ababandakanyekako. Bayatjheja bona kunokobana babanyefule ngobukhali, ukubonisana nabo ngesineke ngokujayelekileko ngikho okuphumelela khulu ekufikeleleni iinhliziyo nekutjhukumiseleni omunye bona alandele ikambo efaneleko.

20. Abadala bangamlingisa njani uJesu ekubekeni isibonelo esihle?

20 Isibonelo esihle sakaKrestu sikhuthaza abadala bona bathande umhlambi. (Jwa. 13:12-15) Iinhliziyo zethu ziyakhuthazeka nesifunda ngendlela afundisa ngayo abafundi bakhe emsebenzini wokutjhumayela nokwenza abafundi. Isibonelo sakhe sokuthobeka sathinta iinhliziyo zabafundi, sabakhuthaza bona balandele ikambo etjengisa ‘ukuzithoba komunye nomunye, baqale nabanye bona bangcono kunabo.’ (Fil. 2:3) Ngokufanako abadala namhlanjesi batjhukumiseleka bona balandele isibonelo sakaJesu, nabo bafuna ukuba ‘sibonelo emhlambini.’

21. Ngimuphi umvuzo abadala abangaqala phambili kiwo?

21 UPitrosi waphetha isiyeleliso sakhe emadodeni amadala ngokuqalisela esithembisweni sengomuso. (Funda u-1 Pitrosi 5:4.) Ababonisi abazesiweko ‘bazokwamukeliswa ikatha yephazimulo engapheliko’ noKrestu ezulwini. Abelusi abangaphasi ‘bezinye izimvu’ bazokuba nelungelo lokwalusa umhlambi kaZimu ephasini ngaphasi kokubusa ‘kwakamelusi omkhulu.’ (Jwa. 10:16) Isihloko esilandelako sizokukhuluma ngeendlela amalungu webandla angasekela ngayo labo ababekwe bona badose phambili.

Ukubuyekeza

• Kubayini bekufaneleka bona uPitrosi ayelelise abadala egade anabo bona beluse umhlambi kaZimu ongaphasi kwetlhogomelo yabo?

• Abadala kufuze babaluse njani abagula ngokomoya?

• Khuyini etjhukumisela abadala bona baluse umhlambi kaZimu abawutlhogomelako?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 25]

Njengabelusi bangeenkhathi zekadeni, abadala namhlanjesi kufuze bavikele “izimvu”abazitlhogomelako