Kuidas rääkida lastele Jumalast. Millised meetodid on parimad?

„Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. MOOSESE 6:6, 7)

VANEMAD võivad vahel tunda, et laste kasvatamine käib neil üle jõu. Kui nad aga selles vallas abi otsivad, võib nõuannete küllus neid segadusse ajada. Sõbrad ja sugulased on tihtilugu kärmed näpunäiteid jagama. Ja raamatud, ajakirjad ning internetileheküljed pakuvad vanematele hulgaliselt soovitusi, mis on mõnikord täiesti vastuolulised.

Seevastu Piibel annab lapsevanematele usaldusväärset nõu niihästi selle kohta, mida lastele õpetada, kui ka selle kohta, kuidas seda teha. Nagu ülaltsiteeritud kirjakoht näitab, tuleks vanematel leida iga päev aega oma lastele Jumalast rääkimiseks. Käsitleme nüüd nelja Piiblil põhinevat soovitust, mis on aidanud tuhandetel vanematel oma lastele Jumala kohta teadmisi anda.

1. Õpeta loomistöö kaudu. Apostel Paulus kirjutas, et Jumala „nähtamatud omadused, nii tema igavene jõud kui ka jumalikkus, on maailma loomisest alates selgelt nähtavad, kuna neid võib tähele panna selle kaudu, mis on valmistatud” (Roomlastele 1:20). Vanemad saavad palju ära teha selleks, et lapsed tajuksid Jumalat reaalsena. Näiteks võivad nad juhtida laste tähelepanu Jumala loomistöödele ja siis arutleda nendega, millistest Jumala omadustest need tunnistust annavad.

Seda meetodit rakendas Jeesus oma jüngrite õpetamisel. Ta lausus: „Jälgige taeva linde: nad ei külva seemet ega lõika ega kogu aitadesse, ometi teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” (Matteuse 6:26). Jeesus tõstis selle näitega esile Jehoova armastust ja kaastundlikkust. Ent ta tegi enamatki. Ta aitas jüngritel mõista, kuidas need omadused peegelduvad Jumala tegudes inimeste heaks.

Ka tark kuningas Saalomon juhtis õpetamisel tähelepanu loodusele. Ta rääkis, millise instinktiivse tarkuse on Jumal andnud sipelgatele, ja näitas, et inimestel on neilt pisikestelt loomakestelt midagi olulist õppida. „Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!” kirjutas ta. „Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,  valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikuseajal oma toiduse!” (Õpetussõnad 6:6–8). Kas pole mõjus viis õpetada, kui oluline on seada väärt sihte ja püüda kõigest väest neid saavutada?

Lapsevanemad, te võite jäljendada Jeesuse ja Saalomoni mõjusat õpetusviisi, järgides neid kolme punkti: 1) küsige lastelt, millised taimed ja loomad neile huvi pakuvad, 2) uurige midagi nende taimede ja loomade kohta, 3) tooge välja, mida need loomistööd Jumala kohta õpetavad.

2. Õpeta lapsi samasuguse hoiakuga, nagu Jeesus inimesi õpetas. Mitte ühelgi inimesel pole olnud nii olulisi asju õpetada, kui oli Jeesusel. Sellegipoolest ei arvanud Jeesus, et teistele küsimuste esitamine ja nende kuulamine oleks ajaraiskamine. Ta oli sügavalt huvitatud oma jüngrite mõtetest ja tunnetest (Matteuse 17:24, 25; Markuse 8:27–29). Samamoodi on vanematel vaja oma lastele palju olulisi asju õpetada. Kuid et teha seda mõjusalt, tuleb neil Jeesus eeskujuks võtta ja ergutada lapsi oma mõtteid avaldama.

Mida teha, kui lapsed on jonnakad või pole kuigi kärmed mõnes olulises asjas vanemaid kuulda võtma? Mõtle, kuidas Jeesus oma apostleid kohtles. Aeg-ajalt kippusid apostlid omavahel tuliselt vaidlema ega saanud aru, miks peaks olema alandlik. Jeesus aga jäi kannatlikuks ja rääkis korduvalt alandlikkuse vajalikkusest (Markuse 9:33, 34; Luuka 9:46–48; 22:24, 25). Vanemad, kes Jeesusest malli võtavad, korrigeerivad oma laste mõtteviisi kannatlikult, ja kui vaja, kordavad sama asja senikaua, kui lapsed selle olulisust mõistma hakkavad. *

3. Anna head eeskuju. Vanematel tasub kuulda võtta apostel Pauluse nõu Rooma kristlastele. Paulus kirjutas: „Kas sina, kes sa teist õpetad, iseennast ei õpeta? Kas sina, kes kuulutad: „Ära varasta”, ise varastad?” (Roomlastele 2:21).

Head eeskuju anda on oluline, sest vanemate tegudel on laste silmis märksa rohkem kaalu kui sõnadel. Kui lapsed näevad, et vanemad teevad ka ise oma sõnade järgi, võtavad nad märksa tõenäolisemalt nende õpetusi kuulda.

4. Alusta siis, kui laps on veel väike. Apostel Pauluse misjonikaaslasel Timoteosel oli oma kodukandis väga hea maine (Apostlite teod 16:1, 2). Üheks põhjuseks oli see, et teda oli „varasest lapseeast saadik” õpetatud tundma „pühi kirjutisi”. Timoteose ema ja vanaema mitte ainult ei lugenud talle Pühakirja ette, vaid ka aitasid tal selles sisalduvaid tõdesid mõista (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15).

Kust leida abi

Jehoova tunnistajad on valmistanud mitmeid väljaandeid, mille eesmärk on aidata vanematel oma lastele Jumala kohta õigeid teadmisi jagada. Mõni väljaanne on koostatud päris väikseid lapsi silmas pidades. Teised on mõeldud selleks, et vanematel oleks hõlpsam oma teismeliste lastega avameelselt suhelda. *

Muidugi mõista peavad vanemad oma laste usuliseks harimiseks ise teadma vastuseid neile keerulistele küsimustele, mida lapsed võivad esitada. Näiteks, kuidas sa vastaksid, kui laps tahaks teada, miks Jumal lubab kannatusi, miks lõi Jumal maa või kus on surnud? Jehoova tunnistajad on meeleldi valmis aitama sul neile ja teistelegi küsimustele vastused leida, et nii kogu su pere võiks Jumalaga lähedaseks saada (Jaakobuse 4:8).

[Allmärkused]