Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Obote Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ Lɛ Mli?

Ani Obote Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ Lɛ Mli?

Ani Obote Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ Lɛ Mli?

“Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ.”—HEB. 4:12.

1. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔtsɔɔ nɔ wɔboteɔ Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli ŋmɛnɛ, shi mɛni hewɔ bei komɛi lɛ ewaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔbo Nyɔŋmɔ toi lɛ?

YƐ NIKASEMƆ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔna akɛ kɛ́ wɔfee nii ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kpãa gbee lɛ, wɔbaanyɛ wɔbote ehejɔɔmɔ lɛ mli. Shi bei komɛi lɛ nakai feemɔ waa kɛhaa wɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔkase akɛ Yehowa nyaaa nɔ ko ni wɔsumɔɔ akɛ wɔfee lɛ he lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔɔbo lɛ toi amrɔ nɔŋŋ. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔfee klalo akɛ ‘wɔbaabo Nyɔŋmɔ toi’ be fɛɛ be. (Yak. 3:17) Wɔbaasusu shihilɛi komɛi ni haa wɔnáa hegbɛ kɛtsɔɔ akɛ wɔfee klalo akɛ wɔbaabo Nyɔŋmɔ toi be fɛɛ be lɛ he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

2, 3. Mɛni esa akɛ wɔya nɔ wɔfee koni wɔfee mɛi ni jara wa yɛ Yehowa hiɛ daa?

2 Ani ofee klalo akɛ kɛ́ okase nɔ ko kɛjɛ Biblia lɛ mli ní biɔ ni ofee tsakemɔ yɛ oshihilɛ mli lɛ obaatsu he nii? Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ baabua “jeŋmaji lɛ fɛɛ anii ni jara wa lɛ” anaa ewo esafo lɛ mli. (Hag. 2:7) Anɔkwa sane ji akɛ, yɛ wɔteŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ dani wɔbaabɔi anɔkwale lɛ kasemɔ lɛ, wɔjeee nii ni jara wa. Shi suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ esuɔmɔ Bi lɛ tsirɛ wɔ ni wɔfee tsakemɔi wuji yɛ wɔjeŋba kɛ wɔnifeemɔi amli koni wɔnyɛ wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ. Wɔtee nɔ wɔsɔle wɔha Yehowa, wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee tsakemɔi, ni yɛ naagbee lɛ wɔbafee mɛi sa kɛha baptisimɔ.—Nyɛkanea Kolosebii 1:9, 10.

3 Shi wɔbaptisimɔ lɛ haaa wɔfee mɛi ni eye emuu. Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔfee tsakemɔi lolo yɛ wɔshihilɛ mli. Shi Yehowa ewo wɔ shi akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔfee tsakemɔi, ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee mɛi ni jara wa yɛ ehiɛ lɛ, ebaaye ebua wɔ.

Kɛ́ Aawo Wɔ Ŋaa

4. Tsɔɔmɔ gbɛi etɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ ehaa wɔnaa akɛ esa akɛ wɔfee tsakemɔi.

4 Dani wɔbaanyɛ wɔfee tsakemɔi yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, esa akɛ wɔle wɔfatɔi. Ekolɛ wiemɔ ko ni abaaha yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo sane ko ni yɔɔ asafo lɛ wolo ko mli lɛ baakpa wɔfatɔɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ he mama. Kɛ́ wɔbo wiemɔ ko ni aha lɛ toi loo wɔkane sane ko wɔgbe naa, ni wɔnaaa bɔ ni ekɔɔ wɔhe ehaa lɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ nɔ egbala wɔjwɛŋmɔ kɛba wɔfatɔɔ lɛ nɔ.—Nyɛkanea Galatabii 6:1.

5. Mɛni ji nibii komɛi ni wɔfeɔ kɛ́ awo wɔ ŋaa, ni mɛni hewɔ esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ aya nɔ aye abua wɔ lɛ?

5 Kɛ́ adesa ko ni yeee emuu wo wɔ ŋaa lɛ, bei pii lɛ ewaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔkpɛlɛ nɔ, kɛ́ ejɛ mlihilɛ kɛ suɔmɔ mli efee nakai po. Shi taakɛ wɔnaa yɛ Galatabii 6:1 lɛ, Yehowa efã mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ koni ‘amɛsáa’ wɔ “yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli.” Kɛ́ wɔmɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa wɔ lɛ mli lɛ, wɔbaatsɔmɔ mɛi ni jara wa waa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Anɔkwa sane ji akɛ, bei pii lɛ wɔkɛɔ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli akɛ wɔyeee emuu. Shi kɛ́ mɔ ko gbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee wɔfatɔɔ ko nɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔjie wɔnaa, wɔba wɔtɔmɔ lɛ shi, ni wɔsusuɔ akɛ mɔ lɛ ehiɛɛɛ wɔhe jwɛŋmɔ kpakpa loo gbɛ nɔ ni etsɔ ewo wɔ ŋaa lɛ ejaaa. (2 Maŋ. 5:11) Ni kɛ́ ŋaawoo lɛ kɔɔ nɔ ko ni ewaaa akɛ ebaagba wɔnaa—wɔweku lɛ mlinyo ko nifeemɔ, bɔ ni wɔsaa wɔhe wɔhaa, bɔ ni wɔhiɛɔ wɔhe falefale wɔhaa, loo hiɛtserɛjiemɔ ko ni wɔnyaa he shi Yehowa nyɛ̃ɔ—lɛ he lɛ, ekolɛ wɔmli baafu ni wɔbaawie nɔ ko ni sɛɛ mli lɛ ebaagba wɔnaa, ni ebaagba mɔ ni woɔ wɔ ŋaa lɛ hu naa! Shi sɛɛ mli beni wɔtsui eba shi lɛ, bei pii lɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ ŋaawoo lɛ sa.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ haa anaa “tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ”?

6 Ŋmalɛ ni nikasemɔ nɛɛ damɔ nɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ, Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ‘yɛ hewalɛ.’ Hɛɛ, Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ aahu akɛ ebaanyɛ etsake mɛi ashihilɛ. Biblia lɛ ye ebua wɔ ni wɔfee tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee koni abaptisi wɔ lɛ, ni ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔya nɔ wɔfee tsakemɔi yɛ wɔbaptisimɔ lɛ sɛɛ. Yɛ wolo ni Paulo ŋma kɛha Hebri Kristofoi lɛ mli lɛ, eŋma hu akɛ, Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ‘gbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashi beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ lɛ kɛ talɔi kɛ wuiaŋfɔi lɛ amli, ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.’ (Heb. 4:12) Wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔnu Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha wɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ he lɛ haa anaa nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli. Ani bei komɛi lɛ, srɔtofeemɔ yɛ bɔ ni mɛi naa wɔ amɛhaa (ni ji “susuma” lɛ) kɛ nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli (ni ji “mumɔ”) lɛ teŋ? (Nyɛkanea Mateo 23:27, 28.) Susumɔ bɔ ni ooofee onii yɛ shihilɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli lɛ he.

Yaa nɔ ni Okɛ Yehowa Asafo lɛ Anyiɛ Kɔŋ kɛ Kɔŋ

7, 8. (a) Mɛni hewɔ Hebri Kristofoi lɛ ekomɛi miisumɔ ni amɛya nɔ amɛye Mose Mla lɛ mli nibii komɛi anɔ lolo lɛ? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, nɔ ni amɛfee lɛ kɛ Yehowa yiŋtoo lɛ kpãaa gbee lɛ?

7 Wɔteŋ mɛi babaoo baanyɛ akɛɛ wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 4:18 lɛ kɛjɛ wɔyitsoŋ, jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔi atempɔŋ lɛ tamɔ la ni kpɛɔ ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintiŋŋ.” Enɛ tsɔɔ akɛ, beni be shwieɔ mli lɛ wɔnuɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ shishi jogbaŋŋ, ni wɔbaa wɔjeŋ jogbaŋŋ hu.

8 Taakɛ wɔkase yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, yɛ Yesu gbele lɛ sɛɛ lɛ, ebawa kɛha Hebri Kristofoi lɛ babaoo akɛ amɛkɛ Mose Mla lɛ baakpa nitsumɔ. (Bɔf. 21:20) Eyɛ mli akɛ Paulo tsɔɔ mli jogbaŋŋ akɛ Kristofoi bɛ Mla lɛ shishi dɔŋŋ moŋ, shi Kristofoi komɛi kpoo mligbalamɔ ni akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni ekɛha lɛ. (Kol. 2:13-15) Ekolɛ amɛsusu akɛ kɛ́ amɛtee nɔ amɛye Mla lɛ mli nibii komɛi anɔ lɛ, Yudafoi lɛ waŋ amɛyi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Paulo ŋma wolo kɛmaje Hebri Kristofoi lɛ, ni efee lɛ faŋŋ kɛha amɛ akɛ kɛ́ amɛtee nɔ amɛfee nibii ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kpãaa gbee lɛ, amɛnyɛŋ amɛbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli. * (Heb. 4:1, 2, 6; nyɛkanea Hebribii 4:11.) Bɔni afee ni Yehowa akpɛlɛ amɛnɔ lɛ, ehe bahia ni amɛkpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa miisumɔ ni ajá lɛ yɛ gbɛ kroko nɔ.

9. Kɛ́ afee tsakemɔ ko yɛ bɔ ni wɔnuɔ Ŋmalɛ mli tsɔɔmɔ ko shishi lɛ he lɛ, te esa akɛ wɔnu he wɔha tɛŋŋ?

9 Ŋmɛnɛ lɛ, bei komɛi lɛ afeɔ tsakemɔi yɛ shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi komɛi amli lɛ he. Esaaa akɛ enɛ gbaa wɔnaa; esa akɛ tsakemɔi nɛɛ aha hekɛnɔfɔ̃ɔ ni wɔyɔɔ yɛ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ mli lɛ mli awa. Bei komɛi lɛ, kɛ́ “tsulɔ” lɛ najiaŋdamɔlɔi ni ji Nɔyeli Kuu lɛ yɔse akɛ esa akɛ afee tsakemɔi yɛ bɔ ni wɔnuɔ anɔkwalei komɛi ashishi lɛ mli loo amɛgbála anɔkwalei komɛi amli jogbaŋŋ lɛ, amɛfeɔ nakai oya nɔŋŋ. Oti titri ni ma tsulɔ kuu lɛ hiɛ ji ni eha enifeemɔ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ akpã gbee moŋ fe ni ekɛ ejwɛŋmɔ aaaya wiemɔ ni aaawie ashi lɛ yɛ tsakemɔi ni eeefee lɛ hewɔ. Kɛ́ afee tsakemɔ ko yɛ bɔ ni wɔnuɔ Ŋmalɛ mli tsɔɔmɔ ko shishi lɛ he lɛ, te ofeɔ onii yɛ he ohaa tɛŋŋ?—Nyɛkanea Luka 5:39.

10, 11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni Biblia kaselɔi komɛi fee amɛnii amɛha beni amɛná amɛle akɛ esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ amɛshiɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ lɛ mli?

10 Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnɔ kroko he. Aaafee afii oha ni eho nɛ lɛ, Biblia Kaselɔi komɛi ní he esa jogbaŋŋ kɛ wiemɔhamɔ lɛ susu akɛ gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛshiɛ ji, ní amɛha wiemɔi. Amɛnyaa maŋ wiemɔhamɔ he waa, ni amɛteŋ mɛi komɛi nyaa bɔ ni kɛ́ amɛha wiemɔi amɛgbe naa lɛ mɛi jieɔ amɛyi lɛ he. Shi sɛɛ mli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ Yehowa miisumɔ ni ewebii lɛ atsɔ gbɛi srɔtoi, ní shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu fata he lɛ anɔ amɛshiɛ. Wielɔi ni he esa jogbaŋŋ nɛɛ ateŋ mɛi komɛi kpoo akɛ amɛaakpɛlɛ tsakemɔ nɛɛ nɔ. Yɛ kponɔgbɛ lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni amɛsumɔɔ Yehowa, ni amɛtuu amɛhe fɛɛ amɛha lɛ. Shi beni Nyɔŋmɔ yiŋtoo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ bafee faŋŋ kɛha amɛ lɛ, ana nɔ ni yɔɔ amɛtsuiŋ diɛŋtsɛ lɛ faŋŋ. Te Yehowa bu amɛ eha tɛŋŋ? Ejɔɔɔ amɛ. Amɛshi asafo lɛ.—Mat. 10:1-6; Bɔf. 5:42; 20:20.

11 No etsɔɔɔ akɛ mɛi ni shiii asafo lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ná lɛ mlɛo akɛ amɛaashiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa. Shishijee lɛ, nitsumɔ lɛ wa kɛha amɛteŋ mɛi babaoo. Shi amɛtee nɔ amɛkɛ asafo lɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ tsu nii. Beni be shwie mli lɛ, amɛnyɛ amɛye amɛgbeyeishemɔ lɛ nɔ, ni Yehowa jɔɔ amɛ babaoo. Te ofeɔ onii ohaa tɛŋŋ kɛ́ akɛ gbɛtsɔɔmɔ ha akɛ wɔshiɛ yɛ gbɛ ko ni okako dã lɛ nɔ? Ani obaasumɔ ni oka gbɛ ko ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ ni okɛtsuko nii dã lɛ okwɛ?

Kɛ́ Mɔ ko ni Wɔsumɔɔ lɛ lɛ Shi Asafo Lɛ

12, 13. (a) Mɛɛ yiŋtoo hewɔ Yehowa biɔ ni ashwie eshafeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ? (b) Mɛɛ kaa Kristofoi komɛi ni ji fɔlɔi kɛkpeɔ, ni mɛni haa kaa nɛɛ feɔ nɔ ni bɛ mlɛo kwraa lɛ?

12 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, wɔ fɛɛ wɔkpɛlɛɔ shishitoo mla ni tsɔɔ akɛ, ja wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli dani Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ wɔnɔ lɛ nɔ. (Nyɛkanea Tito 2:14.) Shi wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛi komɛi ni ekolɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔɔhi shi yɛ shishitoo mla nɛɛ naa lɛ akpe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ shihilɛ nɛɛ he okwɛ: Kristofoi anɔkwafoi komɛi ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ yɛ binuu kome pɛ, ni amɛbinuu lɛ shi anɔkwale lɛ. Akɛni oblanyo nɛɛ miisumɔ ni ‘eye esha mli ŋɔɔmɔ be fioo ko’ moŋ fe ni eeeha wekukpãa kpakpa ahi ekɛ Yehowa kɛ agbɛnɛ ekɛ efɔlɔi lɛ ateŋ hewɔ lɛ, ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli.—Heb. 11:25.

13 Sane lɛ gba fɔlɔi lɛ anaa waa! Amɛle akɛ Biblia lɛ kɛɔ yɛ mɛi ni ashwie amɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ he akɛ: ‘Nyɛkɛ amɛ akabɔ: kɛji mɔ ko ni atsɛɔ lɛ nyɛmi lɛ ji ajwamaŋbɔlɔ loo hiɛjoolɔ loo wɔŋjalɔ loo mɔjɛlɔ loo daatɔlɔ loo amimyelɔ lɛ, lɛ lɛ nyɛkɛ lɛ akayea nii tete.’ (1 Kor. 5:11, 13) Ni amɛnuɔ shishi akɛ wiemɔ ni ji “mɔ ko” ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ kɔɔ wekumɛi ni akɛ amɛ bɛ shĩa kome mli lɛ hu ahe. Shi amɛsumɔɔ amɛbinuu lɛ naakpa! Ekolɛ bɔ ni amɛsumɔɔ amɛbinuu lɛ waa lɛ baaha amɛshwie amɛyiŋ akɛ: ‘Kɛ́ wɔkɛ wɔbi lɛ efɔɔɔ sanegbaa kwraa lɛ, te eeefee tɛŋŋ eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ ekoŋŋ lɛ? Kɛ́ wɔkɛ lɛ fɔɔ sanegbaa lɛ, ani jeee no moŋ baaha wɔye wɔbua lɛ babaoo?’ *

14, 15. Kɛ́ fɔlɔi miikpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛbi ni ashwie lɛ lɛ baawie loo amɛfeŋ nakai lɛ, mɛni esa akɛ amɛha ehi amɛjwɛŋmɔ mli?

14 Wɔnuɔ he wɔhaa fɔlɔi nɛɛ. Kulɛ amɛbinuu lɛ baanyɛ atsake gbɛ ni ekɔ lɛ, shi eesumɔ ni eya nɔ efee efɔŋ moŋ fe ni ekɛ efɔlɔi lɛ kɛ nyɛmimɛi héyelilɔi lɛ baaya nɔ abɔ gbagbalii. Fɔlɔi lɛ nyɛŋ akpɛ yiŋ amɛha amɛbinuu lɛ yɛ gbɛ ni esa akɛ ekɔ lɛ he. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ shihilɛ lɛ gba amɛnaa waa!

15 Shi mɛni wɔsuɔmɔ nyɛmi nuu kɛ nyɛmi yoo nɛɛ baafee? Ani amɛbaabo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ lɛ toi? Aloo ani amɛbaasusu akɛ amɛbaanyɛ amɛya nɔ amɛkɛ amɛbi ni ashwie lɛ lɛ afee nɔ fɛɛ nɔ, ni amɛkɛɛ akɛ amɛkɛ lɛ miisusu “weku lɛ sane ko ni he hiaa” lɛ he pɛ kɛkɛ? Kɛ́ amɛmiikpɛ amɛyiŋ yɛ sane nɛɛ he lɛ, esaaa akɛ amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ bɔ ni Yehowa nuɔ nɔ ni amɛfeɔ lɛ he ehaa lɛ nɔ. Yehowa miisumɔ ni esafo lɛ he atse, ní kɛ́ eeehi lɛ, eye ebua efɔŋfeelɔi lɛ ni amɛku amɛsɛɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Te fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ baafee tɛŋŋ amɛfĩ Yehowa yiŋtoo nɛɛ sɛɛ lɛ?

16, 17. Kɛ́ wɔjwɛŋ Aaron nɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli?

16 Mose nyɛmi nuu Aaron bihii lɛ ateŋ mɛi enyɔ ha ekɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe. Bo lɛ susumɔ bɔ ni Aaron baanu he eha beni ebihii Nadab kɛ Abihu yashã tsofa-kɛ-ŋma yɛ Yehowa hiɛ beni awoko amɛ he kita, ni no ha Yehowa tswa amɛ nɔ̃ ni amɛgboi lɛ he okwɛ. Enɛ hewɔ lɛ Aaron nyɛŋ ekɛ ebihii nɛɛ agba sane dɔŋŋ. Shi sane lɛ waaa jɛmɛ pɛ kɛkɛ. Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha Aaron kɛ ebihii anɔkwafoi lɛ akɛ: “Nyɛkakpɔa nyɛyii, ni nyɛkagbálaa nyɛtadei hu [ní nyɛkɛye ŋkɔmɔ], ní nyɛbagboi, ni [Yehowa] mli wo asafo muu lɛ fɛɛ la.” (3 Mose 10:1-6) Nikasemɔ ni yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ yɛ faŋŋ. Esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli awa fe suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔweku mlibii ni yeee anɔkwa lɛ.

17 Ŋmɛlɛ lɛ, Yehowa kpataaa mɛi ni tɔ̃ɔ emlai lɛ anɔ lɛ ahiɛ amrɔ nɔŋŋ. Ejɛɔ suɔmɔ mli ehaa amɛ hegbɛ ni amɛtsake amɛtsui kɛjɛ amɛnifeemɔi gbohii lɛ amli. Shi te Yehowa baanu he eha tɛŋŋ kɛ́ efɔŋfeelɔ ko ni tsakeee etsui lɛ fɔlɔi tee nɔ amɛka Yehowa kɛtsɔ amɛbinuu loo amɛbiyoo ni ashwie lɛ lɛ ni amɛkɛ lɛ baashara bɔ ni esaaa lɛ nɔ?

18, 19. Mɛɛ jɔɔmɔi weku mlibii ni kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ mɛi ni ashwie amɛ lɛ he lɛ tsuɔ nii lɛ baanyɛ aná?

18 Mɛi babaoo ni be ko ni eho lɛ ashwie amɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ kɛɔ akɛ bɔ ni amɛnanemɛi kɛ amɛwekumɛi lɛ fee shiŋŋ ni amɛkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii lɛ ji nɔ ni ha amɛku amɛsɛɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ. Beni asafoŋ onukpai komɛi tsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ ahe nyɛmi yoo oblayoo ko kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ, amɛŋma akɛ nɔ ni ha nyɛmi yoo lɛ jaje eshihilɛ lɛ “eko ji bɔ ni enyɛmi nuu lɛ jie bulɛ kpo etsɔɔ shwiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ.” Nyɛmi yoo lɛ kɛɛ bɔ ni “enyɛmi nuu lɛ kɛ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔi tsu nii kɛmɔ shi lɛ ye ebua lɛ ni ená he miishɛɛ akɛ ebaaku esɛɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ.”

19 Belɛ, te esa akɛ wɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ? Esa akɛ wɔwuu wɔshi wɔtsui ni yeee emuu ni baanyɛ atsirɛ wɔ ni wɔte shi wɔwo Ŋmalɛ mli ŋaawoo lɛ. Esa akɛ wɔná hekɛnɔfɔ̃ɔ kwraa akɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ biɔ ni wɔfee lɛ ji nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ.

“Nyɔŋmɔ Wiemɔ Hiɛ Kã”

20. Mɛɛ gbɛi enyɔ nɔ wɔbaanyɛ wɔnu Hebribii 4:12 lɛ shishi? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

20 Beni Paulo ŋma akɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã” lɛ, no mli lɛ jeee Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma ni ji Biblia lɛ he tuuntu ewieɔ lɛ. * Hebribii yitso 4 lɛ mli kukuji krokomɛi lɛ haa wɔnaa akɛ eewie Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ ahe. Paulo miitsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ baa mli anɔkwale be fɛɛ be. Yehowa ma enɛ nɔ mi kɛtsɔ gbalɔ Yesaia nɔ akɛ: “Miwiemɔi . . . ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ . . . eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!” (Yes. 55:11) No hewɔ lɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ baaa mli yɛ be ni wɔkpaa gbɛ mli lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa “miitsu nii” koni eyiŋtoo lɛ aba mli kɛmɔ shi.—Yoh. 5:17.

21. Mɛɛ gbɛ nɔ Hebribii 4:12 lɛ baanyɛ aye abua “asafo babaoo” lɛ ateŋ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ni amɛya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa?

21 “Asafo babaoo” lɛ mlibii lɛ ateŋ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ kɛ afii nyɔŋmai abɔ esɔmɔ Yehowa. (Kpoj. 7:9) Amɛteŋ mɛi babaoo kpaaa gbɛ akɛ amɛbaagbɔlɔ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛnijiaŋ ejeko wui. (Lala 92:15) Amɛle akɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ baaba mli anɔkwale, ni ákɛ Yehowa miitsu nii koni eshiwoi lɛ aba mli. Akɛni Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kã etsui nɔ hewɔ lɛ, wɔhaa enáa miishɛɛ kɛ́ wɔkɛ wɔnifeemɔ tsɔɔ akɛ eyiŋtoo lɛ he hiaa wɔ. Yehowa le akɛ nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atsĩ enaa koni ekanyɛ eha eyiŋtoo lɛ ba mli yɛ hejɔɔmɔ gbi ni ji gbi kpawo nɛɛ mli, asaŋ ele hu akɛ ewebii lɛ baaya nɔ afĩ eyiŋtoo lɛ sɛɛ akɛ kuu. Ani bo hu obaafee nakai? Ani obote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli?

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Yuda jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaye Mose Mla lɛ nɔ fitsofitso, shi beni Mesia lɛ ba lɛ, amɛkpoo lɛ. Amɛnifeemɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kpãaa gbee.

^ kk. 20 Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔ e-Wiemɔ ni aŋma ní baanyɛ aná wɔshihilɛi anɔ hewalɛ lɛ nɔ ekɛ wɔ wieɔ. No hewɔ lɛ, Paulo wiemɔi ni aŋma yɛ Hebribii 4:12 lɛ baanyɛ akɔ Biblia muu lɛ fɛɛ hu he.

Kaaha Ohiɛ Kpa Otii lɛ Anɔ

• Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli?

• Mɛɛ tsakpãa yɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ, kɛ suɔmɔ mli ni wɔjɛɔ wɔkpɛlɛɔ Ŋmalɛ mli ŋaawoo nɔ lɛ teŋ?

• Mɛɛ shihilɛi amli ebaanyɛ ewa kɛha wɔ akɛ wɔkɛ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔ baatsu nii, shi mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔbo Nyɔŋmɔ toi lɛ?

• Mɛɛ gbɛi enyɔ nɔ wɔbaanyɛ wɔnu Hebribii 4:12 lɛ shishi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Sane lɛ gba fɔlɔi lɛ anaa waa!