Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Aaafee Atsɔɔ Gbekɛbii Nyɔŋmɔ He Nii—Mɛɛ Gbɛi Sa Jogbaŋŋ?

Bɔ ni Aaafee Atsɔɔ Gbekɛbii Nyɔŋmɔ He Nii—Mɛɛ Gbɛi Sa Jogbaŋŋ?

Bɔ ni Aaafee Atsɔɔ Gbekɛbii Nyɔŋmɔ He Nii​—Mɛɛ Gbɛi Sa Jogbaŋŋ?

“Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ akã otsui nɔ, ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshĩa lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.”—5 MOSE 6:6, 7.

BEI komɛi lɛ fɔlɔi baanyɛ anu he akɛ, sɔ̃ ni kã amɛnɔ akɛ amɛtsɔse amɛbii lɛ tsii tsɔ. Kɛlɛ, kɛ́ amɛtao ŋaawoo lɛ, nɔ ni amɛnuɔ loo amɛkaneɔ lɛ falɛ sɔŋŋ po baanyɛ aha amɛyiŋ afutu amɛ moŋ. Bei pii lɛ wekumɛi kɛ nanemɛi sumɔɔ ni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ. Ni fɔlɔi náa ŋaawoi babaoo ní bei komɛi lɛ eko teɔ shi ewo ekroko lɛ yɛ woji amli kɛ Intanɛt lɛ nɔ.

Shi nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni sa haa fɔlɔi yɛ nɔ ni esa akɛ amɛtsɔɔ amɛbii, kɛ bɔ ni amɛaafee amɛtsɔɔ amɛnii lɛ he. Taakɛ Biblia mli ŋmalɛ ni atsĩ tã yɛ ŋwɛigbɛ lɛ tsɔɔ lɛ, esa akɛ fɔlɔi abɔ mɔdɛŋ amɛkɛ amɛbii lɛ agba Nyɔŋmɔ he sane daa gbi. Ha wɔsusu ŋaawoi ni Biblia lɛ kɛhaa ni eye ebua fɔlɔi akpei abɔ ni amɛnyɛ amɛtsɔɔ amɛbii Nyɔŋmɔ he nii lɛ ateŋ ejwɛ he wɔkwɛ.

1. Okɛ adebɔɔ nibii atsɔɔ obii lɛ anii. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “[Nyɔŋmɔ] he nii ni anaaa ni ji enaanɔ hewalɛ kɛ nyɔŋmɔyeli lɛ fɛɛ lɛ, kɛjɛ jeŋbɔɔ mli beebe lɛ atsɔɔ enii ni efee lɛ anɔ ayɔseɔ ni anaa faŋŋ.” (Romabii 1:20) Fɔlɔi baanyɛ atsɔ nibii ni Nyɔŋmɔ ebɔ lɛ anɔ amɛye amɛbua amɛbii lɛ ní amɛbale Nyɔŋmɔ akɛ Mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ, ní amɛyɔse nɔ ni adebɔɔ nibii nɛɛ tsɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he.

Yesu tsɔ gbɛ nɛɛ nɔ etsɔɔ ekaselɔi lɛ anii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛkwɛa ŋwɛi loofɔji lɛ: amɛduuu nii, asaŋ amɛkuuu, asaŋ amɛbuaaa naa amɛwooo aboŋoi amli; shi nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ lɛɔ amɛ kɛ̃. Ani nyɛhiii aahu fe amɛ?” (Mateo 6:26) Yesu ma Yehowa sui ni ji suɔmɔ kɛ mlihilɛ nɔ mi yɛ sane nɛɛ mli. Shi ekɛwaaa jɛmɛ. Eye ebua ekaselɔi lɛ ni amɛsusu bɔ ni Nyɔŋmɔ jieɔ sui nɛɛ akpo etsɔɔ ebii lɛ he.

Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo wie nilee ni Nyɔŋmɔ kɛduro tsatsubii lɛ he, ni edamɔ no nɔ etsɔɔ nɔ ko ni he hiaa waa. Eŋma akɛ: “Hejɔ̃lɔ, yaa tsatsu ŋɔɔ; jwɛŋmɔ egbɛi lɛ ahe ni ole nii! Lɛ ní ebɛ kojolɔ loo nɔkwɛlɔ loo nɔyelɔ lɛ, etaoɔ eniyenii etoɔ yɛ latsaa be mli, ni ebuaa eŋmaa naa yɛ nikpamɔ be mli.” (Abɛi 6:6-8) Enɛ ji gbɛ ni sa jogbaŋŋ ni ekɛtsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ otii ni sa amamɔ wɔhiɛ, ni wɔkɛ nyɛmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛduro wɔ lɛ atsu nii kɛshɛ he!

Fɔlɔi baanyɛ afee nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ koni amɛkɛkase gbɛ ni mɔɔ shi waa ni Yesu kɛ Salomo tsɔ nɔ amɛtsɔɔ nii lɛ: (1) Amɛha amɛbii lɛ atsɔɔ amɛ tsei kɛ kooloi ni amɛnyaa he waa. (2) Amɛkase tsei kɛ kooloi nɛɛ ahe nii babaoo. (3) Amɛtsɔɔ amɛbii lɛ nɔ ni adebɔɔ nibii nɛɛ tsɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he.

2. Kasemɔ bɔ ni Yesu kɛ mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ ye eha lɛ. Yesu yɛ nibii kpakpai ni he hiaa fe fɛɛ ni ebaanyɛ ewie he fe mɛi fɛɛ ni ehi shi pɛŋ. Shi bei babaoo lɛ ebiɔ mɛi moŋ saji. Esumɔɔ ni ele mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ asusumɔi kɛ bɔ ni amɛnuɔ nii ahe amɛhaa. (Mateo 17:24, 25; Marko 8:27-29) Nakai nɔŋŋ fɔlɔi hu yɛ nibii kpakpai babaoo ni amɛbaatsɔɔ amɛbii. Shi bɔni afee ni amɛnitsɔɔmɔ lɛ amɔ shi lɛ, esa akɛ amɛkase Yesu ni amɛwo amɛbii lɛ hewalɛ ni amɛjie amɛsusumɔi akpo faa.

Ni kɛ́ gbekɛbii lɛ jieɔ sui gbohii akpo, loo amɛtoi ewɔ bɔ nɔ hu? Susumɔ bɔ ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ye eha lɛ he okwɛ. Bei komɛi lɛ naataamɔ ni naa wa teɔ shi yɛ amɛteŋ, ni ewa ha amɛ akɛ amɛaayɔse nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛba amɛhe shi lɛ. Kɛlɛ, Yesu to etsui shi eha amɛ ni etsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛba amɛhe shi lɛ shii abɔ. (Marko 9:33, 34; Luka 9:46-48; 22:24, 25) Fɔlɔi ni kaseɔ Yesu lɛ kɛ tsuishitoo baajaje amɛbii lɛ, ni kɛ́ ebaahi lɛ amɛbaaya nɔ amɛfee enɛ kɛyashi gbekɛbii lɛ baanu shishi jogbaŋŋ. *

3. Hii shi yɛ nɔ ni otsɔɔ lɛ naa. Esa akɛ fɔlɔi kɛ ŋaa ni bɔfo Paulo wo Kristofoi ni hi Roma lɛ atsu nii. Eŋma amɛ akɛ: “Bo ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe; oshiɛɔ akɛ akaju, shi ojuɔ.”—Romabii 2:21.

Ŋaawoo nɛɛ sa, ejaakɛ nibii ni fɔlɔi feɔ lɛ náa amɛbii lɛ anɔ hewalɛ kwraa fe amɛwiemɔi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ fɔlɔi hi shi yɛ nibii ni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ anaa lɛ, ewaaa akɛ bii lɛ aaabo amɛ toi.

4. Jee tsɔsemɔ lɛ shishi kɛjɛ egbekɛbiiashi. Atã Timoteo, ní eji bɔfo Paulo hefatalɔ maŋsɛɛ shiɛlɔ lɛ he sane kpakpa. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:1, 2) Yiŋtoo kome hewɔ ji akɛ, ‘egbekɛbiiashi ajɛ’ atsɔɔ lɛ “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ.” Timoteo naa kɛ enyɛ kane Ŋmalɛi lɛ amɛtsɔɔ lɛ, ni amɛye amɛbua lɛ hu koni enyɛ ejwɛŋ anɔkwalei ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ anɔ.—2 Timoteo 1:5; 3:14, 15.

Mɛni Baanyɛ Aye Abua Bo?

Yehowa Odasefoi feɔ woji babaoo ni fɔlɔi baanyɛ amɛkɛtsɔɔ amɛbii lɛ Nyɔŋmɔ he anɔkwalei lɛ. Afeɔ ekomɛi pɔtɛɛ ahaa gbekɛbii. Ekrokomɛi hu baanyɛ aye abua fɔlɔi koni amɛkɛ amɛbii ni eye kɛjɛ afii 13 kɛyashi afii 19 lɛ afɔ sanegbaa. *

Eji anɔkwale akɛ, dani fɔlɔi baanyɛ atsɔɔ amɛbii Nyɔŋmɔ he nii lɛ, esa akɛ amɛle saji ni amɛbii lɛ biɔ ni hetoi bɛ mlɛo lɛ ekomɛi ahetoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, te obaaha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo oha tɛŋŋ: Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ? Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ? Nɛgbɛ gbohii lɛ yɔɔ? Yehowa Odasefoi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo koni ole sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ahetoo bɔni afee ni no aha okɛ oweku lɛ atsi abɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa.—Yakobo 4:8.—w11-E 08/1.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 10 Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ 5 Mose 6:7 lɛ akɛ “otsɔɔ” lɛ kɔɔ oti ko ni abaafɔ he wiemɔ lɛ he.

^ kk. 15 Fɔlɔi baanyɛ amɛkɛ woji krokomɛi atsu nii kɛtsɔɔ amɛbii bibii anii. Ekomɛi ji, Kasemɔ Nii Kɛjɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ Ŋɔɔ wolo lɛ ni wieɔ Yesu Kristo tsɔɔmɔi lɛ ahe, kɛ Mi-Wolo ni Gbaa Biblia Mli Saji lɛ ni wieɔ Biblia mli saji ahe yɛ gbɛ ni gbekɛbii baanu shishi lɛ nɔ lɛ. Fɔlɔi baanyɛ amɛkɛ Questions Young People Ask—Answers That Work wolo lɛ, Kpo 1 kɛ 2 lɛ atsɔɔ amɛbii ni ji oblahii kɛ oblayei lɛ anii.