Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sina oled läinud Jumala puhkamisse?

Kas sina oled läinud Jumala puhkamisse?

Kas sina oled läinud Jumala puhkamisse?

„Jumala sõna on elav ja mõjuvõimas.” (HEEBR. 4:12)

1. Kuidas me saame minna Jumala puhkamisse ja miks seda võib olla kergem öelda kui teha?

NAGU me eelmisest artiklist nägime, saame minna Jumala puhkamisse nii, et oleme talle sõnakuulelikud ja tegutseme kooskõlas tema eesmärkidega. Seda võib olla kergem öelda kui teha. Näiteks, kui saame teada, et miski, mis meile väga meeldib, pole Jehoovale meelt mööda, võib meie esimene reaktsioon olla protest. See näitab, et meil tuleb üha õppida, kuidas olla „varmas kuuletuma” (Jaak. 3:17). Selles artiklis käsitleme mõnd valdkonda, milles meie valmidus tegutseda kooskõlas Jumala eesmärgiga – olla südamest kuulekas – võidakse proovile panna.

2., 3. Mida me peame tegema, et Jehoova silmis ’rikkuseks’ jääda?

2 Kui meeleldi sina Piiblil põhinevat nõu kuulda võtad? Pühakiri ütleb, et Jumala tahe on koguda endale „kõigi paganate rikkused”, teisisõnu inimesed, kes on tema silmis hinnalised „rikkused” sellepärast, et nad armastavad seda, mis on õige (Haggai 2:7). On tõsi, et suurem osa meist ei elanud Piibli uurimist alustades päris õiget elu. Kuid armastusest Jumala ja ta kalli Poja vastu tegime oma mõtteviisis ja harjumustes suuri muudatusi, et Jumalale igati meeldida. Viimaks, pärast rohket palvetamist ja pingutamist, saabus rõõmuküllane päev, mil olime valmis minema ristimisele. (Loe Koloslastele 1:9, 10.)

3 Kuid ristimisega meie võitlus ebatäiuse vastu ei lõppenud. Õigupoolest jätkub see seni, kuni me ebatäiuslikud oleme. Me võime aga kindlad olla, et kui me võitluses alla ei anna ja Jumalale järjest rohkem meeldida püüame, õnnistab ta meie pingutusi.

Kui antakse nõu

4. Millisel kolmel viisil me võime Piiblil põhinevat nõu saada?

4 Enne kui saame hakata oma puudustega tegelema, peame teadma, millised need on. Sügavamõtteline kõne kuningriigisaalis või mõtlemapanev artikkel meie ajakirjas võib avada meie silmad nägema enda juures mõnd tõsist viga. Kui me aga kõnes esitatud mõtet tähele ei pane või mingit nõuannet lugedes aru ei saa, et see meie kohta käib, võib Jehoova meie puudusele osutada mõne kaaskristlase kaudu. (Loe Galaatlastele 6:1.)

5. Kuidas me teinekord nõuandele reageerime ja miks peavad kristlikud karjased püsivalt püüdma meid aidata?

5 Pole kerge võtta vastu nõuannet ebatäiusliku inimese käest, ükskõik kui taktitundeliselt ja armastavalt ta seda ka ei annaks. Kuid nagu Galaatlastele 6:1 näitab, käsib Jehoova vaimselt pädevaid inimesi, et nad ’püüaksid’ meid „tasaduse vaimus” parandada. Kui võtame nende nõuannet kuulda, saame Jumala silmis veelgi hinnalisemaks ’rikkuseks’. On huvitav, et palves me tunnistame varmalt oma vigu. Kui aga mõni inimene mingile meie puudusele tähelepanu juhib, siis kaldume kergesti end õigustama, probleemi vähendama, nõuandja ajendit kahtluse alla seadma või nõuandmise viisi pahaks panema (2. Kun. 5:11). Ja kui nõuanne puudutab mõnd eriti tundlikku teemat – pereliikme käitumist, meie riietust, väljanägemist, isiklikku hügieeni või mingit meelelahutust, mida meie naudime, aga Jehoova vihkab –, siis võime iseenda üllatuseks ja nõuandja nördimuseks päris pahaseks saada. Kuid pärast maharahunemist me tavaliselt mööname, et nõuanne oli asjakohane.

6. Kuidas toob Jumala sõna ilmsiks meie „südame mõtted ja kavatsused”?

6 Selle artikli juhttekst ütleb, et Jumala sõna on „mõjuvõimas”. Jah, Jumala sõnal on vägi inimeste elu muuta. Nii võimsalt, nagu see aitas meil end muuta enne ristimist, aitab see meil teha enda juures vajalikke muudatusi ka pärastpoole. Samas kirjakohas märgib Paulus, et Jumala sõna „tungib nii sügavale, et eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi ning suudab anda hinnangu südame mõtetele ja kavatsustele” (Heebr. 4:12). Teisisõnu, kui saame aru, mida Jumal meilt ootab, toob meie suhtumine sellesse ilmsiks, millised me sisimas oleme. Kas mõnikord on erinevus selle vahel, millistena me paistame („hing”) ja millised me tegelikult oleme („vaim”)? (Loe Matteuse 23:27, 28.) Mõtle, kuidas sina järgmistes olukordades toimiksid.

Pea sammu Jehoova organisatsiooniga

7., 8. a) Mis võis olla põhjus, miks osa juudikristlasi järgis mõningaid Moosese seaduse sätteid? b) Kuidas sobisid nende püüded kokku Jehoova edeneva eesmärgiga?

7 Paljud meist teavad peast teksti Õpetussõnad 4:18: „Õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!” Selle piibliteksti mõte on, et aja jooksul saame Jumala eesmärkidest üha paremini aru ja viime oma teod tema tahtega aina rohkem kooskõlla.

8 Nagu me eelmises artiklis arutasime, oli paljudel juudikristlastel pärast Jeesuse surma raske Moosese seaduse pidamisest loobuda (Ap. t. 21:20). Ehkki Paulus põhjendas Jumala vaimust juhituna, miks kristlased ei ole Seaduse all, lükkasid mõned juudid tema selgitused kõrvale (Kol. 2:13–15). Võib-olla nad arvasid, et kui nad Seadusest vähemalt osaliselt kinni peavad, pääsevad nad tagakiusamisest. Igal juhul kirjutas Paulus heebrea kristlastele otse, et seni kui nad ei tegutse kooskõlas Jumala avaneva eesmärgiga, ei saa nad minna tema puhkamisse. * (Heebr. 4:1, 2, 6; loe Heebrealastele 4:11.) Jehoova heakskiidu saamiseks oli neil vaja tunnistada tõsiasja, et Jehoova juhib oma rahvast nüüd teises suunas.

9. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse, kui mõnd Piibli tõe tahku uutmoodi selgitatakse?

9 Nüüdisajal on meie arusaama mõnest Piibli õpetusest täpsustatud. See ei peaks meilt rahu röövima, vaid hoopis kasvatama meie usaldust ustava ja aruka orja vastu. Kui orjaklassi esindajad mõistavad, et meie arusaam mõnest tõe tahust vajab täpsustamist või parandamist, ei kõhkle nad muudatust tegemast. Ustav ja arukas ori on huvitatud rohkem Jumala avaneva eesmärgiga kooskõlas toimimisest kui enda kaitsmisest selgituse muutmisega kaasneda võiva kriitika eest. Kuidas sina reageerid, kui mõnd Piibli tõe tahku uutmoodi selgitatakse? (Loe Luuka 5:39.)

10., 11. Mida me võime õppida sellest, kuidas mõned reageerisid, kui võeti kasutusele uued kuulutustöömeetodid?

10 Vaatame veel üht näidet. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli piibliuurijate hulgas mõningaid suurepäraseid kõnemehi, kellele tundus, et nad saavad täita oma kuulutamisülesannet kõige paremini nii, et esitavad tänumeelsele publikule hästi ettevalmistatud kõnesid. Neile meeldis avalik kõnelemine ja mõned neist lausa nautisid kuulajate sooja imetlust. Kuid hiljem selgus, et Jehoova soovib, et tema rahvas teeks kuulutustööd mitmel viisil, sealhulgas majast majja. Mõned meisterlikud kõnelejad keeldusid resoluutselt midagi uut proovimast. Pealtnäha olid nad vaimsed, täielikult Issandale pühendunud mehed. Kui nad aga seisid silmitsi selge tõendiga selle kohta, mis on Jumala eesmärk seoses kuulutustöö tegemisega, tulid ilmsiks nende tegelikud mõtted, kavatsused ja ajendid. Kuidas Jehoova nendesse inimestesse suhtus? Ta ei õnnistanud neid. Nad lahkusid organisatsioonist (Matt. 10:1–6; Ap. t. 5:42; 20:20).

11 See ei tähenda, nagu oleks organisatsioonile ustavaks jäänutel olnud kerge avalikult kuulutada. Paljudele oli see töö raske, eriti alguses. Aga nad kuulasid sõna. Aja jooksul said nad oma kartustest üle ja Jehoova õnnistas neid rikkalikult. Kuidas sina reageerid, kui sind kutsutakse üles osalema mingis kuulutustöövormis, mis jääb praegu su mugavustsoonist väljapoole? Kas sa oled valmis proovima midagi uut?

Kui lähedane inimene hülgab Jehoova

12., 13. a) Miks käsib Jehoova mittekahetsevad patustajad kogudusest eemaldada? b) Mis paneb mõned kristlikud vanemad katsele ja miks on see olukord nii raske?

12 Kahtlemata oleme kõik nõus põhimõttega, et Jumalale meeldimiseks tuleb meil olla nii füüsiliselt, kõlbeliselt kui ka vaimselt puhas. (Loe Tiitusele 2:14.) Meie ustavus sellele Jumala eesmärgi tahule võidakse aga valusale katsele panna. Näiteks oletame, et ühe tubli kristliku abielupaari ainus poeg lahkub tõeteelt. Kuna ta eelistab „tunda ajutist naudingut patust”, selle asemel et hoida häid suhteid Jehoova ja oma jumalakartlike vanematega, eemaldatakse ta kogudusest (Heebr. 11:25).

13 Vanemad on murest murtud. Mis puutub eemaldamisse, teavad nad väga hästi Piibli juhist „[Lõpetage] läbikäimine igaühega, keda nimetatakse vennaks ning kes on hooraja või ahne või ebajumalakummardaja või sõimaja või joodik või väljapressija; sellisega ärge koos isegi mitte sööge” (1. Kor. 5:11, 13). Nad mõistavad, et selles piiblikohas tarvitatud sõna „igaüks” käib ka pereliikmete kohta, kellega ei elata sama katuse all. Aga nad armastavad oma poega nii väga! Tugevate tunnete meelevallas võivad nad hakata arutlema: „Kuidas me saame aidata oma pojal Jehoova juurde tagasi tulla, kui me temaga üldse läbi ei käi? Kas me ei saavutaks paremaid tulemusi, kui me temaga regulaarselt suhtleksime?” *

14., 15. Mis on tegelikult see otsus, mis tuleb eemaldatud lapse vanematel teha?

14 Meil on neist vanematest südamest kahju. Lõppude lõpuks oli nende pojal valikuvõimalus. Ta oleks võinud hoida sooje suhteid oma vanemate ja kaaskristlastega, kuid otsustas mittekristliku elu kasuks. Vanematel polnud võimalik selles asjas sõna sekka öelda. Mõni ime, et nad tunnevad end abituna.

15 Mida need armastavad lapsevanemad selles olukorras nüüd teevad? Kas nad kuuletuvad Jehoova selgele juhisele? Või kas nad arutlevad, et võivad oma eemaldatud pojaga edaspidigi regulaarselt läbi käia ja pidada seda „hädavajalikuks perekondlikuks asjaajamiseks”? Otsust tehes ei tohiks nad unustada, et Jehooval pole ükskõik, kuidas nad toimivad. Jehoova eesmärk on hoida oma organisatsioon puhas ja aidata patustajail mõistusele tulla, kui see on võimalik. Kuidas saavad kristlikud lapsevanemad selle eesmärgiga kooskõlas talitada?

16., 17. Mida me võime õppida, kui mõtiskleme Aaroni elus juhtunu üle?

16 Moosese vend Aaron oli kord raskes olukorras, mis puudutas kaht tema poega. Kujutle, mida ta võis küll tunda, kui tema pojad Naadab ja Abihu tõid Jehoova ette lubamatu tule ning Jehoova nad sellepärast surmas. Muidugi ei saanud sel juhtumil tekkida küsimust edasise suhtlemise osas, kuna Naadab ja Abihu olid surnud. Kuid Jehoova andis Aaronile ja tema ustavatele poegadele juhise, mida võis olla raske järgida: „Ärge jätke oma juukseid lahti ja ärge käristage lõhki oma riideid [leina märgiks], et te ei sureks ja tema [Jehoova] viha ei tabaks tervet kogudust!” (3. Moos. 10:1–6). Sõnum on selge. Meie armastus Jehoova vastu peab olema tugevam kui armastus ustavusetute pereliikmete vastu.

17 Tänapäeval ei hukka Jehoova otsekohe neid, kes tema seadusi rikuvad. Ta annab neile armastavalt võimaluse kahetseda ja oma ebaõiget teguviisi muuta. Mida aga tunneks Jehoova, kui mittekahetseva patustaja vanemad teda ikka ja jälle proovile paneksid oma eemaldatud poja või tütrega tarbetult lävides?

18., 19. Milliseid õnnistusi võivad kogeda need, kes järgivad seoses oma eemaldatud pereliikmetega Jehoova juhiseid?

18 Paljud, kes olid kord eemaldatud, tunnistavad nüüd ausalt, et nende sõprade ja pereliikmete kindel hoiak aitas neil mõistusele tulla. Üht noort naist kogudusse tagasi võtta soovitades kirjutasid kogudusevanemad, et ta on oma elu korda seadnud „osalt tänu oma lihase venna austusele eemaldamiskorra vastu”. Selle naise sõnul andis see, et tema vend Pühakirja juhtnööridest ustavalt kinni pidas, talle tõuke tagasi tulla.

19 Mis järelduse me peaksime tegema? Meil tuleb ohjeldada oma ebatäiusliku südame kalduvust mässata Piiblil põhinevate nõuannete vastu. Me peame olema veendunud, et viis, kuidas Jumal meie probleemidega tegeleb, on alati parim.

„Jumala sõna on elav”

20. Millises kahes tähenduses võib teksti Heebrealastele 4:12 kasutada? (Vaata allmärkust.)

20 Kui Paulus kirjutas: „Jumala sõna on elav”, ei pidanud ta silmas konkreetselt Jumala kirjalikku Sõna Piiblit. * Kontekst näitab, et ta mõtles Jumala sõna all tema tõotusi. Paulus tahtis öelda, et Jumal pole selline, kes annaks tõotuse ja siis unustaks selle ära. Jehoova oli väljendanud samasugust mõtet oma prohveti Jesaja kaudu: „Minu sõna ... ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid ... saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jes. 55:11). Seega pole meil põhjust muutuda kärsituks, kui asjad ei liigu edasi nii kiiresti, nagu me ehk sooviksime. Jehoova „teeb tööd seniajani”, et oma eesmärk edukalt lõpule viia (Joh. 5:17).

21. Millist julgustust võivad Heebrealastele 4:12 sõnadest saada „suure rahvahulga” ustavad eakad liikmed?

21 „Suure rahvahulga” ustavad eakad liikmed on Jehoovat aastakümneid teeninud (Ilm. 7:9). Paljud neist ei arvanud, et nad jõuavad selles maailmas vanaks jääda. Sellegipoolest ei ole nad pead norgu lasknud (Laul 92:15). Nad mõistavad, et Jumala tõotusesõna pole surnud kirjatäht – see on elav ja Jehoova viib seda täide. Kuna Jumalale on tema eesmärk väga südamelähedane, rõõmustame teda, kui tema eesmärk on meie mõtetes kõige tähtsamal kohal. Praegu veel kestval seitsmendal päeval Jehoova puhkab, olles kindel, et tema eesmärk saab teoks ja et tema rahvas seda eesmärki toetab. Kuidas on lood sinuga? Kas sa oled läinud Jumala puhkamisse?

[Allmärkused]

^ lõik 8 Paljud juutide juhid täitsid piinliku täpsusega Moosese seadust, ent kui Messias tuli, ei tunnustanud nad teda sellena. Nad ei pidanud sammu Jumala edeneva eesmärgiga.

^ lõik 20 Tänapäeval kõneleb Jumal meiega oma kirjaliku Sõna kaudu, millel on vägi muuta meie elu. Seega laiemalt võttes võib Pauluse sõnu tekstis Heebrealastele 4:12 kasutada täiesti õigustatult ka Piibli kohta.

Kas sa mõistsid?

• Mida on meil tarvis teha, et võiksime minna Jumala puhkamisse?

• Milline seos on Jumala eesmärgi ja meie valmiduse vahel võtta kuulda Pühakirjal põhinevat nõu?

• Millistes valdkondades võib olla raske Piibli juhatust järgida, kuid miks on tähtis seda ikkagi teha?

• Millises kahes tähenduses võib teksti Heebrealastele 4:12 kasutada?

[Küsimused]

[Pilt lk 31]

Vanemad on murest murtud