Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Vavasa Mesiya!

Vavasa Mesiya!

Vavasa Mesiya!

“Tuavasa Mesiya.”—JOÃO 1:41.

1. Oityi tyaendapo etyi Andre ehepopie okuti: “Tuavasa Mesiya”?

 JOÃO BATISTA ankho ukahi novalongwa vae vevali. Etyi Jesus eya no kuvo, João ati: “Talei Ondyona ya Huku!” Ovalongwa va João Batista vevali, Andre na João, liwa-liwa avalandula Jesus, iya avakala nae onthiki aiho. Konyima, Andre akaovola omukulu wae Simau Petulu, emupopila onondaka mbuyangalalesa, okuti: “Tuavasa Mesiya.” Andre atyindi Petulu opo akatale Jesus.—João 1:35-41.

2. Oñgeni okulilongesa omaulo apopia konthele ya Mesiya matyituvatela?

2 Mokueenda kuomuvo, Andre na Petulu navakuavo, ankho vena okulilongesa nawa Ovihonekwa, iya avetavela okuti tyotyili Jesus o Mesiya walaelue. Pahe onthue matulilongesa omaulo amwe vali mo Mbimbiliya, alekesa olie Mesiya. Otyo, matyituvatela okukolela unene mo Mbimbiliya, no mu una Jeova aholovona opo akale Mesiya.

“Talei! Ohamba Yenyi Ukahi Nokuya”

3. Omaulo patyi afuiswapo etyi Jesus anyingila mo Jelusalei ngo hamba?

3 Mesiya manyingila mo Jelusalei ngo hamba. Eulo lia Zakaria liati: “Hambukwa unene, ove mona wa Siau. Kuwilila nehambu, ove mona wo Jelusalei. Mokonda ohamba yove ukahi nokuya kuove. Oe omuviuki, enga, wayovoka, nokueliola omutima. Iya wavelama kotyimbulu, enga, kotyinyama tyekula nawa, omona wotyimbulu.” (Zacarias 9:9) Omuhoneki umwe wo Mbimbiliya wati: “Apandwe una uya menyina lia Jeova.” (Salmo 118:26) Ovanthu ovanyingi vakuwilila nehambu enene puetyi Jesus anyingila mo Jelusalei. Jesus katumine ovanthu ovo valinge ngotyo. Anthi, valinga nawa-nawa etyi tyapopia eulo. Tyina utanga onoversikulu mbo Mbimbiliya mbupopia konthele yotyo, soka ngatyina ove opo ukahi, nokuivite onondaka mbovanthu vahambukwa.—Tanga Mateus 21:4-9.

4. Oñgeni o Salmo 118:22, 23 yafuiswapo?

4 Jesus wakolela unene ku Huku, namphila ovanthu vamwe ankho kamavetavela okuti oe Mesiya. Ngetyi omaulo apopia, ovanthu ovanyingi vayala Jesus nokusoka okuti kasilivila. Ovanthu ovo kavakalele nekolelo mwe. (Isaías 53:3; Marcos 9:12) Mahi Ombimbiliya yati: “Emanya lina vokutunga vehetavelele, lialinga emanya liavilapo liopevindi. Otyo, tyatunda ku Jeova muene.” (Salmo 118:22, 23) Lumwe, Jesus wapopile konthele yeulo olio etyi ankho apopia no nondyale mbae vonongeleya. Iya Petulu wati eulo olio, lipopia konthele ya Jesus no yewaneno. Oe waeleka ewaneno nondyuo. Ondyuo ina emanya liopevindi melisesu. Tupu, Jesus oe emanya liopevindi lielisesu liewaneno lio Vakristau. Ovanthu vehena ekolelo kavatavelele okuti Jesus o Mesiya, mahi oe ‘waholovonua nokuapandwa na Huku.’—1 Pedro 2:4-6; Marcos 12:10, 11; Atos 4:8-11.

Omulongwa Umwe Memupakula iya Vakuavo Mavemusipo

5, 6. Oityi omaulo apopia konthele yokupakulwa kwa Mesiya? Oñgeni eulo olio liafuisuapo?

5 Umwe ankho umoneka ngatyina epanga lia Mesiya memupakula. David waula okuti: “Omulume umwe ankho ukala naame nombembwa, una ame ankho nayumba onthumbi, ankho ulia ombolo yange, wayelula otyikomeko tyae okuyala ame.” (Salmo 41:9) Kohale, ankho ovanthu okulila kumwe tyilekesa okuti omapanga. (Genesis 31:54) Ngotyo eulo olio lilekesa okuti umwe ankho epanga lia Mesiya makalinga otyipuka otyivi unene. Makapakula Mesiya! Jesus wapopia konthele yomunthu oo etyi apopila ono apostolu mbae okuti: “Ame hikahi nokupopia konthele yenyi amuho. Ame ndyii vana naholovona. Anthi, otyo o pala okufuisapo ovihonekwa viati: ‘Una ankho ulia ombolo yange, wayelula otyikomeko tyae pala okuyala ame.’” (João 13:18) Jesus ankho upopia konthele yomulanduli nepanga liae Juda Iskaliote. Etyi apakula Jesus, eulo lia David liafuisuapo.

6 Una wapakula Mesiya wemulandesa 30 onombongo mbovivela, ankho mbulanda omupika! Mateusi wati Juda walandesa vala Jesus 30 onombongo mbovivela, iya otyo tyafuisapo eulo lia Zacarias 11:12, 13. Tupu wati etyi tyapopia omuuli Jeremia tyelifuilapo. Oityi atumbulila Jeremia tyina eulo likahi momukanda wa Zakaria? Kononthiki mba Mateusi omukanda wa Jeremia tyafuile oo utetekela pomikanda pakutikinya wa Zakaria. Onombongo ombo 30 mbovivela, Juda kembulile. Wembuyumba mondyuo ya Huku, iya “aende ekelileka.”—Mateus 26:14-16; 27:3-10.

7. Oñgeni Zacarias 13:7 yafuiswapo?

7 Ovalongwa va Mesiya mavemusipo. Zakaria wahoneka okuti: “Ipaa omunthita, iya onongi mbotyunda ambutyandyana.” (Zacarias 13:7) Monthiki 14 ya Nisan menima 33, Jesus wapopila ovalongwa vae okuti: “Otyinthiki etyi, amuho mamukelipunduka mokonda yange, tyetyi tyahonekwa okuti: ‘Mandyiipaa omunthita, iya onongi mbohambo mambuliyandyana.’” Otyo tyamonenekele nawa-nawa. Mateus wati ovalongwa aveho vasilepo Jesus avai nkholo.—Mateus 26:31, 56.

Matendeleyua Nokuvetwa

8. Oñgeni Isaías 53:8 yafuiswapo?

8 Ovanthu vatuala Mesiya kombonge nokumuhitisa aipawe. (Tanga Isaías 53:8.) Komuhuka monthiki 14 ya Nisan, ovakulu aveho Vombonge onene yo va Judeu veliongiya. Vakuta Jesus nomaloi, avemutuala ku Posiu Pilatu omutumini wo Roma. Pilatu wapula Jesus iya apopi okuti natyike tyapenga alinga. Mahi etyi Pilatu apula ounyingi inkha vahanda ayovole Jesus, avakaluluka okuti: “Apapelwe momuti.” Avaiti Pilatu ayavole Barrabasi, omuipai, tyipona Jesus. Mokonda Pilatu ankho uhanda okuhambukiswa ounyingi, ayovola Barrabasi. Iya atumu ovanthu vae vavete Jesus nosikote nokumupapela momuti.—Marcos 15:1-15.

9. Oñgeni Salmo 35:11 yafuiswapo pomuvo wa Jesus?

9 Mavaave oumbangi womatutu konthele ya Mesiya. David wahoneka okuti: “Onombangi ovakalavi vakatuka. Vamphula evi nehei.” (Salmo 35:11) Eulo liapopia nawa-nawa okuti: “Ovanene-nakwa Nombonge onene aiho, ankho vaovola oumbangi womatutu konthele ya Jesus, opo vemuipae.” (Mateus 26:59) Ombimbiliya yati, ovanyingi ankho vaava oumbangi womatutu konthele yae, mahi ankho kavapopi otyipuka tyike. (Marcos 14:56) Onondyale mba Jesus ankho kavesukile nokuti etyi vapopia konthele yae ounkhembi. Ankho vahanda vala Jesus aipawe.

10. Oñgeni Isaías 53:7 yafuiswapo?

10 Mesiya kamakumbulula vana vemutendeleya. Isaia waula okuti: “Wahitakanesua mahi oe eliyeke amoneswe emone, ngotyo oe kaikulile omulungu wae. Oe waetua ngongi peipaelo, iya ngetyi ongi iti filuu pu vana veikulula omainya, tupu nae kaikulile omulungu wae.” (Isaías 53:7) Puetyi Jesus “ankho ekahi nokutendeleyua novanene-nakwa, novakulu, kakumbululile natyike.” Iya Pilatu emupulu okuti: “Kutyiivite etyi vekahi nokupopia ovipuka ovinyingi konthele yove?” Anthi Jesus “kemukumbululile nondaka naike vala, moluotyo omutumini ahuvu unene.” (Mateus 27:12-14) Jesus kapopile omapita onondyale mbae.—Romanos 12:17-21; 1 Pedro 2:23.

11. Oñgeni Isaías 50:6 na Miquéias 5:1 mbafuiswapo?

11 Isaia waula okuti Mesiya makavetwa. Oe wahoneka okuti: “Naava omuongo wange ku vana ankho vambeta, notyipala tyange vana ankho vanthukula onohuki. Haholekela otyipala tyange kovipuka vikundisa nokunthilwa omakolate.” (Isaías 50:6) Mikeia waula okuti: “Mavakaveta notyimuti motyipala tyomukoyesi wo Isilayeli.” (Miquéias 5:1) Marku walekesa okuti omaulo oo, afuiswapo mu Jesus. Wahoneka okuti: “Vamwe avahimbika okumunthila omate, nokumuhika motyipala, iya avemuvete nononyongo, otyo vemupopia okuti: ‘Ula!’ Iya omatolopa avemutyindipo otyo emuveta motyipala.” Marku wati omatolopa emuveta momutwe notyimuti nokumunthila omate, nokuikila konongolo kolupala lwae okumuhilivika. (Marcos 14:65; 15:19) Tyotyili, ovanthu ovo ankho vetupu ehunga liokulinga ngotyo Jesus.

Oe Ankho Omukuatyili ku Huku alo Pononkhia

12. Oñgeni Salmo 22:16 yafuiswapo? Oñgeni Isaías 53:12 yafuiswapo?

12 Mesiya waipaelua momuti. David wati: “Ewaneno lio nondingavivi lieliseta naame. Ngetyi tyilinga onkhulika, vautukila omaoko ange no nomphai mbange.” (Salmo 22:16) Ngetyi ovatangi Vombimbiliya vetyii, netyi Marku apopia mo Evandyeliu yae, omaulo oo elifuilapo. Marku wahoneka okuti vapapela Jesus momuti 9 oola yo komuhuka. Vemupapela komaoko no konomphai. (Marcos 15:25) Eulu ekuavo liati Mesiya, mankhila kumwe nonondingavivi. Isaia wahoneka okuti: “Oe waava omuenyo wae mononkhia, avalulilwa kumwe nonondingavivi.” (Isaías 53:12) Otyo tyafuisuapo etyi “ovifuanga vivali navo vapapelelelwa kumwe nae, umwe kokulio kwae iya omukuavo kokumbili kwae.”—Mateus 27:38.

13. Oñgeni Salmo 22:7, 8 yafuiswapo?

13 David waula okuti ovanthu mavakaleva Mesiya. (Tanga Salmo 22:7, 8.) Ovanthu valevele Jesus etyi ekahi nokumona ononkhumbi momuti wemone. Mateusi utupopila okuti: “Vana vapitapo, vahimbika okumupopia omapita, nokupuka komutwe, otyo vati: ‘Ove wokuti uvila okuteyapo ondyuo ya Huku, iya oitungu mononthiki ononthatu, liyovola ove muene! Inkha ove umona wa Huku, tuluka komuti wemone!’” Ovanene-nakwa, novanongo vovihonekwa, nomatolopa avemukuele otyo vati: “Vakuavo oe weveyovola, oe muene ketyivili okuliyovola! Oe Ohamba yo Isilayeli, pahe atuluke komuti wemone opo onthue tumutavele. Wayumba onthumbi yae mu Huku, iya Oe pahe emuamene inkha oe ahanda, mokonda oe wati: ‘Ame Mona wa Huku.’” (Mateus 27:39-43) Jesus wamuene ononkhumbi mahi watuaileko tyahiliya ahapopi natyike otyivi. Oe waava ongeleka ongwa pala onthwe.

14, 15. Omaulo amwe apopia konthele ya yomuvalo wa Mesiya no yokunuiswa ovindangele. Oñgeni afuiswapo?

14 Mavakatala olie una elao liokukala novikutu via Mesiya. David wahoneka okuti: “Veliavununina pokati omivalo viange. Vatalela kovikutu viange ou una elao.” (Salmo 22:18) Iya atyiende umwe ngotyo. Ombimbiliya yati etyi omatolopa o Roma apapela Jesus momuti, aveliavununina ovikutu viae mokutala olie una elao.—Mateus 27:35; tanga João 19:23, 24.

15 Mavakanuisa Mesiya ovindangele nonyango. Eulo liati: “Anthi, pala okulia, vampha otyifo tyoukola. Iya pala ohunga yange vahetekela okumpha ovindangele opo ndyinwe.” (Salmo 69:21) Onthue tutyii okuti eulo olio liafuisuapo mokonda Mateusi utupopila okuti: “Pala okunwa vemupa ovinyu yahonyekwa nonyango, mahi etyi oe eimakela, aanye okuinwa.” Iya konyima, “umwe puvo wahateka, apolo otyiyavo etyiyave movindangele iya etyihomo kolumbungu emupe anwe.”—Mateus 27:34, 48.

16. Oñgeni Salmo 22:1 yafuiswapo?

16 Matyimoneka ngoti Huku wayekapo Mesiya. (Tanga Salmo 22:1.) Marku utupopila okuti moola 9, Jesus waihana okukaluluka okuti: “‘Eli, Eli, lama sabactâni?’ tyihangununa okuti: ‘Huku yange, Huku yange, wandyekela tyi?’” (Marcos 15:34) Etyi Jesus ati Huku wemuyeka, ankho katyilekesa okuti kayumbile vali onthumbi mu Tate yae. Oe ankho utyii okuti Huku kapondola okumuamena konondyale mbae pomuvo wononkhia mbae. Otyo ankho tyipa Jesus ondyila yokulekesa okuti apeho omukuatyili ku Huku. Etyi Jesus apopila peulu okuti, “Huku yange, Huku yange, wandyekela tyi?” eulu lio Salmo 22:1 liafuisuapo.

17. Oñgeni etyi tyapopia Zacarias 12:10; no Salmo 34:20 tyafuisuapo?

17 Mesiya makavetwa no nondyale. Kamavateye omankhipa ae. Zakaria wati ovanthu vomo Jelusalei mavakatala Una vatoma. (Zacarias 12:10) O Salmo 34:20 yati Huku “uyunga omankhipa ae aeho, nalike maliteyua.” Apostolu João wati omaulo oo elifwilapo. João wahoneka okuti: “Umwe pomatolopa wemutoma ponthele nomutunga, iya liwa-lilwa apatundu ohonde nomeva. Iya una wetyimona otyo, ukahi nokuava oumbangi, iya oumbangi wae owotyotyili.” Tupu João wahoneka okuti: “Ovipuka ovio viaendako, opo ovihonekwa vifuisuepo viati: ‘Nalike enkhipa liae malikamiangulwa.’ Tupu, ovihonekwa vimwe vielikalela viati: ‘Mavakatala ku Una vatoma.’”—João 19:33-37.

18. Eulo liati Jesus makapakwa pomalangalo ovahona. Oñgeni liafuisuapo?

18 Elangalo lia Mesiya malikakala pokati komalangalo ovahona. (Tanga Isaías 53:5, 8, 9.) Iya kekumbi mo 14 yo Nisan, “omuhona umwe utiwa Jose, omu Alimateia,” aiti ku Pilatu opo atyindepo olutu lwa Jesus. Jose ankho uhanda okukemupaka, iya Pilatu etavela. Mateusi utupopia okuti: “Jose wapola olutu, eluwingaila ponguvo yomulinya utuela nawa. Iya elupake melangalo liae epe ankho aheya monkhanda. Iya apake kombundi yalio emanya limwe enene, aende.”—Mateus 27:57-60.

Hivilika Mesiya, Ohamba Yetu!

19. Oñgeni eulo lio Salmo 16:10 liafuisuapo?

19 Jeova makatutilisa Mesiya. David wahoneka okuti: “Ove kumayeke ohande yange ikale mondyembo.” (Salmo 16:10) Monthiki 16 ya Nisan, ovakai vamwe avaende pelangalo lia Jesus. Iya avahuvu unene etyi vamona oandyu ipumphi melangalo! Oandyu aipopila ovakai okuti: “Yekeipo okukala tyahuva. Onwe vakai nokuovola Jesus omu Nazare, una wapapelua momuti. Oe wapinduluapo, muno kemo. Talei apa ankho alangekwa.” (Marcos 16:6) Konyima, monthiki yo Pendekoste yenima 33, apostolu Petulu apopila ovanthu ovanyingi ankho vekahi mo Jelusalei konthele yeulo likahi mo Salmo 16. Oe wapopia konthele ya David okuti: “Oe watala komutwe, apopi konthele yetutilo lia Kristu, okuti oe kayekelwe akale mombila, nolutu lwae kaluavolele.” (Atos 2:29-31) Jeova kayekele olutu lwo Mona wae onthyolwa luvole. Anthi, walinga otyipuka tyimwe tyihuvisa unene. Oe watutilisa Jesus pala omuenyo wokeulu!—1 Pedro 3:18.

20. Oityi omaulo apopia konthele youtumini wa Mesiya?

20 Huku makapopia okuti Jesus Omona wae. (Tanga Salmo 2:7; Mateus 3:17.) Etyi anyingila mo Jelusalei, ounyingi wahivilika Jesus Nouhamba wae. Hono, onthue tuhivilika Jesus. Tuna ehambu liokupopila vakuetu konthele yae no Youhamba wae. (Marcos 11:7-10) Apa katutu, Kristu makahanyako onondyale mbae, puetyi matualako “okuamena otyili, nepoleyo, nouviuki.” (Salmo 2:8, 9; 45:1-6) Konyima makatumina kombanda yoohi aiho. Aveho mavakakala nombembwa nokuna atyiho vesukisa. (Salmo 72:1, 3, 12, 16; Isaías 9:6, 7) Jesus Kristu Omona wonthyolua wa Jeova, ukahiale nokutumina Mouhamba wae keulu. Tyahumbwa enene okukala Ombangi ya Jeova, nokupopila vakuetu konthele yotyili otyo!

Oñgeni Mokumbulula?

• Oñgeni omaulo okupakulwa kwa Jesus nokusiwapo, afuiswapo?

• Oñgeni omaulo konthele yononkhia mba Jesus afuiswapo?

• Onthumbi patyi una yokuti Jesus o Mesiya?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 15]

Omaulo patyi afuiswapo etyi Jesus unyingila ngo hamba mo Jelusalei?

[Omalutalatu pefo 17]

Jesus wankhila ononkhali mbetu, mahi pahe utumina Mouhamba wae