Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Hloniphani Labo Abasebenza Budisi Hlangana Nani’

‘Hloniphani Labo Abasebenza Budisi Hlangana Nani’

‘Hloniphani Labo Abasebenza Budisi Hlangana Nani’

‘Nibahloniphe labo abasebenza budisi hlangana nani, babadosiphambili benu eKosini, abanilaya ngepilo yobuKrestu.’—1 TES. 5:12.

1, 2. (a) Bebunjani ubujamo bebandla leTesalonika uPowula nekabatlolela incwadakhe yokuthoma? (b) UPowula wakhuthaza beTesalonika bona benzeni?

ZICABANGE ulilungu lebandla leTesalonika ngekhulu lokuthoma, elingeliye lamabandla wokuthoma eYurobhu. UPowula wasebenzisa isikhathi esinengi akha abazalwana lapho. Kungenzeka wabeka amadoda amadala bona arhole, njengombana enza kwamanye amabandla. (IZe. 14:23) Kodwana ngemva kokuthonywa kwebandla, amaJuda ahlela iwoma lezaphulamthetho bona liqothe uPowula noSilasi ngeemzini. AmaKrestu asala lapho kungenzeka azizwa alahliwe, mhlamunye athukiwe nokuthukwa.

2 Ngokunganakuzaza, ngemva kokukhamba eTesalonika, uPowula watshwenyeka ngebandla elisakhasakwelo. Walinga ukubuyela, kodwana ‘uSathana wamkhandela.’ Ngalokho wathumela uThimothi bona ayokukhuthaza ibandlelo. (1 Tes. 2:18; 3:2) UThimothi nekabuya nombiko omuhle, uPowula watjhukumiseleka bona atlolele beTesalonika incwadi. Hlangana nezinye izinto, uPowula wabakhuthaza bona ‘bahloniphe abadosiphambili babo.’—Funda u-1 Tesalonika 5:12, 13.

3. Ngimaphi amabanga amaKrestu weTesalonika ebekanawo wokuba nehlonipho engaphezu kwejayelekileko ngamadoda amadala?

3 Abazalwana egade barhola hlangana namaKrestu weTesalonika bebanganakho okuhlangabezanwenakho okunjengokukaPowula nabakhambisani bakhe; begodu bebanganalo ilifa elinothileko ngokomoya labadala beJerusalema. Phela, ibandleli belingakawuhlanganisi nomnyaka likhona! Namtjhana kunjalo, amalungu webandlelo bekanebanga lokuthokoza ngamadoda amadala, ‘ebekasebenza budisi,’ ‘adosa phambili’ ebandleni begodu ‘ayala’ abazalwana. Kwamambala, bekanebanga elihle ‘lokuwahlonipha ngethando.’ Isibawesi salandelwa siluleko sakaPowula sokobana ‘bahlalisane ngokuthula.’ Nengabe bewusebandleni leTesalonika, bewuzowubuka ngokusuka ehliziyweni umsebenzi owenziwa badala? Uziqala njani ‘izipho ezibabantu’ uZimu azinikele ibandla lenu ngoKrestu?—Efe. 4:8.

‘Asebenza Budisi’

4, 5. Kubayini bekumsebenzi obudisi ngamadoda wangesikhathi sakaPowula ukufundisa ibandla, begodu kubayini kunjalo nanamhlanjesi?

4 Ngemva kokuthumela uPowula noSilasi eBheriya, amadoda amadala weTesalonika ‘asebenza njani budisi’? Alingisa uPowula, akunakuzaza bona afundisa ibandla asebenzisa iMitlolo. Kungenzeka uyazibuza, ‘AmaKrestu weTesalonika bekaliqala njengeliqakathekileko iLizwi lakaZimu?’ IBhayibhili lithi beBheriya ‘bebanomkhanyo kunebeTesalonika, . . . bekuthi woke malanga bafunde imitlolo ocwengileko.’ (IZe. 17:11) Nokho, ukumadanisokho bekuqalisele emaJudeni weTesalonika avamileko, ingasi amaKrestu. Labo ababamakholwa ‘bamukela ilizwi lakaZimu, ingasi njengelizwi lomuntu nje, kodwana njengelizwi lakaZimu.’ (1 Tes. 2:13) Amadoda amadala kufuze bona bekasebenza budisi ukondla abanjalo ngokomoya.

5 Namhlanjesi isigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko sinikela umhlambi kaZimu ‘ukudla ngesikhathi esifaneleko.’ (Mat. 24:45) Ngaphasi kwesinqophiso senceku, abadala bebandla basebenza budisi ukondla abanakwabo ngokomoya. Amalungu webandla angaba neencwadi ezisekelwe eBhayibhilini ezinengi, begodu ngezinye iinlimi kunamathulusi anjenge-Watch Tower Publications Index ne-Watchtower Library ku-CD-ROM. Ukwanelisa iintlhogo zebandla ezingokomoya, abadala basebenzisa ama-awara amanengi balungiselela iinkulumo ukwenzela bona banikele ukwazisa ngendlela eyakhako. Wakhe wacabanga bona abadala basebenzisa isikhathi esingangani balungiselela iinkulumo zemihlangano yebandla, yesifunda, neyesigodi?

6, 7. (a) UPowula wawabekela siphi isibonelo amadoda amadala weTesalonika? (b) Kubayini kungaba budisi ngabadala namhlanjesi ukulingisa uPowula?

6 Amadoda amadala weTesalonika akhumbula isibonelo esihle esabekwa nguPowula ekuluseni umhlambi. Bekangazikhuji. Njengombana kucocwe ngakho esihlokweni esigadungileko, uPowula ‘waba nesineke . . . , njengomfazi atjheja abantwabakhe.’ (Funda u-1 Tesalonika 2:7, 8.) Bekazimisele ngitjho ‘nokunikela ngomphefumulwakhe’! Nekalusako, amadoda amadala kufuze abe njengaye.

7 Abelusi abamaKrestu namhlanjesi balingisa uPowula ngokuqala umhlambi njengoligugu. Ngokwemvelo, ezinye izimvu kungenzeka zingabi nomusa nobungani. Namtjhana kunjalo, abadala balinga ukuba nelemuko begodu ‘bafumana okuhle’ kibo. (Iziy. 16:20) Liqiniso, njengombana angakapheleli, umdala angaba nobudisi bokuba nombono ofaneleko ngomunye nomunye. Kodwana, njengombana alinga ukuba nesineke kibo boke, akukafaneli na abukwe ngokulinga kwakhe ukuba ngumalusi omuhle ongaphasi kwakaKrestu?

8, 9. Ngiziphi ezinye iindlela abadala banamhlanjesi ‘abahlala basilusile’ ngazo?

8 Soke sinebanga ‘lokuzithoba’ kubadala. Njengombana uPowula atlola, ‘bahlala basilusile.’ (Heb. 13:17) Amezwi la asikhumbuza umalusi wamambala ongalaliko bona avikele umhlambi wakhe. Ngokufanako, abadala namhlanjesi bangadela ubuthongo banakekela iintlhogo zalabo abanepilo engasiyihle, abanomraro ngokwamazizo namtjhana ngokomoya. Ngokwesibonelo, abazalwana abaseKomidini Yokubonisana Neembhedlela bavuswa ebuthongweni bona bazokuphendula ngeemraro emalungana nezokwelapha. Qala bona sithokoza kangangani ngekonzwabo nesiqalene nobujamo obunjalo!

9 Abadala abaseKomidini Yokwakha Yesifunda nemakomidini wokuhlangula basebenza budisi basiza abazalwana. Bayakufanelekela bona sibasekele ngeenhliziyo zethu zoke! Cabangela umzamo wokuhlangula ngemva kwesiWuruwuru uNargis esabetha iMyanmar ngo-2008. Ukufika eBandleni leBothingone esifundeni esibetheke khulu se-Irrawaddy Delta, isiqhema sokuhlangula sakhamba hlangana nendawo eyonakaleko eneendumbu ezirhatjhekileko. Abazalwana bendawo nebabona bona isiqhema sokuhlangula sokuthoma ukufika eBothingone besihlanganisa naloyo egade ambonisi wabo wesifunda, barhuwelela: “Qalani! Mbonisi wethu wesifunda! UJehova usiphulusile!” Uwuqala njengoqakathekileko umsebenzi obudisi abadala abawenzako imini nobusuku? Abanye abadala bakhethwa bona bakhonze emakomidini akhethekileko ukusingatha iimraro ebudisi yokwahlulela. Abadalaba abazibethi isifuba ngalokho abakwenzileko; kodwana labo abazuzako ngekonzo yabo bathokoza kwamambala.—Mat. 6:2-4.

10. Ngimiphi iimsebenzi eyaziwa kancani eyenziwa badala?

10 Godu abadala abanengi namhlanjesi kufuze benze umsebenzi obandakanya ukutlola. Ngokwesibonelo, umthintanisi wesihlopha sabadala ulungiselela ihlelo lemihlangano yebandla yaqobe veke. Unobhala webandla uhlanganisa iimbiko yenyanga neyomnyaka yekonzo yesimini. Umbonisi wesikolo ulicabangela ngokutjheja ihlelo lesikolo. Qobe ngemva kweenyanga eentathu, amarekhodi weemmali zebandla ayahlolisiswa. Abadala bafunda iincwadi ezivela e-ofisini legatja bebasebenzise nesinqophiso esibarhelebha babulunge ‘ubunye bokukholwa.’ (Efe. 4:3, 13) Ngemizamo yabadala abanjalo abasebenza budisi, ‘koke kwenzeka ngobuthakgha nangefanelo.’—1 Kor. 14:40.

“Babadosiphambili Benu”

11, 12. Bobani abadosa phambili ebandleni, begodu ukwenza lokho kuhlanganisani?

11 UPowula wahlathulula umsebenzi obudisi wamadoda amadala weTesalonika ‘njengabadosiphambili’ ebandleni. Ngelimi lokuthoma ibizweli litjho “ukujama phambili” begodu lingasetjenziswa ngokuthi “ukunqophisa; ukudosa phambili.” (1 Tes. 5:12) UPowula waqalisela ebadaleni abafanako ‘njengabasebenza budisi.’ Bekakhuluma, ingasi ngaloyo ‘ombonisi odosa phambili’ kodwana ngawo woke amadoda amadala ebandleni. Namhlanjesi, abadala abanengi bajama phambi kwebandla barage iimhlangano. Itjhuguluko lagadesi lokusebenzisa ibizo elithi “umthintanisi wesihlopha sabadala” lisirhelebha siqale boke abadala njengamalungu womzimba obumbeneko.

12 ‘Ukudosa phambili’ ibandla kuhlanganisa okungaphezu kokufundisa. Kusetjenziswe ilizwi elinomqondo ofanako kwe-1 Thimothi 3:4. UPowula wathi umbonisi kufuze abe “mumuntu okwazi ukuphatha kuhle umuzi wakhe, akwenze ngokuzithoba, khona abantwabakhe bazamthobela.” Kusemtarini bona ibizo elithi “ukuphatha” alihlanganisi kwaphela ukufundisa abantwana bakhe kodwana nokudosa phambili emdenini begodu ‘nokuthotjelwa bantwana bakhe.’ Kwamambala, abadala badosa phambili ebandleni, barhelebhe boke bona bazithobe kuJehova.—1 Thi. 3:5.

13. Kubayini kungathatha isikhathi ukufikelela esiquntweni emhlanganweni wabadala?

13 Bona bawuphathe kuhle umhlambi, abadala bayakhulumisana bona bangazitlhogomela njani iintlhogo zebandla. Kungabonakala kubulula umdala munye nebekangenza zoke iinqunto. Nokho, silandela isibonelo sesihlopha esibusako sangekhulu lokuthoma, isihlopha sabadala sanamhlanjesi sicocisana ngeendaba ngokutjhaphulukileko, sifuna isinqophiso eMitlolweni. Umnqopho waso kusebenzisa iinkambisolawulo eziseMitlolweni ukutlhogomela iintlhogo zebandla esikilo. Lokhu kuphumelela khulu lokha umdala ngamunye nalungiselela umhlangano wabadala, acabangela iMitlolo neenqophiso ezivela esigabeni senceku ethembekileko nehlakaniphileko. Kuliqiniso, lokhu kuthatha isikhathi. Nekunombono ohlukileko, njengombana kwenzeka esihlopheni esibusako sangekhulu lokuthoma nesicabangela indaba yokusoka, isikhathi esingeziweko nerhubhululo kungatlhogeka ukufikelela ukuvumelana okusekelwe eMitlolweni.—IZe. 15:2, 6, 7, 12-14, 28.

14. Uyakuthabela bona isihlopha sabadala sisebenzisana ngobunye? Kubayini uzizwa njalo?

14 Kungenzekani nengabe umdala munye ukatelela bona izinto zenziwe ngendlela yakhe nofana angulizwi lakhe? Namtjhana kuthiwani nengabe omunye—njengoDiyotrefe wangekhulu lokuthoma—utjala imbewu yokuhlukana? (3 Jwa. 9, 10) Ngokuqinisekileko loke ibandla lizokuthinteka. Nengabe uSathana walinga ukutjharaganisa ibandla langekhulu lokuthoma, singaqiniseka bona ufuna ukuthikazisa ukuthula kwebandla lanamhlanjesi. Angarhelebheka ngemikghwa yabantu yomrhobholo, njengesifiso sokuvelela. Ngalokho, abadala kutlhogeka bahlawulele ukuthobeka begodu basebenzisane njengomzimba obumbeneko. Qala bona sikuthabela kangangani ukuthobeka kwabadala abasebenzisana njengomzimba!

‘Abanilulekako’

15. Ngimuphi umnqopho abadala ababanawo nebaluleka umzalwana namtjhana udade?

15 UPowula waveza umsebenzi wabadala obudisi kodwana oqakathekileko: wokululeka umhlambi. EMitlolweni YamaKrestu YesiGirigi, nguPowula kwaphela owasebenzisa ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi ‘luleka.’ Lingaqalisela esilulekweni esiqinileko kodwana alitjengisi ihloyo. (IZe. 20:31; 2 Tes. 3:15) Ngokwesibonelo, uPowula watlolela abantu beKorinte wathi: “Anginitloleli lokhu, ngombana ngifuna ukunidlisa iinhloni, kodwana ingombana ngifuna ukuneluleka njangabantwana bami engibathandako.” (1 Kor. 4:14) Umnqophwakhe wokunikela isilulekwesi bekulithando ngabanye.

16. Khuyini abadala abenza kuhle ngokuyikhumbula nebaluleka abanye?

16 Abadala bayakukhumbula ukuqakatheka kwendlela abeluleka ngayo abanye. Balwela ukulingisa uPowula ngokuba nomusa, ithando nangokuba lirhelebho. (Funda u-1 Tesalonika 2:11, 12.) Kwamambala, abadala ‘bakakarela baqinise elizwini elithembekileko bona bakghone ukukhuthaza abanye ngefundiso yamambala ephilileko.’—Tit. 1:5-9.

17, 18. Khuyini okufuze uyikhumbule newufumana isiluleko kumdala?

17 Kuliqiniso, abadala abakapheleli begodu bangatjho izinto abangazisola ngazo kwamva. (1 Kho. 8:46; Jak. 3:8) Godu, abadala bayazi bona ukwamukela isiluleko ngokujayelekileko ‘akuthokozisi kodwana kuletha ukudana’ kubazalwana nabodade abangokomoya. (Heb. 12:11) Ngalokho, umdala nekayokunikela amezwi wesiluleko, ukwenza lokhu ngemva kokucabangisisa nokuthandaza ngakho. Nengabe wakhe walulekwa, uyakuthokoza ukutshwenyeka kwethando komdala loyo?

18 Akhe sithi bewunomraro othileko wepilo ebekubonakala kubudisi ukuwulapha. Ngemva kwalokho udorhodere uyawubona umraro, kodwana kuba budisi ukukwamukela lokho akufumeneko. Ungambambela amavunda udorhodere loyo? Awa! Ngitjho nanyana angakhuthaza bona kwenziwe ukuhlinzwa, bewungakwamukela ukulatjhwa lokho, ukholelwa bona kuzokuzuzisa. Indlela udorhodere akutjele ngayo ingaba nomthelela emazizwenakho, kodwana bewuzokuvumela lokho kube nomthelela esiquntweni sakho? Pheze ngeze. Ngokufanako, ungavumeli indlela owelulekwe ngayo ikukhandele ekulaleleni labo uJehova noJesu okungenzeka babasebenzisa ekukwaziseni indlela ongazirhelebha namtjhana uzivikele ngayo ngokomoya.

Thabela Ilungiselelo LakaJehova Labadala

19, 20. Ungatjengisa njani ukuthokoza kwakho ‘ngezipho ezibabantu’?

19 Khuyini ongayenza newufumana isipho esenzelwe wena ngokukhethekileko? Ungatjengisa ukusithabela kwakho ngokusisebenzisa? ‘Izipho ezibabantu’ zingilokho uJehova noJesu Krestu abakulungiselele khona. Enye indlela ongatjengisa ngayo bona uyazithabela iziphwezi, kulalelisisa iinkulumo abadala abazinikelako begodu nangokulinga ukusebenzisa amaphuzu abawatjhoko. Ungatjengisa ukuthokoza kwakho nangokunikela iimpendulo ezakhako emhlanganweni. Usekele umsebenzi abadala abadosa phambili kiwo, njengekonzo yesimini. Nengabe uzuzile esilulekweni osifumene kumdala othileko, kubayini ungamtjeli? Ukungezelela kilokho, kubayini ungatjengisi ukuthokoza kwakho iimndeni yabadala? Khumbula, umdala bona asebenze budisi ebandleni, umndenakhe unikela isikhathi okufuze usisebenzise unaye.

20 Kwamambala, sinebanga elizeleko lokutjengisa ukuthaba ngabadala, abasebenza budisi hlangana nathi, badosa phambili begodu basiluleka. Kwamambala ‘izipho ezibabantwezi’ zililungiselelo lethando elivela kuJehova!

Uyakhumbula?

• Ngimaphi amabanga amaKrestu weTesalonika ebekanawo wokuthokoza labo abadosa phambili hlangana nabo?

• Abadala bebandleni langekhenu bakusebenzela njani budisi?

• Uzuza njani ekungameleni kwabadala?

• Umdala nekakunikela isiluleko, khuyini okufuze uyikhumbule?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 31]

Uyazithabela iindlela ezinengi abadala abelusa ngazo ibandla?