Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Nthitei Otyunda Tya Huku Muatumwa Okuyunga”

“Nthitei Otyunda Tya Huku Muatumwa Okuyunga”

“Nthitei Otyunda Tya Huku Muatumwa Okuyunga”

“Nthitei otyunda tya Huku muatumwa okuyunga, tyahakuluminyua, mahi nomutima welipakula.”—1 PEDRO 5:2.

1. Etyi Petulu ahoneka omukanda wae wotete Ovakristau ankho vali monkhalelo patyi?

 APOSTOLU Petulu wahoneka omukanda wae wotete, etyi Nero nkhele ehenehimbike okuhataikisa Ovakristau mo Roma. Oe ankho uhanda okupameka ovakuatate vae. Eliapu ankho ‘likahi nokuenda-enda’ okuovola okulia Ovakristau. Opo vetyivile okukoleleya, ankho vesukisa ‘okulunguka’ ‘nokuliolela mombuelo yokuoko kuapama kwa Huku.’ (1 Pedro 5:6, 8) Tupu, ankho vesukisa okukala tyeliwaneka. Ankho kavapondola ‘okutualako okulinumata nokulihunyuna kese umwe namukuavo,’ mokonda ngotyo ankho ‘maveliipaa kese umwe namukuavo.’—Gálatas 5:15.

2, 3. Onthue tukahi nokulwa nalie? Iya oityi matulilongesa?

2 Hono tukahi monkhalelo yelifwa no oyo. Eliapu likahi nokuovola onomphitilo opo lituhunyaunepo. (Revelação 12:12) Iya apa katutu makukeya “ononkhumbi mbumwe ononene, mbuheneendeko tunde konthyimbi youye.” (Mateus 24:21) Ngetyi Ovakristau votete vesukisile okulityilika okulilwisa poyavo, nonthue tuesukisa okulinga ngotyo. Iya opo tutyivile pamwe tusukisa okuvatelwa novakulu vewaneno.

3 Tutalei oñgeni ovakulu vewaneno vapondola okuyawisa olupandu luavo mokonda yotyilinga tyavo otyiwa tyokunthita ‘otyunda tya Huku vatumwa okuyunga.’ (1 Pedro 5:2) Konyima matutale onkhalelo yaviuka yokufuisapo otyilinga tyokunthita. Monthele mailandulako, matutale oñgeni ewaneno lipondola ‘okuhumba vali unene vana vaundapa nombili onene nokuhongolela’ otyunda. (1 Tessalonicenses 5:12) Okulilongesa ononthele ombo matyitukuatesako okukala tyapama tyina tuluiswa Nondyale yetu onene, okuimbuka okuti ovilwa vietu onondyale oyo.—Efésios 6:12.

Nthitei Otyunda tya Huku

4, 5. Oñgeni ovakulu vewaneno vesukisa okutala otyunda? Ava ongeleka.

4 Petulu walunda ovakulu vewaneno po Vakristau votete, opo vatale otyunda Huku eveavela ngetyi oe etyitala. (Tanga 1 Pedro 5:1, 2.) Namphila Petulu ankho utalwa ngatyina omphandyi mewaneno, oe ankho kapopi novakulu vewaneno tyihena ehumbilo. Anthi, oe ankho uvelondola okuimbuka okuti navo ovakulu. (Gálatas 2:9) Ngetyi Petulu alingile, tupu Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova hono valondola ovakulu vewaneno opo valinge ononkhono mbokufuisapo otyilinga tyavo tyalema tyokunthita otyunda tya Huku.

5 Apostolu Petulu wahoneka okuti ovakulu ankho vena ‘okunthita otyunda tya Huku vatumwa okuyunga.’ Ngotyo ankho tyakolela unene vaimbuke okuti, otyunda otya Jeova na Jesus Kristu. Ovakulu mavakapulwa na Huku konthele yoñgeni vayunga onongi mbae. Soka ñgeno epanga liove ukuita uyunge ovana vae tyina atundapo. Okuti kumayungu nawa ovana nokuvepa okulia? Inkha umwe uvela, kumemutuala kosipitali opo akahakulwe? Tupu, ovakulu vewaneno vesukisa ‘okunthita ewaneno lia Huku, lina oe alanda nohonde yo Mona wae muene.’ (Atos 20:28) Vaimbuka okuti kese ongi yalandwa nohonde yakolela ya Kristu Jesus. Okusoka kuotyo, ovakulu valisa, nokuamena, nokuyunga otyunda.

6. Kohale ovanthita ankho vena otyilinga patyi?

6 Soka kovilinga ovanthita kohale ankho vena. Ankho vakala momutenya, nokuliwa noutalala kounthiki opo vayunge otyunda. (Gênesis 31:40) Ankho vapaka alo umwe omuenyo wavo motyiponga opo vaamene onongi. Omukuendye omunthita David wayovolele otyunda komanyama ofika, onkhulika nehunyu. David wapopia konthele yotyo okuti “nelikuata monondyeli, andyilivete, iya andyiliipaa.” (1 Samuel 17:34, 35) Ankho wakola omutima ngatyi! Tyotyili wakalele unene popepi nomulungu womanyama oo! Oe walingile atyiho opo ayovole ongi yae.

7. Oñgeni ovakulu vewaneno valinga ngatyina vanana ongi komayo a Satanasi?

7 Hono, ovakulu vewaneno vesukisa okuamena otyunda Keliapu likahi ngonkhulika. Otyo pamwe tyihanda okukola omutima ngatyina vanana ongi komayo Eliapu. Mokulinga ngatyina vakuata enyama liohika monondyeli, ovakulu vewaneno vapondola okuyovola ongi. Vapondola okupopia nawa novakuatate vana vekahi nokuyondyua nomaliva a Satanasi. (Tanga Judas 22, 23.) Tyotyili, ovakulu vewaneno kavalingi otyilinga otyo tyihakuateswako na Jeova. Vakuata ongi imwe yeliveta, aveikutu nokuipaka ovihemba vio Ndaka ya Huku.

8. Opi ovakulu vewaneno vahongolela onongi? Oñgeni vetyilinga?

8 Omunthita tupu uhongolela otyunda pana pena eholi liatalala nawa nomeva. Tupu, ovakulu vewaneno vahongolela otyunda tyewaneno, okuvelunda veye apeho komaliongiyo, opo otyunda tyikongoke nawa, nokupewa “okulia momuvo wanakua.” (Mateus 24:45) Ovakulu pamwe vesukisa omuvo omunyingi pala okukuatesako vana vavela mopaspilitu okutavela okulia Kuondaka ya Huku. Ongi yavomba ipondola okulinga ononkhono mbo kukondoka motyunda. Ovakulu kavatilisa owoma omukuatate wavo, anthi vahangununa noluembia ovitumino Viombimbiliya, nokulekesa oñgeni oe apondola okuvilandula momuenyo wae.

9, 10. Oñgeni ovakulu vewaneno vakuatesako vana vavela mopaspilitu?

9 Tyina uvela, wovola omuhakuli patyi? Wovola una uhekutehelela nawa, iya liwa-liwa ekuavela ovihemba, opo apopie vali nomuvei omukuavo? Ine wovola omuhakuli ukutehelela nawa, ekupopila etyi tyihekahi nawa molutu luove, pahe ekuavela ovihemba? Pamwe, onkhalelo ovipuka vipopiwa nokulingwa, yakolela unene.

10 Tupu, ovakulu vewaneno vapondola okutehelela omunthu uvela mopaspilitu nokumukuatesako ngatyina vahakula otyipute ‘avemuwaveka omulela menyina lia Jeova.’ (Tanga Tiago 5:14, 15.) Ngomulela wo Gileade, Ondaka ya Huku ipondola okuaanda una uvela. (Jeremias 8:22; Ezequiel 34:16) Okulandula ovitumino Viombimbiliya tyipondola okukuatesako una uvela okupama vali mopaspilitu. Enga, ovakulu valinga nawa tyina vatehelela omasukalalo ongi ivela, nokulikuambela kumwe nae.

Tyahakuluminyua, Mahi Nomutima Welipakula

11. Oityi tyilunda ovakulu vewaneno okunthita nombili otyunda tya Huku?

11 Okulandulako, Petulu wahinangelesa ovakulu oñgeni vena okulinga ovilinga viokunthita, netyi vahapondola okulinga. Ovakulu vena okunthita otyunda tya Huku “tyihakuluminyua, mahi nomutima welipakula.” Oityi tyiavela ondundo ovakulu vewaneno yokukuatesako ovakuatate nomutima welipakula? Iya, oityi tyalundile Petulu okunthita otyunda tya Jesus? Wetyilinga mokonda ankho una oluembia neholelo na tatekulu. (João 21:15-17) Mokonda yeholelo, ovakulu ‘kavekahi ko vali palavo muene, mahi opala una wevenkhila.’ (2 Coríntios 5:14, 15) Eholelo, kumwe noluembia vena na Huku, novakuatate vavo, ivelunda okukuatesako otyunda nononkhono, nomalumono avo, nomuvo wavo. (Mateus 22:37-39) Veliava ovo muene tyihakuluminyua, mahi nomutima welipakula.

12. Alo pi apostolu Paulu elipakulile oe muene?

12 Alo pi ovakulu vewaneno vena okulipakula ovo muene? Nesuko vena no nongi, ovakulu ovo vahetekela apostolu Paulu, una wahetekelele Jesus. (1 Coríntios 11:1) Mokonda ankho Paulu una oluembia novakuatate ova Tesalonika, oe no vomundyila yae ankho vena ehambu ‘liokuvepopila onondaka onongwa mba Huku nokuvepa onohande mbavo.’ Otyo ankho vetyilinga noluembia, ‘ngetyi ina wokuna oluembia atekula nawa ovana vae.’ (1 Tessalonicenses 2:7, 8) Paulu ankho wii nawa oñgeni ina atekula ovana vae. Oe uvelingila atyiho, alo umwe okupindukapo mokati kotyinthiki opo evepe okulia.

13. Omonkhalelo patyi ovakulu vewaneno vesukisa okupola pokati?

13 Ovakulu vewaneno vesukisa okupola pokati pokufuisapo otyilinga tyavo tyokunthita ewaneno no tyokutekula ombunga yavo. (1 Timóteo 5:8) Omuvo ovakulu ovo vakala newaneno, omuvo ankho vapondola okukala nombunga yavo. Onkhalelo imwe vapondola okupola pokati movilinga ovio vivali, okukonga ovakuatate vamwe opo vakale Pelilongeso liavo Liombunga, pamwe-pamwe. Mokueenda kuomanima, Masanao, omukulu umwe weuaneno ko Japau, ankho ukonga ovakuatate vahanepele, nomapongo mopaspilitu veye melilongeso liae liombunga. Mokueenda kuomuvo, vamwe vakuateswako avakala ovakulu vewaneno, navo vahetekela ongeleka ongwa ya Masanao.

Lityilikei Okufunina Motyunda, Tyinthitei Nombili

14, 15. Oityi ovakulu vesukisila okulityilika “okufuna” motyunda tya Huku? Oñgeni vapondola okuhetekela Paulu konthele yotyo?

14 Petulu tupu walunda ovakulu vewaneno okunthita otyunda, “nombili, ha nohole yokufuninamo.” Otyilinga tyovakulu vewaneno tyimana omuwo omunyingi, mahi kavakevela okufetwa. Petulu wamona okuti ankho wesukisa okulondola ovakulu vewaneno konthele yotyiponga tyokunthita otyunda “nohole yokufuninamo.” Otyiponga otyo tyimonekela komalumono omanyingi ononkhalamutwe mbo “Mbambilonia Onene” vena, putyina vakalesa ovanthu ovanyingi ovahepi. (Revelação 18:2, 3) Ovakulu vewaneno hono vena ehunga ewa liokulityilika kese lusoke luokuhanda okufetwa.

15 Paulu waavela ovakulu vewaneno Ovakristau ongeleka ongwa. Namphila oe ankho o apostolu iya ankho upondola okukala “omulemo omunene” pala Ovakristau mo Tesalonika, “kalile okulia kuomunthu nawike otyali.” Anthi, oe ankho ‘uundapa nononkhono nombili onene tyitenya na tyinthiki.’ (2 Tessalonicenses 3:8) Hono ovakulu ovanyingi vewaneno, kumwe na vana vatalelapo omawaneno, vaava ongeleka ongwa konthele oyo. Namphila vetavela okutambulwa momaumbo ovakuatate, kavapondola “okukala omulemo” pala omunthu nawike.—1 Tessalonicenses 2:9.

16. Okunthita otyunda “nombili” tyihangununa tyi?

16 Ovakulu vewaneno vanthita otyunda “nombili.” Ombili yavo imonekela kotyituwa tyavo tyokuhaundapela-ndyambi pokuvatela otyunda. Mahi, otyo katyilekesa okuti vakuluminya otyunda okuumbila Jeova. Tupu ovakulu voluembia kavahindila vakuavo okulilola pokuumbila Huku. (Gálatas 5:26) Ovakulu vewaneno vaimbuka okuti kese ongi yelikalela. Ngotyo, vahanda okukuatesako nombili ovakuatate vavo okuumbila Jeova nehambu.

Muhatuminei Otyunda Anthi Avei Ongeleka Ongwa

17, 18. (a) Oityi pamwe ono apostolu ankho tyivepuiyila okutavela elongeso lia Jesus liokuhelipake kounene? (b) Hono tukahi monkhalelo patyi yelifwa no oyo?

17 Ngetyi tuapopiale, ovakulu vewaneno vesukisa okutualako okuhinangela okuti otyunda vekahi nokunthita otya Huku, hatyavoko muene. Vena okulunguka opo ‘vahatumine epingo lia Huku.’ (Tanga 1 Pedro 5:3.) Pamwe ankho ono apostolu mba Jesus vahanda okunkhimana monkhalelo yapenga. Ngetyi tyilinga ovatumini mouye, navo ankho vahanda okukala nomunkhima.—Tanga Marcos 10:42-45.

18 Hono, ovakuatate ‘vaovola okuvasa otyilinga tyokukala omukulu weuaneno,’ vena okulipula nawa oityi vaovolela otyilinga otyo. (1 Timóteo 3:1) Vana vaundapa ngovakulu vewaneno hono, vesukisa okulipula nawa inkha navo vahanda okutumina ine vaovola omunkhima ngetyi ono apostolu mbumwe mbalingile. Inkha ono apostolu vali notyitateka konthele oyo, novakulu vewaneno vesukisa okuimbuka okuti vena okulinga ononkhono ononene mbokulityilika otyituwa tyouye tyokuhanda okutumina vakuavo.

19. Oityi ovakulu vewaneno vesukisa okuhinangela pokuamena otyunda?

19 Tyotyili, pamwe ovakulu vewaneno vesukisa okupopia nokuapama tyina vayakulila otyunda, “komahunyu omakalavi.” (Atos 20:28-30) Paulu wapopilile Titu okuti tualako ‘okulondola nokuviyula nounene auho wokutumina.’ (Tito 2:15) Anthi, na tyina vena okuviyula, ovakulu vewaneno vaovola okuhumba una uviyulwa. Vetyii okuti okuava ongeleka ongwa tyihika vali unene komutima, nokuvatela omunthu okulandula ondyila yaviuka, tyipona okupopia omapita.

20. Oñgeni ovakulu vewaneno vaava ongeleka ongwa okuhetekela Jesus?

20 Ongeleka ongwa ya Kristu, ilunda ovakulu vewaneno okukala nohole notyunda nokumuhetekela. (João 13:12-15) Omitima vietu vihambukwa tyina tutanga oñgeni Kristu alongesa ovalongwa vae movilinga viokuivisa nokulinga ovalongwa. Onkhalelo yae yokueliola omutima yehikile unene komitima viovalongwa vae, aivelundu okukala ‘nomutima weliola, nokutala vakuavo ngatyina ovanene vali kuvo.’ (Filipenses 2:3) Ovakulu vewaneno hono, navo vapewa ondundo yokuhetekela Jesus, iya navo vahanda okuava ‘ongeleka ongwa kotyunda.’

21. Ovakulu vewaneno vakevelela okupewa ondyambi patyi?

21 Petulu wamanuhula okulondola ovakulu vomawaneno mokupopia komulao wo komutwe. (Tanga 1 Pedro 5:4.) Ovakulu ovalembulwa “mavakatambula ekolowa lihahanyauka liomunkhima” keulu kumwe na Kristu. Ovanthita ovakuavo vonongi ononkhuavo, mavakapewa elao liokunthita onongi mba Huku kombanda yoohi, mombuelo yetumino “liomunthita omunene.” (João 10:16) Onthele mailandulako, maipopi oñgeni aveho mewaneno vapondola okukuatesako vana vaholovonwa opo vahongolele otyunda.

Omapulo Okupitulula

• Oityi ankho tyaviukila Petulu alondole ovakulu okunthita nawa otyunda Huku evetuma okuyunga?

• Oñgeni ovakulu vewaneno vanthita vana vavela mopaspilitu?

• Oityi tyilunda ovakulu vewaneno okunthita otyunda Huku evetuma okuyunga?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 25]

Ngetyi ovanthita ankho valinga kohale, ovakulu vewaneno hono vena okuamena “onongi” vatumwa okuyunga