Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Obaabo Yehowa Kɔkɔbɔi Ni Yɔɔ Faŋŋ Lɛ Toi?

Ani Obaabo Yehowa Kɔkɔbɔi Ni Yɔɔ Faŋŋ Lɛ Toi?

Ani Obaabo Yehowa Kɔkɔbɔi Ni Yɔɔ Faŋŋ Lɛ Toi?

“Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ!”—YES. 30:21.

1, 2. Mɛni Satan etswa efai shi akɛ ebaafee, ni mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ?

GBƐTSƆƆMƆ okadi ni tsɔɔ gbɛ ni ejaaa lɛ lakaa mɛi, ni eyɛ oshara waa hu. Bo lɛ ŋɔɔ lɛ akɛ onaanyo ko bɔ bo kɔkɔ akɛ efɔŋfeelɔ ko eje gbɛ etsake nɔ ni aŋma yɛ gbɛtsɔɔmɔ okadi ko nɔ lɛ bɔni afee ni eha gbɛfalɔi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ lɛ alaaje. Ani oboŋ nakai kɔkɔbɔɔ lɛ toi?

2 Anɔkwa sane ji akɛ, Satan ji wɔhenyɛlɔ fɔŋ ko ni miibɔ mɔdɛŋ ni etsɔɔ wɔ gbɛ kɛya he kroko. (Kpoj. 12:9) Lɛ ji mɔ ni hɔ nibii ni abɔ wɔ kɔkɔ yɛ he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ, ni etsɔɔ nakai gbɛ nɔ koni ekɛtsi wɔ kɛjɛ naanɔ wala gbɛ lɛ nɔ. (Mat. 7:13, 14) Shi miishɛɛ sane ji akɛ, wɔ-Nyɔŋmɔ ni sumɔɔ wɔsane lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ koni wɔkanyiɛ Satan ‘gbɛtsɔɔmɔ okadii’ ni lakaa mɔ lɛ sɛɛ. Agbɛnɛ lɛ, nyɛhaa wɔsusua gbɛi etɛ krokomɛi ni Satan kɛtsuɔ nii koni ekɛlaka wɔ lɛ he. Beni wɔsusuɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni nɔ ko akalaka wɔ lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee he mfoniri akɛ Yehowa nyiɛ wɔsɛɛ ni eetsɔɔ wɔ gbɛ ni ja, ni eekɛɛ akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ!” (Yes. 30:21) Kɛ́ wɔsusu gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ ni Yehowa kɛhaa wɔ lɛ he lɛ, wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔkɛbaatsu nii lɛ mli baawa.

Kaanyiɛ “Amale Tsɔɔlɔi” Asɛɛ

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ amale tsɔɔlɔi tamɔ nubui ni mli egbi? (b) Bei pii lɛ nɛgbɛ amale tsɔɔlɔi jɛɔ, ni mɛni amɛtaoɔ?

3 Feemɔ ohe mfoniri akɛ oofã gbɛ kɛmiitsɔ ŋa nɔ he ko ni jɛmɛ egbi waa. Ona nubu ko yɛ shɔŋŋ, kɛkɛ ni owó jɛmɛ gbɛ otere, kɛsusumɔ lɛ akɛ obaaná nu okɛgbe kumai ni yeɔ bo lɛ. Shi beni oshɛ jɛmɛ, ona akɛ nubu lɛ mli egbi wɛlɛŋŋ. Kwɛ bɔ ni ebaadɔ bo waa eha! Amale tsɔɔlɔi tamɔ nubui ni mli egbi. Mɔ fɛɛ mɔ ni anɔkwale lɛ he kumai yeɔ lɛ ni yaa amɛŋɔɔ lɛ nine baanyɛ shi waa. Yehowa tsɔ bɔfo Paulo kɛ bɔfo Petro nɔ ebɔ wɔ kɔkɔ yɛ amale tsɔɔlɔi ahe. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 2 Petro 2:1-3.) Namɛi ji tsɔɔlɔi nɛɛ? Nakai bɔfoi enyɔ lɛ awiemɔi ni jɛ mumɔŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa he ni amale tsɔɔlɔi jɛ, kɛ bɔ ni amɛtsuɔ nii amɛhaa.

4 Paulo kɛɛ Efeso asafoŋ onukpai lɛ akɛ: “Nyɛ diɛŋtsɛ nyɛteŋ hu lɛ, hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi.” Petro hu wie yɛ wolo ni eŋma kɛmaje enanemɛi Kristofoi lɛ mli akɛ: “Amale tsɔɔlɔi baaba nyɛ hu nyɛteŋ.” Belɛ nɛgbɛ amale tsɔɔlɔi jɛ? Amɛbaanyɛ amɛba kɛjɛ asafo lɛ mli. Mɛi nɛɛ ji hemɔkɛyeli kwalɔi. * Mɛni amɛtaoɔ? Jeee asafo ni be ko ni eho lɛ amɛsumɔɔ ni amɛhi mli lɛ mli kɛkɛ amɛtaoɔ amɛshi. Paulo tsɔɔ mli akɛ, amɛyiŋtoo ji, ni ‘amɛkpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.’ Kadimɔ mɛi ni amɛtaoɔ ni amɛkpala lɛ jogbaŋŋ—“kaselɔi lɛ.” Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛbaayatao amɛ diɛŋtsɛ amɛkaselɔi lɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakpala Kristo kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ. Taakɛ “klaji fulɔi” feɔ amɛnii lɛ, oti ni ma amale tsɔɔlɔi ahiɛ ji ni amɛnine ashɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lolo lɛ anɔ, koni amɛfite amɛhemɔkɛyeli lɛ, ni amɛkpala amɛ kɛje asafo lɛ mli.—Mat. 7:15; 2 Tim. 2:18.

5. Mɛɛ gbɛi anɔ hemɔkɛyeli kwalɔi tsɔɔ amɛtsuɔ nii?

5 Mɛɛ gbɛ nɔ amale tsɔɔlɔi tsɔɔ amɛtsuɔ nii? Amɛtsɔɔ gbɛi nigii anɔ. Hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ susumɔi gbohii baa asafo lɛ mli “nigii.” Taakɛ efɔŋfeelɔi ni juɔ shi amɛkɛ nibii yaa maŋ ko nɔ feɔ amɛnii lɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi tsɔɔ gbɛ nigii nɔ amɛkɛ susumɔi gbohii baa asafo lɛ mli. Taakɛ akpatsɛ ko feɔ nibii komɛi kɛlakaa mɛi lɛ, nakai nɔŋŋ hu hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ “shishiumɔ wiemɔi” tsuɔ nii, koni amɛkɛha amɛsusumɔi gbohii lɛ afee tamɔ nɔ ni eji anɔkwale. Amɛgbɛɔ ‘shishiumɔ’ tsɔɔmɔi amɛshwaa, ni ‘amɛtsɔɔ Ŋmalɛi lɛ shishi ekroko’ koni ekɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi akpã gbee. (2 Pet. 2:1, 3, 13, Ga Biblia hee; 2 Pet. 3:16) Eyɛ faŋŋ akɛ hemɔkɛyeli kwalɔi taooo wɔhilɛkɛhamɔ. Kɛ́ wɔyanyiɛ amɛsɛɛ lɛ, wɔnyɛŋ wɔyanɔ wɔnyiɛ naanɔ wala gbɛ lɛ nɔ.

6. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ faŋŋ Biblia lɛ kɛhaa wɔ yɛ amale tsɔɔlɔi ahe?

6 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu wɔhe kɛjɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ahe? Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni yɔɔ faŋŋ haa yɛ enɛ he. (Nyɛkanea Romabii 16:17; 2 Yohane 9-11.) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ, ‘wɔtsi wɔhe kɛjɛ amɛhe.’ Shishitsɔɔmɔi komɛi fee lɛ “nyɛkpoa amɛ,” “nyɛhaa gbɛ ahia nyɛ kɛ amɛ teŋ,” kɛ “nyɛkabɛŋkɛa amɛ!” Nakai kɔkɔbɔɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ yɛ faŋŋ. Ŋɔɔ lɛ akɛ datrɛfonyo ko kɛɛ bo ni otsi ohe kɛjɛ mɔ ko ni tsɛŋemɔ hela ko ni gbeɔ mɔ emɔ lɛ lɛ he. Obaanu nɔ ni datrɛfonyo lɛ taoɔ etsɔɔ lɛ shishi, ni obaabɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni obaanyɛ koni obo ekɔkɔbɔɔ lɛ toi. Kadimɔ akɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi ‘ahe miiye yɛ amɛjwɛŋmɔ mli,’ ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ amɛpasa tsɔɔmɔi lɛ atsɛŋe mɛi krokomɛi. (1 Tim. 6:3, 4) Yehowa, ni ji Datrɛfonyo Kpeteŋkpele lɛ kɛɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ amɛhe. Wɔle nɔ ni etsɔɔ lɛ, shi ani wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaabo lɛ toi?

7, 8. (a) Mɛni wɔhe ni wɔɔtsi kɛjɛ amale tsɔɔlɔi ahe lɛ biɔ ni wɔfee? (b) Mɛni hewɔ otswa ofai shi akɛ obaawuu oshi amale tsɔɔlɔi lɛ?

7 Mɛni wɔhe ni wɔɔtsi kɛjɛ amale tsɔɔlɔi ahe lɛ biɔ ni wɔfee? Wɔhereee amɛ kɛbaaa wɔshĩa, loo wɔŋaaa amɛ. Wɔkaneee amɛwoji, wɔkwɛɛɛ amɛ yɛ TV nɔ, wɔkaneee nibii ni amɛŋmalaa amɛwoɔ Intanɛti lɛ nɔ lɛ, loo wɔŋmalaaa wɔsusumɔi wɔfataaa nibii ni amɛŋmala yɛ Intanɛti lɛ nɔ lɛ he. Mɛni hewɔ wɔkɔɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ tamɔ nɛkɛ lɛ? Suɔmɔ hewɔ. Wɔsumɔɔ “Nyɔŋmɔ anɔkwafo” lɛ, no hewɔ lɛ wɔbooo amale tsɔɔmɔi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa Wiemɔ lɛ toi. (Lala 31:5; Yoh. 17:17) Kɛfata he lɛ, wɔsumɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo ni etsɔɔ nɔ etsɔɔ wɔ anɔkwalei ni yɔɔ miishɛɛ waa—tamɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i, ni ji Yehowa lɛ kɛ eshishinumɔ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ, shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ, kɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ. Ani obaanyɛ okai bɔ ni onu he oha beni okase anɔkwalei nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ? Belɛ mɛni hewɔ mɔ ni esa akɛ oŋmɛ gbɛ ni amale tsɔɔlɔi afite ojwɛŋmɔ yɛ asafo ni tsɔɔ bo anɔkwalei nɛɛ he?—Yoh 6:66-69.

8 Nɔ ko bɛ ni amale tsɔɔlɔi baakɛɛ ni baaha wɔyanyiɛ amɛsɛɛ! Mɛni hewɔ esa akɛ oya nubui ni mli egbi nɛɛ ahe ni alaka bo, ní onine anyɛ shi? Moŋ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔye Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo ni etee nɔ ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli nu krɔŋŋ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ egbe mumɔŋ kumai ni yeɔ wɔ lɛ anɔkwa.—Yes. 55:1-3; Mat. 24:45-47.

Nyɛkayadia “Adesãi” Asɛɛ

9, 10. Mɛɛ kɔkɔ Paulo bɔ Timoteo yɛ “adesãi” ahe, ni mɛni eeenyɛ efee akɛ no yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli beni ewie nakai lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

9 Bei komɛi lɛ, ewaaa akɛ wɔɔyɔse akɛ ata gbɛtsɔɔmɔ okadi lɛ he, ni akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhaa lɛ ejaaa. Shi bei komɛi hu lɛ, ebaanyɛ ewa akɛ wɔɔyoo sɛɛ. Nakai eji yɛ amalei ni jɛɔ Satan ŋɔɔ kɛbaa lɛ he; ekomɛi yɛ faŋŋ, shi ekomɛi hu bɛ faŋŋ. Bɔfo Paulo bɔ wɔ kɔkɔ yɛ gbɛi ni Satan tsɔɔ nɔ elakaa mɛi lɛ ekome he—no ji “adesãi.” (Nyɛkanea 1 Timoteo 1:3, 4.) Bɔni afee ni nɔ ko akatsi wɔ kɛmiijɛ naanɔ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔná hetoo wɔha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: Mɛni ji adesãi, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he?

10 Anaa Paulo kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ adesãi ahe lɛ yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni eŋma Timoteo, ni ji Kristofonyo asafoŋ onukpa lɛ mli. Paulo kɛɛ Timoteo ni eha asafo lɛ he atse yɛ mumɔŋ, ni eye ebua enyɛmimɛi héyelilɔi lɛ ni amɛhiɛ amɛnɔkwayeli lɛ mli. (1 Tim. 1:18, 19) Paulo kɛ Hela wiemɔ ko ni baanyɛ atsɔɔ sane ko ni afo atã, loo sane ko ni ji amale lɛ tsu nii. Wolo ko (The International Standard Bible Encyclopaedia) tsɔɔ mli akɛ, wiemɔ nɛɛ tsɔɔ “(jamɔ) mli sane ko ni bɛ mli.” Ekolɛ nɔ ni yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli ji jamɔ he saji ni mɛi foɔ amɛtãa ni haa mɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi lɛ. * Adesãi nɛɛ teɔ sanebimɔi ni sɛɛnamɔ bɛ he ni ebaabi ni afite be babaoo kɛtao mli lɛ ashi. Satan kɛ adesãi kɛ jamɔ mli saji ni bɛ mli nɛɛ tsuɔ nii ni ekɛlakaa mɛi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ lɛ. Paulo kɔkɔbɔɔ lɛ yɛ faŋŋ: Kaabo adesãi atoi!

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Satan tsɔɔ apasa jamɔ nɔ elakaa mɛi, ni mɛɛ kɔkɔbɔɔ kɛ́ wɔbo toi lɛ ebaaye ebua wɔ koni akalaka wɔ?

11 Mɛni ji adesãi komɛi ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ abaanyɛ akɛlaka wɔ? Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, wiemɔ ni ji “adesã” lɛ baanyɛ akɔ jamɔ mli amale fɛɛ amale ni baanyɛ atsi wɔ kɛjɛ “anɔkwale lɛ” he lɛ he. (2 Tim. 4:3, 4) Satan, ní kwaa efeɔ ehe tamɔ “la bɔfo” lɛ kɛ apasa jamɔ miitsu nii yɛ gbɛ nigii nɔ kɛmiilaka mɛi. (2 Kor. 11:14) Kristendombii, ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ tsɔɔ tsɔɔmɔi—tamɔ Triniti, hɛl la, kɛ susuma ni gbooo lɛ—ni eyi tɔ́ kɛ adesã kɛ amale sɔŋŋ. Agbɛnɛ hu lɛ, Kristendom jamɔi lɛ kɛ amɛhe woɔ gbijurɔyelii komɛi tamɔ Blonya kɛ Easter, ní mɛi susuɔ akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ mli, shi nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ bei nɛɛ amli lɛ ná amɛshishifã kɛjɛ adesãi kɛ wɔŋjamɔ mli. Kɛ́ wɔbo kɔkɔbɔɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ apasa jamɔ he, ni ‘wɔkata muji nɔ ko he’ lɛ toi lɛ, anyɛŋ akɛ adesãi alaka wɔ.—2 Kor. 6:14-17.

12, 13. (a) Mɛɛ amalei Satan egbɛ eshwa, ni mɛni ji anɔkwale ni kɔɔ eko fɛɛ eko he? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni Satan kɛ edesãi lɛ eko akalaka wɔ?

12 Satan gbɛɔ amalei krokomɛi hu eshwaa ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ ebaanyɛ ekɛlaka wɔ. Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ. Mɔ ko yeee mɔ ko sane—jeee mɔ ko baatsɔɔ bo nɔ ni ja. Susumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ yaa nɔ yɛ TV nɔ nifeemɔi, sinii, kɛ adafitswai woji amli, ni eyɛ Intanɛti lɛ nɔ hu. Susumɔ ni tamɔ nɛkɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ kpãaa gbee lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ, ni ebaaha wɔkɛ wɔhe awo efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ mli. Anɔkwa sane ji akɛ, Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni baanyɛ atsɔɔ wɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa ni esa akɛ wɔfee. (Yer. 10:23) Nyɔŋmɔ efeŋ shihilɛ ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he nɔ ko. Kɛ́ wɔha aye ni anu, wɔ benɛ lɛ wɔgboi su nɛɛ ná wɔnɔ hewalɛ lɛ, ebaanyɛ eha wɔfee “hejɔ̃lɔi aloo mɛi ni wooo yibii.” (2 Pet. 1:8) Anɔkwa sane ji akɛ, Yehowa gbi lɛ miiba oyayaayai, ni esa akɛ wɔfee nibii ni tsɔɔ akɛ wɔmiimɛ nakai gbi lɛ. (Mat. 24:44) Nyɔŋmɔ susuuu ohe. Satan miisumɔ ni wɔnu he akɛ wɔsaaa mɛi ni Nyɔŋmɔ jieɔ suɔmɔ kpo etsɔɔ amɛ. Kɛ́ Satan ha wɔhe susumɔ ni tamɔ nɛkɛ wɔye lɛ, ekolɛ wɔbaakpa Yehowa sɔɔmɔ. Anɔkwa sane ji akɛ, Yehowa sumɔɔ ejálɔi lɛ fɛɛ akɛ aŋkroaŋkroi, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha lɛ.—Mat. 10:29-31.

13 Esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be, ejaakɛ susumɔi ni mɛi hiɛ yɛ Satan je lɛ mli lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni tɔmɔ ko kwraa bɛ he. Shi ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ Satan ji mɔ ko ni he esa waa kɛ mɔlakamɔ. Ja wɔbo kɔkɔbɔɔ kɛ kaimɔi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ toi dani wɔbaanyɛ wɔye wɔhe kɛjɛ Satan “adesãi ni atã yɛ ŋaa mli” lɛ ahe.—2 Pet. 1:16.

Nyɛkanyiɛa “Satan Sɛɛ”

14. Mɛɛ kɔkɔ Paulo bɔ yei okulafoi komɛi ni darako lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔ fɛɛ wɔsusu ewiemɔi lɛ ahe lɛ?

14 Bo lɛ ŋɔɔ lɛ akɛ oyanina gbɛtsɔɔmɔ okadi ko ni aŋma yɛ nɔ akɛ “Tsɔ Biɛ Gbɛ Kɛnyiɛ Satan Sɛɛ.” Wɔteŋ namɔ baanyiɛ gbɛtsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ sɛɛ? Kɛlɛ, Paulo bɔ wɔ kɔkɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ ni Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ baanyɛ ‘akpale ayanyiɛ Satan sɛɛ’ lɛ he. (Nyɛkanea 1 Timoteo 5:11-15.) Eyɛ mli akɛ no mli lɛ Paulo kɛ “okulafoi ni darako” miiwie moŋ, shi shishitoo mla ni yɔɔ ewiemɔ lɛ mli lɛ kɔɔ wɔ fɛɛ wɔhe. Ekolɛ nakai klɛŋklɛŋ afi 100 lɛ mli oblayei Kristofoi nɛɛ susuuu akɛ amɛmiinyiɛ Satan sɛɛ, shi amɛnifeemɔi tsɔɔ nakai. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni ekaba akɛ wɔbaayanyiɛ Satan sɛɛ ni wɔleee? Nyɛhaa wɔsusua kɔkɔbɔɔ ni Paulo kɛha yɛ oshekuyeli he lɛ he.

15. Mɛni ji oti ni ma Satan hiɛ, ni mɛɛ gbɛi komɛi Paulo tsɔɔ akɛ Satan tsɔɔ nɔ etsuɔ nii?

15 Oti ni ma Satan hiɛ ji, ni eha wɔmua wɔnaa yɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he—ni eha wɔkpá sanekpakpa lɛ shiɛmɔ. (Kpoj. 12:17) No hewɔ lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ koni eha wɔyatiu nifeemɔi ni fiteɔ mɔ be, loo nɔ ni kɛ mligbalamɔ baanyɛ aba wɔteŋ lɛ asɛɛ. Kadimɔ nibii komɛi ni Paulo tsĩ tã akɛ nomɛi Satan kɛtsuɔ nii lɛ. ‘Hejɔ̃feemɔ, mɛi ni kpaa shi.’ Ŋmɛnɛ ni elɛktrɔnik tsɔji egbɛ eshwa he fɛɛ he nɛɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔbaafite be ni wɔkɛ saji komɛi ni he ehiaaa ní bei komɛi po lɛ ebɛ mli lɛ amaje mɛi krokomɛi kɛtsɔ Intanɛti lɛ kɛ mobail foŋ nɔ, aloo wɔbaatswa amɛ tɛlifoŋ loo wɔbaaya amɛŋɔɔ kɛha sanegbaa ni he ehiaaa, ni wɔkɛfiteɔ amɛhu amɛbe. ‘Mɛi ahe wielɔi.’ Oshekuyeli baanyɛ ekɛ heguɔgbee aba, ni bei pii lɛ enɛ teɔ béi shi. (Lala 50:20) Kɛ́ mɛi aheguɔgbelɔi nɛɛ le jio amɛleee jio lɛ, amɛmiikase Satan Abonsam. * ‘Mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mɛi asaji amli.’ (1 Tim. 5:13, Ga Biblia hee) Ejeee wɔsɔ̃ akɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi bɔ ni esa akɛ amɛhi shi amɛha. Su gbonyo ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ ajie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ nɔ. Kɛ́ wɔkpá nitsumɔ ni Yehowa eha wɔ lɛ, belɛ wɔnyiɛ Satan sɛɛ. Mɔ ko nyɛŋ akɛɛ akɛ ekã teŋ yɛ enɛ gbɛfaŋ.—Mat. 12:30.

16. Mɛɛ ŋaawoo kɛ́ wɔkɛtsu nii lɛ, ehaŋ ‘wɔkpale kɛyanyiɛ Satan sɛɛ’?

16 Kɛ́ wɔkɛ Biblia lɛ mli ŋaawoo lɛ tsu nii lɛ, ehaŋ ‘wɔkpale kɛyanyiɛ Satan sɛɛ.’ Susumɔ Paulo ŋaawoi ni nilee yɔɔ mli lɛ ekomɛi ahe okwɛ. Ekɛɛ ‘wɔteke nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli.’ (1 Kor. 15:58) Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo Maŋtsɛyeli nitsumɔi amli babaoo lɛ, ehaŋ wɔfee hejɔ̃, ni ehaŋ wɔkɛ wɔhe awo nifeemɔi ni fiteɔ mɔ be hu mli. (Mat. 6:33) Nyɛwiea ‘wiemɔ ni hi, ni haa mɔ nane mɔɔ shi.’ (Efe. 4:29) Tswaa ofai shi akɛ kɛ́ aawie mɔ ko he sane fɔŋ aaha bo lɛ, oboŋ toi, ni bo hu kaayawie mɔ ko he sane fɔŋ. * Ná hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ onyɛmimɛi héyelilɔi lɛ amli, ni okɛ bulɛ aha amɛ. Enɛ baaha wɔwie wiemɔi ni tswaa mɔ emaa shi moŋ fe wiemɔi ni he bɛ sɛɛnamɔ. Nyɛbɔa mɔdɛŋ ni “nyɛkɛ nyɛhe akawo mɛi asaji amli.” (1 Tes. 4:11, Ga Biblia hee) Fó mɛi krokomɛi anɔ mli, shi ha ehi ojwɛŋ mli akɛ nibii komɛi yɛ ni amɛsumɔŋ ni amɛkɛ bo agba he sane loo ni mɛi krokomɛi ale. Kaimɔ hu akɛ esaaa akɛ wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi nyɛɔ mɛi krokomɛi anɔ yɛ saji ni esa akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ he lɛ mli.—Gal. 6:5.

17. (a) Mɛni hewɔ Yehowa bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ nibii ni esaaa akɛ wɔnyiɛɔ sɛɛ lɛ he lɛ? (b) Mɛni ji ofaishitswaa yɛ gbɛ ni Yehowa taoɔ akɛ wɔtsɔ nɔ lɛ he?

17 Kwɛ bɔ ni wɔmii shɛɔ wɔhe waa akɛ Yehowa bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ nibii ni esaaa akɛ wɔnyiɛɔ sɛɛ lɛ he! Shi kaaha ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛha wɔ lɛ hewɔ ni ekɛ kɔkɔbɔi ni asusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ fɛɛ ha wɔ lɛ. Esumɔɔɔ ni Satan lakaa wɔ ní no ha wɔna nɔ̃. Ekolɛ gbɛ ni Yehowa taoɔ ni wɔtsɔ nɔ lɛ nɔ nyiɛmɔ bɛ mlɛo, shi no pɛ ji nɔ ni kɛ wɔ baayashɛ he ni wɔyaa lɛ—ebaaha wɔná naanɔ wala. (Mat. 7:14) Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaabo ŋaawoo ni Yehowa kɛhaa wɔ akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ!” lɛ toi be fɛɛ be.—Yes. 30:21.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 4 “Hemɔkɛyeli kwamɔ” ji afã ni agbáa kɛjɛɔ anɔkwa jamɔ he, he ni atseɔ kɛjɛɔ anɔkwa jamɔ he, atua ni atseɔ yɛ anɔkwa jamɔ mli, loo shi ni ashiɔ anɔkwa jamɔ.

^ kk. 10 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Tobit (loo Tobias) wolo ni mɛi komɛi kɛɛ efata Biblia lɛ mli woji lɛ ahe ni aŋma aaafee afi 200 D.Ŋ.B. afii lɛ amli, shi no mli lɛ eko yɛ lolo yɛ Paulo beaŋ lɛ mli eyi obɔ kɛ ashwai anifeemɔ kɛ ŋkunyaayeli he saji ni bɛ mli shi akɛɛ eji anɔkwale.—Kwɛmɔ Insight on the Scriptures, Kpo 1, baafa 122.

^ kk. 15 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “abonsam” lɛ ji di·aʹbo·los, ni eshishi ji “mɔheguɔgbelɔ.” Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii akɛ Satan, ni ji klɛŋklɛŋ mɔheguɔgbelɔ lɛ sablã kroko.—Yoh. 8:44; Kpoj. 12:9, 10.

Mɛɛ Hetoo Obaaha?

Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ kɔkɔbɔi ni yɔɔ ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli lɛ atsu nii?

2 Petro 2:1-3

1 Timoteo 1:3, 4

1 Timoteo 5:11-15

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 19]

 Tsɛji ni Agbɛ Ashwa Kɔɔyɔɔ lɛ Mli

Blema Yudafoi lɛ adesã ko tsɔɔ nɔ ni jɛɔ mɛi ahe sane fɔŋ ni agbɛɔ ashwaa lɛ mli kɛbaa. Atã adesã nɛɛ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, shi sane oti ni yɔɔ mli lɛ ji nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ.

Be ko lɛ, nuu ko yiŋ etee eyagbe nilelɔ ni yɔɔ emaŋ lɛ mli lɛ he guɔ eha maŋbii lɛ babaoo. Sɛɛ mli lɛ, heguɔgbelɔ nɛɛ yɔse etɔmɔ lɛ, ni etee nilelɔ lɛ ŋɔɔ eyakpa fai ni akɛke lɛ, ni ekɛɛ ebaafee nɔ fɛɛ nɔ ni abaabi ni efee kɛto najiaŋ. Nilelɔ lɛ bi lɛ nɔ kome pɛ: Ekɛɛ heguɔgbelɔ lɛ ni eyakɔ sune ni tsɛji yɔɔ mli ní efɛne naa koni egbɛ tsɛji lɛ fɛɛ eshwa kɔɔyɔɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ heguɔgbelɔ lɛ hiɛ fee lɛ yaa moŋ, shi efee nɔ ni akɛɛ efee lɛ, ni eku esɛɛ kɛtee nilelɔ lɛ ŋɔɔ ekoŋŋ.

Ebi nilelɔ lɛ akɛ, “Ani okɛke mi agbɛnɛ?”

Nuu nilelɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ, “Klɛŋklɛŋ lɛ, yaa ni oyabua tsɛji lɛ fɛɛ naa.”

“Shi te mafee tɛŋŋ mabua naa? Kɔɔyɔɔ lɛ egbɛ fɛɛ eshwa momo.”

“Ewa akɛ obaasaa nibii ni owiemɔi efite lɛ, tamɔ bɔ ni ewa akɛ onine aaashɛ tsɛji lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ.”

Nikasemɔ ni yɔɔ mli lɛ yɛ faŋŋ. Wiemɔi yɔɔ nɛɛ, kɛ́ eje onaa pɛ, onyɛɛɛ ogbala sɛɛ dɔŋŋ, ni ekolɛ onyɛŋ osaa awui ni ebaaye lɛ. Dani wɔbaaye mɔ ko he osheku lɛ, esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ wɔyaagbɛ tsɛji wɔshwa kɔɔyɔɔ lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi baanyɛ afɔ̃ hemɔkɛyeli kwalɔi nine kɛba amɛshĩai amli?