Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛbua Mɛi Ni Tsuɔ Nii Waa Yɛ Nyɛteŋ Lɛ’

‘Nyɛbua Mɛi Ni Tsuɔ Nii Waa Yɛ Nyɛteŋ Lɛ’

‘Nyɛbua Mɛi Ni Tsuɔ Nii Waa Yɛ Nyɛteŋ Lɛ’

“Nyɛbua mɛi ni tsuɔ nii waa yɛ nyɛteŋ ni amɛnyiɛɔ nyɛhiɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli ni amɛwieɔ amɛtsɔɔ nyɛ lɛ.”—1 TES. 5:12, NW.

1, 2. (a) Beni Paulo ŋma eklɛŋklɛŋ wolo kɛha Tesalonika asafo lɛ, no mli lɛ mɛɛ shihilɛ mli asafo lɛ yɔɔ? (b) Mɛni Paulo wo Tesalonikabii lɛ hewalɛ ni amɛfee?

ŊƆƆ lɛ akɛ oji Tesalonika asafo ni ji asafoi ni ato shishi mra yɛ Yuropa yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ateŋ ekome lɛ mlinyo. Bɔfo Paulo ye be babaoo yɛ jɛmɛ kɛtswa nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ema shi. Ekolɛ ehole asafoŋ onukpai yɛ jɛmɛ koni amɛnyiɛ hiɛ taakɛ eji yɛ asafoi krokomɛi lɛ amli lɛ. (Bɔf. 14:23) Shi beni ato asafo lɛ shishi sɛɛ lɛ, Yudafoi lɛ bua basabasafeelɔi komɛi anaa ni amɛshwie Paulo kɛ Sila kɛje maŋ lɛ mli. Ekolɛ Kristofoi ni tee nɔ amɛhi maŋ lɛ mli lɛ baanu he akɛ eshwɛ amɛ pɛ ni amɛbaashe gbeyei po.

2 Shishinumɔ yɛ he akɛ beni Paulo shi Tesalonika lɛ sɛɛ lɛ, ejwɛŋ asafo hee ni yɔɔ jɛmɛ lɛ he. Ebɔ mɔdɛŋ akɛ eya amɛŋɔɔ ekoŋŋ, shi “Satan tsi” lɛ gbɛ. No hewɔ lɛ, etsu Timoteo ní eyawo asafo lɛ hewalɛ. (1 Tes. 2:18; 3:2) Beni Timoteo kɛ amaniɛbɔɔ kpakpa baha Paulo lɛ, no tsirɛ lɛ koni eŋma Tesalonikabii lɛ wolo. Nibii ni Paulo wie he yɛ wolo lɛ mli lɛ ateŋ ekome ji akɛ, ewo Tesalonikabii lɛ hewalɛ ni ‘amɛbu mɛi ni tsuɔ nii waa yɛ amɛteŋ ni amɛnyiɛɔ amɛhiɛ’ lɛ.—Nyɛkanea 1 Tesalonikabii 5:12, 13.

3. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ Tesalonika Kristofoi lɛ abu asafoŋ onukpai lɛ naakpa diɛŋtsɛ lɛ?

3 Nyɛmimɛi hii ni no mli lɛ amɛnyiɛ hiɛ yɛ Tesalonika Kristofoi lɛ ateŋ lɛ bɛ niiashikpamɔ tamɔ Paulo kɛ ehefatalɔi ni ekɛfãa gbɛ lɛ; asaŋ niiashikpamɔ ni amɛyɔɔ akɛ asafoŋ onukpai lɛ faaa kɛ́ akɛto asafoŋ onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ anɔ lɛ he. Kɛfata he lɛ, ato asafo lɛ shishi nɛɛ lɛ, eyeko afi po! Fɛɛ sɛɛ lɛ, asafoŋbii lɛ yɛ yiŋtoo hewɔ ni esa akɛ amɛhiɛ asɔ amɛsafoŋ onukpai ni “tsuɔ nii waa” yɛ amɛteŋ ni “amɛnyiɛɔ” asafo lɛ ‘hiɛ’ ni “amɛwieɔ amɛtsɔɔ” nyɛmimɛi lɛ. Hɛɛ, amɛyɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni esa akɛ ‘amɛbu asafoŋ onukpai lɛ naakpa diɛŋtsɛ yɛ suɔmɔ mli.’ Hewalɛwoo nɛɛ sɛɛ lɛ, Paulo wo amɛ ŋaa ni ‘amɛhi shi yɛ hejɔlɛ mli.’ Eji oyɛ Tesalonika nakai beaŋ kulɛ, ani ohiɛ baasɔ nitsumɔ ni asafoŋ onukpai lɛ tsuɔ lɛ waa? Te onaa ‘hii ni ji nikeenii’ ni Nyɔŋmɔ etsɔ Kristo nɔ ekɛduro nyɛsafo lɛ ohaa tɛŋŋ?—Efe. 4:8.

‘Amɛtsuɔ Nii Waa’

4, 5. Mɛni hewɔ ebi mɔdɛŋbɔɔ dani Paulo beaŋ asafoŋ onukpai lɛ nyɛ amɛtsɔɔ asafo lɛ nii, ni mɛni hewɔ nakai eji ŋmɛnɛ hu lɛ?

4 Beni Tesalonika asafoŋ onukpai lɛ jie Paulo kɛ Sila gbɛ kɛtee Beroia lɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ‘amɛtsu nii waa’? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, amɛkɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ asafo lɛ nii kɛkase Paulo. Ekolɛ obaashwie oyiŋ akɛ, ‘Ani Tesalonika Kristofoi lɛ hiɛ sɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ lo?’ Nɔ̃ hewɔ ni ekolɛ obaabi sane ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji akɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ Beroiabii lɛ “asu hi fe mɛi ni yɔɔ Tesalonika lɛ, . . . ni daa amɛkpaa ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ.” (Bɔf. 17:11) Shi no mli lɛ Yudafoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ he awieɔ lɛ, jeee Tesalonika Kristofoi lɛ. Tesalonikabii ni tsɔmɔ heyelilɔi lɛ ‘mɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ, shi jeee akɛ gbɔmɛi awiemɔ ko ni.’ (1 Tes. 2:13) Ekã shi faŋŋ akɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ̀ mɛi nɛɛ yɛ mumɔŋ.

5 Ŋmɛnɛ lɛ, tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ haa Nyɔŋmɔ asafoku lɛ ‘ŋmaa yɛ be ni sa nɔ.’ (Mat. 24:45) Asafoŋ onukpai lɛ kɛ mɔdɛŋbɔɔ tsuɔ nii kɛlɛ̀ɔ amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ asafoi srɔtoi lɛ amli lɛ yɛ tsulɔ kuu lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi. Ekolɛ asafoŋbii lɛ yɛ woji ni tsulɔ kuu lɛ fee lɛ babaoo, ni ayɛ dɛŋdadei tamɔ Watch Tower Publications Index lɛ kɛ Watchtower Library ni yɔɔ CD-ROM nɔ lɛ yɛ wiemɔi komɛi amli. Bɔni afee ni asafoŋ onukpai lɛ atsu asafo lɛ mumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe nii lɛ, kɛ́ amɛyɛ nifeemɔ yɛ kpeei srɔtoi lɛ ashishi lɛ, amɛkɛ be babaoo saa amɛhe koni amɛnyɛ amɛtsu he nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Ani osusu be abɔ ni asafoŋ onukpai lɛ yeɔ kɛsaa amɛhe kɛ́ amɛyɛ nifeemɔ yɛ asafoŋ kpeei, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ashishi lɛ he pɛŋ?

6, 7. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Paulo fee kɛha Tesalonika asafoŋ onukpai lɛ? (b) Mɛni hewɔ ekolɛ asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ naŋ lɛ mlɛo akɛ amɛaakase Paulo lɛ?

6 Asafoŋ onukpai ni yɔɔ Tesalonika lɛ hiɛ yɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Paulo fee yɛ asafoku lɛ kwɛmɔ mli lɛ nɔ. Paulo tsuuu enɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ tamɔ nɔ ni eji sɔ̃ ko kɛkɛ ni kã enɔ ni esa akɛ etsu he nii. Taakɛ wɔsusu he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Paulo ‘mli jɔ taakɛ bɔ ni bii anyɛ hiɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ebii dɔdɔɔdɔ lɛ.’ (Nyɛkanea 1 Tesalonikabii 2:7, 8.) Ená he miishɛɛ po akɛ ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala baafɔ̃ shi kɛha asafoŋbii lɛ! Esa akɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafoŋ onukpai lɛ atsu amɛnɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ tamɔ bɔ ni Paulo fee lɛ.

7 Kristofoi nɔkwɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hiɛɔ asafoku lɛ dɔdɔɔdɔ kɛkaseɔ Paulo. Yɛ bɔɔsu naa lɛ, ekolɛ asafoku lɛ mlibii komɛi edɔɔɔ mɔ he ni amɛbɛŋkɛɛɛ mɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ hiɛshikamɔ atsu nii koni amɛna nɔ̃ kpakpa ko yɛ mɛi nɛɛ ahe. Eji anɔkwale akɛ, akɛni asafoŋ onukpai lɛ yeee emuu hewɔ lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha amɛ akɛ amɛaana nɔ̃ kpakpa ko yɛ mɔ fɛɛ mɔ he. Shi beni amɛfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni amɛhiɛ mɔ fɛɛ mɔ dɔdɔɔdɔ lɛ, ani esaaa akɛ wɔjieɔ amɛyi yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛsɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔi kpakpai yɛ Kristo shishi lɛ hewɔ?

8, 9. Mɛni ji gbɛi komɛi ni asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ nɔ ‘amɛbuɔ wɔsusumai ahe’?

8 Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ yiŋtoo hewɔ ni esa akɛ ‘eba ehe shi’ eha asafoŋ onukpai lɛ. Taakɛ Paulo ŋma lɛ, ‘amɛ amɛbuɔ wɔsusumai lɛ ahe.’ (Heb. 13:17) Nakai wiemɔi lɛ haa wɔkaiɔ bɔ ni tookwɛlɔ shiɔ kpe nyɔɔŋ muu fɛɛ koni ekɛbu etooku he lɛ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, ekolɛ asafoŋ onukpai lɛ baatse amɛwɔ nɔ bɔni afee ni amɛtsu mɛi ni he miiye loo amɛyɛ henumɔŋ naagbai loo amɛnáaa lɛ mlɛo akɛ amɛkɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai aaatsu nii lɛ ahiamɔ nii lɛ ahe nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsɛɔ nyɛmimɛi hii ni ji Ajinafoi Akuu ni Kɛ Helatsamɔhei Shãraa lɛ mlibii lɛ yɛ wɔ mli koni amɛye amɛbua mɛi ni ená helatsamɔ mli naagba ko lɛ. Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ amɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ waa kɛ́ wɔyaje shihilɛ ni tamɔ nakai mli!

9 Asafoŋ onukpai ni sɔmɔɔ akɛ Tsumaa Ajinafoi Akui kɛ yelikɛbuamɔ kui lɛ mlibii lɛ tsuɔ nii waa kɛyeɔ amɛbuaa nyɛmimɛi lɛ. Esa akɛ wɔjɛ wɔtsui fɛɛ mli wɔfi amɛsɛɛ! Susumɔ yelikɛbuamɔ ni akɛha beni lasuogbele ni atsɛ́ lɛ akɛ Cyclone Nargis lɛ tswa yɛ Myanmar yɛ afi 2008 lɛ sɛɛ lɛ he okwɛ. Bɔni afee ni yelikɛbuamɔ kuu lɛ nine ashɛ Bothingone Asafo ni yɔɔ Irrawaddy Delta kpokpaa ni lasuogbele lɛ fite nii waa yɛ lɛ nɔ lɛ mlibii lɛ anɔ lɛ, amɛfã gbɛ kɛtsɔ hei ni efite waa ni gbohii kamɔ gbɛi lɛ anɔ kɛ amɛhewɔŋ fɛɛ lɛ anɔ. Beni nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ na akɛ amɛtsutsu kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ji yelikɛbuamɔ kuu ni shɛ Bothingone klɛŋklɛŋ kwraa lɛ mlinyo lɛ, amɛbo waa akɛ: “Nyɛkwɛa! Wɔkpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ni! Yehowa ehere wɔyi wala!” Ani ohiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni asafoŋ onukpai lɛ bɔɔ shwane kɛ nyɔɔŋ lɛ? Ahalaa asafoŋ onukpai komɛi koni amɛsɔmɔ akɛ ajinafoi akui krɛdɛɛ mlibii kɛtsu saji ni bɛ mlɛo ni kɔɔ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ahe lɛ ahe nii. Kɛ́ asafoŋ onukpai nɛɛ tsu saji nɛɛ ahe nii amɛgbe naa lɛ, amɛkɛshwãaa; asaŋ mɛi ni ná amɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ he sɛɛ lɛ hiɛ sɔɔ amɛ waa.—Mat. 6:2-4.

10. Mɛɛ nitsumɔ ni abuuu akɛ eji nitsumɔ wulu asafoŋ onukpai lɛ tsuɔ?

10 Asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo anitsumɔ biɔ ni amɛtsu woji ahe nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, onukpai akuu lɛ asaji ahe gbɛjianɔtolɔ lɛ toɔ mɛi ni yɔɔ nifeemɔ yɛ kpeei ni afeɔ daa otsi lɛ ashishi lɛ ahe gbɛjianɔ. Asafo lɛ woloŋmalɔ lɛ buaa daa nyɔɔŋ kɛ daa afi shiɛmɔyaa he akɔntaabuu lɛ naa. Skul nɔkwɛlɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ etoɔ skul nifeemɔi lɛ ahe gbɛjianɔ. Daa nyɔji etɛ lɛ, akwɛɔ asafo lɛ shika saji amli. Asafoŋ onukpai lɛ kaneɔ woji ni nitsumɔhe nine lɛ eŋmala amɛ lɛ, ni amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ mli lɛ tsuɔ nii koni wɔya nɔ wɔfee ekome yɛ hemɔkɛyeli mli. (Efe. 4:3, 13) Asafoŋ onukpai ni tsuɔ nii waa tamɔ nɛkɛ lɛ amɔdɛŋbɔɔ hewɔ lɛ, ‘afeɔ nii fɛɛ bɔ ni yɔɔ fɛo kɛ gbɛnaa gbɛnaa.’—1 Kor. 14:40.

“Amɛnyiɛɔ Nyɛhiɛ”

11, 12. Namɛi nyiɛɔ asafo lɛ hiɛ, ni mɛni nakai feemɔ biɔ?

11 Paulo wie Tesalonika asafoŋ onukpai ni tsuɔ nii waa lɛ ahe akɛ “amɛnyiɛɔ” asafo lɛ ‘hiɛ.’ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “amɛnyiɛ nyɛhiɛ” lɛ shishi diɛŋtsɛ ji “amɛdamɔɔ nyɛhiɛ,” ni abaanyɛ atsɔɔ shishi akɛ “tsɔɔ gbɛ; nyiɛɔ hiɛ yɛ nyɛteŋ.” (1 Tes. 5:12) Asafoŋ onukpai nɛɛ nɔŋŋ Paulo wie yɛ amɛhe akɛ ‘amɛtsuɔ nii waa’ lɛ. Jeee asafoŋ onukpa kome ko ni ‘nyiɛɔ’ asafo lɛ ‘hiɛ’ he ewieɔ lɛ, shi moŋ asafoŋ onukpai fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ he ewieɔ lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɛi babaoo damɔɔ asafo lɛ hiɛ ni amɛkwɛɔ kpeei ashishi nifeemɔi anɔ. Tsakemɔ ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ koni akɛ wiemɔ ni ji “onukpai akuu lɛ asaji ahe gbɛjianɔtolɔ” lɛ atsu nii lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔna asafoŋ onukpai lɛ fɛɛ akɛ amɛji kuu kome mlibii.

12 Asafo lɛ ‘hiɛ ni amɛnyiɛɔ’ lɛ biɔ babaoo fe nitsɔɔmɔ kɛkɛ. Akɛ nakai wiemɔ lɛ nɔŋŋ tsu nii yɛ 1 Timoteo 3:4 lɛ (NW). Paulo kɛɛ esa akɛ nɔkwɛlɔ afee “mɔ ni nyiɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ewe hiɛ jogbaŋŋ, ni ebii baa amɛhe shi amɛhaa lɛ kɛ hiɛdɔɔ fɛɛ.” Biɛ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wiemɔ ni ji ‘nyiɛɔ hiɛ’ lɛ biii ni etsɔɔ ebii lɛ anii kɛkɛ, shi ebiɔ hu ni efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha eweku lɛ, ni ‘ebii lɛ baa amɛhe shi amɛhaa lɛ.’ Hɛɛ, asafoŋ onukpai lɛ nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ amɛyeɔ amɛbuaa nyɛmimɛi lɛ fɛɛ koni amɛnyɛ amɛba amɛhe shi amɛha Yehowa.—1 Tim. 3:5.

13. Mɛni hewɔ ekolɛ ebaahe be dani aaakpɛ yiŋ yɛ onukpai akpee shishi lɛ?

13 Bɔni afee ni asafoŋ onukpai lɛ anyɛ anyiɛ asafoku lɛ hiɛ jogbaŋŋ lɛ, amɛfeɔ ekome kɛsusuɔ bɔ ni amɛaafee amɛtsu asafo lɛ hiamɔ nii lɛ ahe nii lɛ he. Ekolɛ ebaafee tamɔ nɔ ni kɛ́ asafoŋ onukpa kome pɛ kpɛ eyiŋ yɛ nɔ fɛɛ nɔ he lɛ nibii baaya nɔ jogbaŋŋ. Shi onukpai akui ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kpeɔ kɛtaoɔ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔ yɛ saji ahe, mɔ fɛɛ mɔ nyɛɔ etsɔɔ ejwɛŋmɔ, ni amɛkɛ nakai feemɔ kaseɔ nɔkwɛmɔnɔ ni klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli nɔyeli kuu lɛ fee lɛ. Oti ni ma amɛhiɛ ji, ni amɛkɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai atsu amɛsafo lɛ hiamɔ nii lɛ ahe nii. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kwɛɔ Ŋmalɛi lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni jɛ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ ŋɔɔ lɛ mli kɛsaa ehe kɛha onukpai akpeei lɛ, no baaha kpeei nɛɛ awo yibii kpakpai. Eji anɔkwale akɛ, enɛ heɔ be. Taakɛ eba lɛ beni klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli nɔyeli kuu lɛ susuɔ ketiafoo sane lɛ he lɛ, kɛ́ onukpai lɛ hiɛ susumɔi srɔtoi lɛ ebaabi ni amɛŋɔ be kɛtao sane lɛ mli koni amɛba gbeekpãmɔ ni damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ.—Bɔf. 15:2, 6, 7, 12-14, 28.

14. Ani onáa he miishɛɛ akɛ onukpai akuu lɛ feɔ ekome kɛtsuɔ nii akɛ kuu kome? Mɛni hewɔ onuɔ he nakai lɛ?

14 Mɛni baanyɛ aba kɛ́ asafoŋ onukpa kome ko ma nɔ mi doo akɛ akɔ egbɛ loo ekɛ lɛ diɛŋtsɛ esusumɔ fĩ mɛi anɔ? Aloo kɛ́ mɔ ko fee nibii ni kɛ mligbalamɔ baaba tamɔ Diotrefe ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ fee lɛ hu? (3 Yoh. 9, 10) Ekã shi faŋŋ akɛ no baaye asafo muu lɛ fɛɛ awui. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ Satan bɔ mɔdɛŋ akɛ egbɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafo lɛ nakai nɔŋŋ ebaasumɔ ni efite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ. Ebaanyɛ etsɔ pɛsɛmkunya sui ni yɔɔ adesai amli, tamɔ shwelɛ ni anáa kɛha hegbɛ ni nɔ kwɔ lɛ nɔ efee nakai. Belɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ aba amɛhe shi ni amɛfee ekome kɛtsu nii akɛ kuu kome. Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ asafoŋ onukpai ni baa amɛhe shi ni amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ nii akɛ kuu kome lɛ!

“Amɛwieɔ Amɛtsɔɔ Nyɛ”

15. Mɛɛ yiŋtoo hewɔ asafoŋ onukpai lɛ wieɔ amɛtsɔɔ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko kɛ́ ehe bahia ni amɛfee nakai lɛ?

15 Paulo ma nɔ ko hu ni he hiaa ni asafoŋ onukpai feɔ shi efeemɔ bɛ mlɛo lɛ nɔ mi: amɛwieɔ amɛtsɔɔ asafoku lɛ. Yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, Paulo pɛ kɛ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘wieɔ tsɔɔ’ lɛ tsu nii. Ebaanyɛ etsɔɔ ŋaawoo ni mli wa, shi etsɔɔɔ akɛ béi yɛ mɔ ni woɔ ŋaa lɛ kɛ mɔ ni awoɔ lɛ ŋaa lɛ teŋ. (Bɔf. 20:31; 2 Tes. 3:15) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo ŋma kɛyaha Korintobii lɛ akɛ: “Miŋmaaa enɛɛmɛi ni mikɛwo nyɛ hiɛgbele, shi moŋ miiwie miitsɔɔ nyɛ tamɔ mibii ni misumɔɔ.” (1 Kor. 4:14) Suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi lɛ hewɔ ewie etsɔɔ amɛ lɛ.

16. Mɛni esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ aha ehi amɛjwɛŋmɔ mli kɛ́ ehe bahia ni amɛwie amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi?

16 Asafoŋ onukpai lɛ haa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛwieɔ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ hu he miihia. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakase Paulo kɛtsɔ mlihilɛ, kɛ suɔmɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ nyɛmimɛi lɛ kɛ yelikɛbuamɔ ni sa ni amɛkɛhaa amɛ lɛ nɔ. (Nyɛkanea 1 Tesalonikabii 2:11, 12.) Fɛɛ sɛɛ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ ‘hiɛɔ anɔkwa wiemɔ lɛ mli, koni amɛnyɛ amɛwie amɛtsɔɔ mɛi yɛ nitsɔɔmɔ ni tsaa mɔ mli.’—Tito 1:5-9.

17, 18. Kɛ́ asafoŋ onukpa ko miiwie eetsɔɔ bo lɛ, mɛni esa akɛ oha ehi ojwɛŋmɔ mli?

17 Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, asafoŋ onukpai lɛ yeee emuu, ni no hewɔ lɛ amɛbaanyɛ amɛwie nɔ ko ni sɛɛ mli lɛ amɛbaashwa amɛhe akɛ amɛwie nakai. (1 Maŋ. 8:46; Yak. 3:8) Agbɛnɛ hu, asafoŋ onukpai lɛ le akɛ, bei pii lɛ kɛ́ aawo nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ŋaa lɛ, efeee nyɛmimɛi lɛ “akɛ miishɛɛ nɔ̃ ni, shi dɔlɛ nɔ̃ moŋ.” (Heb. 12:11) No hewɔ lɛ, bei pii lɛ kɛ́ asafoŋ onukpa ko baawie etsɔɔ mɔ ko yɛ sane ko he lɛ, ejwɛŋɔ he babaoo ni esɔleɔ yɛ he dani ebɛŋkɛɔ mɔ lɛ. Kɛ́ asafoŋ onukpa ko ewie etsɔɔ bo lɛ, ani oyɔseɔ akɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha bo lɛ hewɔ efee nakai lɛ?

18 Ŋɔɔ lɛ akɛ obɛ hewalɛ, shi anako nɔ̃ hela tuuntu ni yeɔ bo lɛ. Kɛkɛ ni datrɛfonyo ko na nɔ̃ ni gbaa onaa lɛ, shi hela ni etsɔɔ akɛ oyeɔ lɛ ji hela ko ni naa wa. Ani omli baafu nakai datrɛfonyo lɛ? Dabi! Kɛ́ ejie yi po eha bo akɛ afee bo opireshɛŋ lɛ, ekolɛ obaakpɛlɛ nɔ, akɛni oheɔ oyeɔ akɛ no baaye abua bo lɛ hewɔ. Ekolɛ gbɛ ni datrɛfonyo lɛ tsɔ nɔ ekɛbo wie lɛ baanyɛ aná ohenumɔ nɔ hewalɛ moŋ, shi ani no nɔ obaadamɔ kɛkpɛ oyiŋ? Ekolɛ ofeŋ nakai. Nakai nɔŋŋ, esaaa akɛ ohaa gbɛ ni atsɔ nɔ awie atsɔɔ bo lɛ ha okpoo akɛ ooobo mɛi ni ekolɛ Yehowa kɛ Yesu miitsɔ amɛnɔ amɛha ole nɔ ko ni obaanyɛ okɛye obua ohe loo okɛbaa okɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ yi lɛ atoi.

Ohiɛ Asɔ Asafoŋ Onukpai ni Yehowa Kɛduro Wɔ Lɛ

19, 20. Te ooofee tɛŋŋ otsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ ‘hii ni ji nikeenii’ lɛ?

19 Kɛ́ onine shɛ nikeenii ko ni aje gbɛ afee kɛha bo nɔ lɛ, mɛni obaafee? Ani okɛbaatsu nii koni okɛtsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ nikeenii lɛ? Yehowa etsɔ Yesu Kristo nɔ ekɛ ‘hii ni ji nikeenii’ eduro wɔ. Gbɛ kome ni obaanyɛ otsɔ nɔ otsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ nikeenii nɛɛ ji, ni obo wiemɔi ni asafoŋ onukpai lɛ haa lɛ toi jogbaŋŋ ni obɔ mɔdɛŋ akɛ okɛ otii ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ baatsu nii. Agbɛnɛ hu, obaanyɛ otsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ nikeenii nɛɛ kɛtsɔ sane hetoi ni mɔɔ shi ni oooha yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ nɔ. Fĩ onukpai lɛ asɛɛ yɛ nitsumɔ, tamɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni amɛnyiɛɔ hiɛ yɛ mli lɛ mli. Kɛ́ oná ŋaawoo ko ni asafoŋ onukpa ko kɛha bo lɛ he sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ ohaaa ele? Kɛfata he lɛ, mɛni hewɔ odaaa asafoŋ onukpai lɛ awekui lɛ ashi? Kaimɔ akɛ, kɛ́ asafoŋ onukpa ko tsuɔ nii waa yɛ asafo lɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ eweku lɛ kɛ be ni kulɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ lɛ afee ekome kɛfee nɔ ko lɛ eko shãa afɔle.

20 Hɛɛ, akɛni asafoŋ onukpai lɛ tsuɔ nii waa yɛ wɔteŋ, amɛnyiɛɔ wɔhiɛ, ni amɛwieɔ amɛtsɔɔ wɔ hewɔ lɛ, wɔyɛ yiŋtoi babaoo ahewɔ ni esa akɛ wɔhiɛ asɔ amɛ. Hɛɛ, ‘hii ni ji nikeenii’ nɛɛ ji suɔmɔ nikeenii ni Yehowa kɛduro wɔ!

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ Tesalonika Kristofoi lɛ ahiɛ asɔ mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ amɛteŋ lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ osafoŋ onukpai lɛ tsuɔ nii waa kɛha bo?

• Te onáa ohiɛ ni asafoŋ onukpai lɛ nyiɛɔ lɛ he sɛɛ ohaa tɛŋŋ?

• Kɛ́ asafoŋ onukpa ko miiwie eetsɔɔ bo lɛ, mɛni esa akɛ oha ehi ojwɛŋmɔ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Ani ohiɛ sɔɔ gbɛi srɔtoi ni asafoŋ onukpai lɛ tsɔɔ nɔ amɛkwɛɔ asafo lɛ nɔ lɛ?