Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ungenile Ekuphumuleni KwakaZimu?

Ungenile Ekuphumuleni KwakaZimu?

Ungenile Ekuphumuleni KwakaZimu?

“Ilizwi lakaZimu liphilile linamandla.”—HEB. 4:12.

1. Ngiyiphi indlela esingangena ngayo ekuphumuleni kwakaZimu namhlanjesi, begodu kubayini lokho kungaba lula ukukutjho kunokukwenza?

ESIHLOKWENI esigadungileko, sifunde bona singangena ekuphumuleni kwakaZimu ngokulalela senze ngokuvumelana neemnqopho yakhe. Lokho kungaba lula ukukutjho kunokukwenza. Ngokwesibonelo, nesifunda bona uJehova akakuthandi okuthileko esikuthabelako, ukusabela kwethu kokuthoma kungaba kuvukela. Lokho kutjengisa bona kufuze sithuthuke ekorweni ‘yokulalela.’ (Jak. 3:17) Esihlokwenesi, sizokuqala iindlela ezimbalwa ukuzimisela kwethu ukwenza ngokuvumelana nomnqopho kaZimu—ukulalela ngokusuka ehliziyweni—okungalingwa ngayo.

2, 3. Ngimiphi iimzamo ekufuze siragele phambili siyenza bona sihlale sifiseleka ngokombono kaJehova?

2 Wenza kuhle kangangani endabeni yokwamukela isiluleko esisekelwe eBhayibhilini? IMitlolo isitjela bona kuyintando kaZimu ukubuthelela “izinto ezifiselekako zazo zoke iintjhaba” kuye. (Hag. 2:7) Liqiniso, inengi lethu belingafiseleki nakancani nesithoma ukufunda iqiniso. Nokho, ukuthanda uZimu neNdodanakhe ethandekako kwasitjhukumisela bonyana senze amatjhuguluko amakhulu endleleni esicabanga ngayo nemikghweni yethu ukwenzela bona sithabise uZimu ngokuzeleko. Emaswapheleni, ngemva kokuthandaza ngokuzimisela nokwenza umzamo, lafika ilanga elibusisiweko esatjengisa ngalo ukuzinikela ngokubhabhadiswa kobuKrestu.—Funda KwebeKholose 1:9, 10.

3 Nokho, ukulwa nokungapheleli azange kuphele nesibhabhadiswako. Ipi isaragela phambili begodu isazokuragela phambili solankana singakapheleli. Namtjhana kunjalo, siyaqinisekiswa bona, nesingalahli itewu sizimisele nokuba ngabafiseleka khulu emehlweni kaZimu, uJehova uzoyibusisa iimzamwethu.

Nekutlhogeka Isiluleko

4. Ngiziphi iindlela eentathu esingafumana ngazo isiluleko esingokoMtlolo?

4 Ngaphambi kobana silungise iimtjhapho yethu, kufuze sazi bona iyini. Ikulumo esitjhukumisela bona sihlole iinhliziyo zethu enikelwe eWolweni LoMbuso namtjhana isihloko esisenza sicabange esikwenye yeencwadi zethu singaveza umtjhapho omkhulu esinawo. Ngakelinye ihlangothi, nekungenzeka lisiphunde iphuzu elinikelwe ekulumweni namtjhana sibhalelwe kusebenzisa isiluleko esitloliweko, uJehova angasebenzisa umKrestu esikunye naye bona asilemukise ngomtjhaphwethu.—Funda KwebeGalatiya 6:1.

5. Yitjho ezinye iindlela ezingakafaneli esingasabela ngazo nesinikelwa isiluleko, begodu hlathulula bona kubayini abelusi abamaKrestu kufuze baphikelele emzamwenabo yokusisiza.

5 Akusibulula ukwamukela isiluleko esivela kumuntu ongakapheleli, kungakhathaliseki bona sinikelwe ngokuhlakanipha nangethando elingangani. Nanyana kunjalo, njengombana yebeGalatiya 6:1 itjengisa, uJehova uyala labo abaneemfanelo ezingokomoya bona ‘balinge’ ukusilungisa, benze lokho ‘ngomoya omuhle.’ Nesisabela kuhle, sizokufiseleka khulu phambi kwakaZimu. Ngokurarako, nesithandazako, sivuma ngokutjhaphulukileko bona asikapheleli. Nokho, othileko nekasilemukisa ngomtjhapho esiwenzako, sitjhigamela ekuzivezeni njengabalungileko, sinciphise ubumbi esibenzileko, sizaze umnqopho womluleki, namtjhana siphikisane nendlela isiluleko esinikelwe ngayo. (2 Kho. 5:11) Godu nengabe isiluleko sithinta indawo esizwela kiyo bulula—njengezenzo zelunga lomndeni, indlela esimbatha begodu sizilungise ngayo, ukuhlwengeka komuntu mathupha, namtjhana ukuzithabisa esikuthandako kodwana uJehova akuhloyako—singasabela ngendlela engakafaneli, okungasidanisa kudanise naloyo osinikela isiluleko! Kodwana ngemva kokwehlisa umoya, ngokujayelekileko siyavuma bona isiluleko besifaneleka.

6. Ilizwi lakaZimu lizembula njani ‘iintjisakalo nemizindlo esehlizweni yomuntu’?

6 UMtlolo ekusekelwe kiwo isihlokwesi usikhumbuza bona ilizwi lakaZimu “linamandla.” Kwamambala, ilizwi lakaZimu linamandla wokutjhugulula amaphilo. Lisese namandla afanako wokusisiza senze amatjhuguluko atlhogekako ngemva kokubhabhadiswa njengombana belinawo ngaphambi kobana sithathe igadangwelo. Encwadinakhe ayitlolela amaHebheru, uPowula godu watlola bona ilizwi lakaZimu “lihlaba lingene beliyofika ehlanganweni yomphefumulo nomoya, nalapho kuhlangana khona amathambo nomongo. Lingumahluleli wesazelo, lahlulela iintjisakalo zomuntu nemizindlo esehliziyweni yakhe.” (Heb. 4:12) Ngamanye amezwi, nesiwuzwisisa ngokukhanyako umnqopho kaZimu ngathi, indlela esisabela ngayo kiwo imbula lokho esingikho ngaphakathi. Ngezinye iinkhathi kuyenzeka na kube nomehluko hlangana kwalokho esibonakala singikho (‘umphefumulo’) nalokho esingikho kwamambala (‘umoya’)? (Funda uMatewu 23:27, 28.) Cabangela indlela wena egade ungasabela ngayo ebujameni obulandelako.

Khambisana Nehlangano KaJehova

7, 8. (a) Kungenzeka khuyini eyenza amanye amaKrestu amaJuda bona akakarele emikghweni ethileko yoMthetho kaMosisi? (b) Iimzamo yawo beyivumelana neemnqopho kaJehova?

7 Inengi lethu lingawutjho ngehloko umtlolo weZiyema 4:18 othi: “Indlela yabalungileko injengokukhanya okuragela phambili kukhanya ngokungeziweko bekube semini.” Lokho kutjho bona ukuziphatha nokuzwisisa kwethu iimnqopho kaZimu kuzokuthuthuka njengombana isikhathi sikhamba.

8 Njengombana sifunde esihlokweni esigadungileko, ngemva kokufa kwakaJesu kwaba budisi ngamaKrestu amanengi amaJuda bona alise ukubulunga uMthetho kaMosisi. (IZe. 21:20) Ngitjho nanyana uPawula ahlathulula ngokukhanyako bona amaKrestu bekangasekho ngaphasi koMthetho, abanye bayiphayela isandla ihlathululo yakhe ephefumulelweko. (Khol. 2:13-15) Mhlamunye bebacabanga bona nebaragela phambili babulunga iingcenye ezithileko zoMthetho, bebangabalekela ukutjhutjhiswa. Kinanyana ngikuphi, uPowula watlolela amaKrestu amaHebheru wawatjela ngokukhanyako bona angekhe angene ekuphumuleni kwakaZimu solankana angavumi ukwenza ngokuvumelana nomnqopho Wakhe othuthukako. * (Heb. 4:1, 2, 6; funda KumaHebheru 4:11.) Bona bamukelwe nguJehova, bekufuze bamukele iqiniso lokobana bekanqophisa abantu bakhe ngendlela ehlukileko.

9. Kufanele sizizwe njani nekwenziwa amatjhuguluko endleleni esizwisisa ngayo iindaba ezithileko zoMtlolo?

9 Eenkhathini zagadesi, kube namatjhuguluko asisiza bona sizwisise iimfundiso ezithileko zeBhayibhili. Lokho akukafuzi kusitshwenye; kufuze kuqinise ukuthembela kwethu esigabeni sesigqila esithembekileko nesihlakaniphileko. Lokha amalunga abajameli ‘besigqilesi’ alemuka bonyana umbono wethu ngephuzu elithileko leqiniso utlhoga ukutlhadlhulwa namtjhana ulungiswe, awalisi ukulenza itjhugulukwelo. Isigaba sesigqila sinekareko khulu ekubambisaneni nomnqopho kaZimu othuthukako kunokutshwenyeka ngokobana abantu bazolinyefula itjhuguluko elenziweko. Usabela njani nekwenziwa itjhuguluko endleleni esizwisisa ngayo iMitlolo?—Funda uLuka 5:39.

10, 11. Ngiziphi iimfundo esingazifunda endleleni abanye abasabela ngayo nekwethulwa ezinye iindlela zokutjhumayela iindaba ezimnandi?

10 Akhe sicabangele esinye isibonelo. Ekupheleni kwekhulu le-19 nekuthomeni kwelama-20, abaFundi BeBhayibhili abathileko abebaziinkhulumi zenengini ezihle baba namazizo wokobana bangawenza kuhle umsebenzi wokutjhumayela ngokunikela iinkulumo ezilungiselelwe kuhle eenlalelini ezitjengisa ukuthokoza. Babekuthabela ukunikela iinkulumo zenengini, begodu abanye babo bakuthabela ukuphakanyiswa ziinlaleli zabo. Nokho, ngokukhamba kwesikhathi kwakhanya bona uJehova ufuna abantu bakhe babe majadu kizo zoke iinhlobo zokutjhumayela, kuhlanganise umsebenzi wendlu ngendlu. Ezinye zeenkhulumi ezihlezo zala ukukwenza lokho. Ngaphandle bezibonakala zibabantu abangokomoya, abazinikele ngokuzeleko eKosini. Nokho, neziqalene nobufakazi obuzwakalako bomnqopho kaZimu malungana nomsebenzi wokutjhumayela, iimncabangwazo, iimnqophwazo, neenhloso zazo zabonakala. UJehova wazizwa njani ngazo? Akhenge azibusise. Zatjhiya ihlangano.—Mat. 10:1-6; IZe. 5:42; 20:20.

11 Lokho akutjho bona bekulula ngalabo abahlala bathembekile ehlanganweni ukuyokutjhumayela tjhatjhalazi. Abanengi bawufumana ubudisi umsebenzi lo, khulukhulu nebathomako. Kodwana balalela. Ngokukhamba kwesikhathi, bakuhlula ukusaba kwabo, begodu uJehova wababusisa ngokuzeleko. Usabela njani newumenywa bona wenze elinye ihlobo lomsebenzi wokutjhumayela ongakawujayeli? Uzimisele ukulinga okhunye okutjha?

Lokha Esimthandako Atjhiya UJehova

12, 13. (a) Uyini umnqopho kaJehova ngokususa ekuhlanganyeleni umenzi wokumbi ongaphendukiko? (b) Ngisiphi isilingo abanye ababelethi abamaKrestu abaqalene naso, begodu yini eyenza isilingweso sibe budisi?

12 Akunakuzaza bona soke siyavumelana nekambiso yokobana kufuze sihlwengeke ngokwenyama, ngokokuziphatha, nangokomoya bona sikwazi ukuthabisa uZimu. (Funda uTitosi 2:14.) Nokho, kungaba neenkhathi lapho ukuthembeka kwethu engcenyeni yomnqopho kaZimu le kungalingwa khona khulu. Ngokwesibonelo, akhe sithi indodana yomkhaya othileko omaKrestu osibonelo itjhiya iqiniso. Linyula ‘ukuzithabisa isikhatjhana esonweni’ kunobuhlobo enabo noJehova nababalethi bayo abasaba uZimu, isokaneli liyasuswa ekuhlanganyeleni.—Heb. 11:25.

13 Ababelethi bezwa ubuhlungu! Malungana nendaba yokususwa ekuhlanganyeleni, bayazi bona kuliqiniso, iBhayibhili ithi “niyelele woke umuntu ozibiza bona umzalwane, ibe izenzo zakhe zimbi, ulotjha abosingazimu, usihlebi nesidakwa, nesela; ningadli sengitjho nokudla naye.” (1 Kor. 5:11, 13) Godu bayazi bona ilizwi elithi “woke” evesineli lihlanganisa amalunga womndeni angahlali ngendlinabo. Kodwana bayithanda khulu indodanabo! Amazizo abuhlungu angabenza bacabange nganasi indlela: ‘Singamrhelebha njani umsanyanethu bona abuyele kuJehova nesiphungula indlela esizihlanganisa naye ngayo? Ngeze na safeza okungeziweko nesilokhu sithintana naye?’ *

14, 15. Ngisiphi isiqunto esiqakathekileko ababelethi bomntwana osusiweko okufuze basenze?

14 Sizwa ubuhlungu nesibona ababelethi labo batshwenyekile. Ngaphezu kwalokho, indodanabo beyinelungelo lokuzikhethela, begodu ikhethe ukulandela ikambo engasi ngeyobuKrestu kunokuragela phambili ithabela ukuzihlanganisa nababelethi bayo namanye amakholwa akunye nayo. Ngakelinye ihlangothi, akunalitho ababelethi ebebangalitjho endabeni le. Kungebangelo bebazizwa bangasilisizo lalitho!

15 Kodwana khuyini ababelethi abathandekakwabo abazoyenza? Bazosilalela na isinqophiso sakaJehova esikhanyako? Namtjhana bazokubeka amabanga bathi bangazihlanganisa qobe nendodanabo esusiweko ekuhlanganyeleni bese bathi “ziindaba zomndeni eziqakathekileko”? Nebenza isiqunto sabo, kufuze bangabhalelwa kucabangela indlela uJehova azizwa ngayo malungana nebakwenzako. Umnqophwakhe kubulunga ihlangano ihlwengile, begodu nekukghonekako, atjhukumisele nabenzi bokumbi bona balise iimtjhaphwabo. Ababelethi abamaKrestu bangawusekela njani umnqopho loyo?

16, 17. Khuyini esingakufunda nesizindla ngesibonelo saka-Aroni?

16 Umnakwabo kaMosisi, u-Aroni, waqalana nobujamo obubudisi obumalungana namadodanakhe amabili. Cabanga indlela okufuze bona wazizwa ngayo amadodanakhe amabili uNadabi no-Abhihu nebabulawa nguJehova ngebanga lokunikela umnikelo ongafanelekiko Kuye. Kwamambala, lokho kwaqeda boke ubuhlobo okungenzeka amadodana lawo bekanabo nababelethi babo. Kodwana akupheleli lapho. UJehova wayala u-Aroni namadodanakhe athembekileko wathi: “Ningalisi iinhloko zenu zingakalungiswa, begodu ningarathuli izambatho zenu nilisizi, bona ningafi begodu [uJehova] angakwateli yoke ihlangano.” (Lef. 10:1-6) Umlayezo uyakhanya. Ithando lethu ngoJehova kufuze liqine kunethando lethu ngamalunga womndeni angakathembeki.

17 Namhlanjesi, uJehova akababulali msinyana labo abaphula umthetho wakhe. Ngethando ubanikela ithuba lokobana baphenduke emsebenzinabo engakalungi. Nokho, uJehova uzizwa njani, nengabe ababelethi bomenzi wobumbi ongaphendukiko baragela phambili nokumlinga ngokuzihlanganisa ngokungatlhogekiko nomntwanabo osusiweko ekuhlanganyeleni?

18, 19. Ngiziphi iimbusiso ezingafunyanwa malunga womndeni asebenzelana neenqophiso zakaJehova ezimalungana nabantu abasusiweko?

18 Abanengi abakhe basuswa ekuhlanganyeleni nje bavuma ngokutjhaphulukileko bona amagadango aqinileko athathwa mindenabo nabangani babo abasiza bona balise iimtjhapho yabo. Nebaphakamisa bona umfazi othileko osesemutjha abuyiselwe ekuhlanganyeleni, abadala batlola bona walungisa ukuphila kwakhe “ngokwengcenye ngombana umnakwabo bekahlonipha ilungiselelo lokususa ekuhlanganyeleni.” Wathi “ukuthembeka komnakwabo ngokuqinileko eenqophisweni zeMitlolo kwamsiza bona afune ukubuyiselwa.”

19 Kufuze siphethe ngani? Bona kutlhogeka silwisane nokutjhigamela kweenhliziyo zethu ezingakapheleli kokuvukela isiluleko esingokoMtlolo. Kufuze siqiniseke ngokupheleleko bona indlela kaZimu yokuqalana neemrarwethu ihlala iphuma phambili.

“ILizwi LakaZimu Liphilile”

20. UMtlolo wamaHebheru 4:12 ungasetjenziswa ngaziphi iindlela eembili? (Qala umtlolo waphasi.)

20 UPowula nekatlola bona “ilizwi lakaZimu liphilile,” bekangaqaliseli ngokukhethekileko eLizwini lakaZimu elitloliweko, iBhayibhili. * Umongo utjengisa bona bekaqalisele elizwini lakaZimu lesithembiso. Iphuzu lakaPowula belikukobana uZimu akenzi isithembiso bese uyasilibala. UJehova wakuqinisekisa lokhu ngomporofidi u-Isaya nekathi: “Ilizwi lami. . . angeze libuyele kimi lingakabi nemiphumela, kodwana . . . lizokuphumelela ngokuqinisekileko kilokho engilithumele khona.” (Isa. 55:11) Ngalokho-ke, akutlhogeki bona sibhalelwe kulinda izinto nezingenzeki msinya njengokufisa kwethu. UJehova ‘uhlala asebenza’ anombono wokuletha umnqophwakhe esiphethweni esiphumelelako.—Jwa. 5:17.

21. Umtlolo wamaHebheru 4:12 ungaba njani sikhuthazo emalungwini amadala ‘wesiqubuthu esikhulu’ athembekileko?

21 Amalunga amadala athembekileko ‘wesiqubuthu esikhulu’ sele akhonze uJehova amatjhumi weemnyaka. (ISam. 7:9) Inengi belingacabangi bona lizakuluphala ehlelweni lezinto lanje. Nanyana kunjalo, lokho zange kulidanise. (Rha. 92:14) Bayalemuka bona ilizwi lakaZimu lesithembiso alisiyindaba efileko—liyaphila, begodu uJehova usebenzela ekulizaliseni. Njengombana umnqopho kaZimu uthandeka ehliziywenakhe, siyamthabisa nesiwenza uhlale uyinto eqakatheke kinazo zoke emkhumbulwenethu. Hlangana nelangeli lekhomba, uJehova bekaphumulile, aqiniseka bona umnqophwakhe uzokuzaliseka nokobana, njengesihlopha, abantu bakhe bazowusekela. Kuthiwani ngawe? Ungenile ekuphumuleni kwakaZimu?

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 8 Abadosiphambili abanengi hlangana namaJuda bebabulunga uMthetho kaMosisi ngokutjheja, kodwana uMesiya nekafikako, babhalelwa kumbona. Akhenge bakhambisane nomnqopho kaZimu othuthukako.

^ isig. 13 Qala incwadi ethi, ‘Hlalani Ethandweni LakaZimu,’ amakhasi 207-209.

^ isig. 20 Namhlanjesi, uZimu ukhuluma nathi ngeLizwi lakhe elitloliweko, elinamandla wokuthinta amaphilo wethu. Ngalokho, amezwi kaPowula atlolwe kumaHebheru 4:12 angasetjenziswa nangokufaneleko njengaqalisela eBhayibhilini.

Ungalahlekelwa Mnqopho

• Kutlhogekani kithi bona singene ekuphumuleni kwakaZimu namhlanjesi?

• Kunakuphi ukuhlobana hlangana komnqopho kaZimu nokuzimisela kwethu ukwamukela isiluleko soMtlolo?

• Kukuziphi iindawo lapho ukulalela isinqophiso esingokoMtlolo kungaba budisi khona, begodu kubayini kuqakathekile bona silalele?

• UMtlolo wamaHebheru 4:12 ungasetjenziswa ngaziphi iindlela eembili?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 31]

Ababelethi bezwa ubuhlungu!