Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Dvutane Nentsaba Yemlilo

Dvutane Nentsaba Yemlilo

Incwadzi Levela ECongo (Kinshasa)

Dvutane Nentsaba Yemlilo

NAKUPHUMA lilanga edolobheni iGoma, sibhakabhaka sihlala sisihle. Njalo nawuvuka ekuseni ubona intsaba lebitwa ngekutsi yiNyiragongo, leyake yaba ngulenye yetintsabamlilo letichuma kakhulu emhlabeni. Kuhlale kuphuma lifu lentfutfu emgodzini walentsaba. Ebusuku, lelifu liba nembala lobovu lokhatitelako, lowenta kutsi kubonakale ludzaka lolukulomgodzi.

NgesiSwahili, lentsaba ibitwa ngekutsi Mulima ya Moto, lokusho kutsi iNtsaba Yemlilo. Kuchuma lokukhulu kwekugcina kwalentsabamlilo kwenteka nga-2002. Linyenti labomakhelwane kanye nebangani betfu lapha eGoma, lalahlekelwa ngiko konkhe lelalinako. Kuletinye tetindzawo letidvutane lesishumayela kuto nemyeni wami, sihamba etikweludzaka lolucinile lolwaphuma kulentsabamlilo, futsi loku kungenta ngitibute kutsi kungaba njani kuhamba enyangeni. Bantfu bakuleyondzawo bona behlukile kuloludzaka lolucinile. Bakhutsele, banetinhlitiyo letinhle futsi bayatemukela tindzaba letinhle lesitishumayelako. Loko kwenta kushumayela kulendzawo kujabulise kakhulu.

Ngavuka kunguMgcibelo ekuseni nginekulangatelela lokukhulu. Ngalelolanga, mine nemyeni wami, bangani betfu kanye naletinye titfunywa telivangeli, besiyawushumayela kulenye inkambu yebakhoseli leseMugunga, lokuyindzawo lesenshonalanga yelidolobha. Linyenti lebantfu kulendzawo libalekele kuhlaselwa ngebudlova etindzaweni takubo.

Satsatsa tincwadzi tesiFulentji, siSwahili, kanye netesiKinyarwanda satilayisha elolini sase siyahamba. Njengobe sihamba ngemgwaco iRoute Sake, sase siyalibona lidolobha. Emajaha abechuba tincola letakhiwe ngetigodvo, letatigcwele imitfwalo lemikhulu. Bafati labavunule emahiya lanemibalabala bewubabona bahamba eceleni kwemgwaco betfwele imitfwalo enhloko. Timoto letitfutsa bantfu nato betingakatibeki phansi, tibatsatsa tibayisa emsebentini kanye nasemakethe. Lendzawo yayigcwele tindlu letakhiwe ngetigodvo.

Sefika eHholweni leMbuso laseNdosho lapho besiyawuhlangana khona nalabanye bazalwane betfu lebesiyawuhamba nabo siyewushumayela kulenkambu. Kwangitsintsa kakhulu kubona bantfwana labancane, bafelokati, tintsandzane kanye nalabo labanemphilo lebutsakatsaka. Labanyenti kubo bebahlupheka kakhulu, kodvwa besebaphila imphilo lencono ngobe bebakhetse kulandzela timiso teliBhayibheli. Litsemba lelitfolakala eBhayibhelini belivutsa ngekhatsi etinhlitiyweni tabo, futsi bebakulangatelela kutjela labanye bantfu ngalo. Ngemuva kwemhlangano lomfishane wekusihlomisa ngemavesi eliBhayibheli langase akhutsate bantfu lesihlangana nabo, sonkhe lebesingu-130 saphuma ngemabhansana lasihlanu kanye neloli.

Ngemuva kwemizuzu lengu-30, sefika kulenkambu. Kwakutse phihli emakhulu emathende lamhlophe labegcunyekwe etikweludzaka lwentsabamlilo leselomile. Emkhatsini walenkambu kwakunetindlu tangasense tawonkhe wonkhe kanye nendzawo yekuwashela. Kwakugcwele bantfu kuyo yonkhe indzawo—labanye bawasha, bapheka, bacata emabhontjisi kantsi labanye bashanyela eceleni kwemathende abo.

Sahlangana nalenye indvodza labayibita ngekutsi nguMnumzane Jacques, lokunguye lobuke lenye incenye yalenkambu. Abekhatsateke kakhulu ngekukhulisa bantfwana bakhe kuletikhatsi letimatima. Wajabula kakhulu nasimshiyela incwadzi letsi “Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo.” Watsi ufuna kuyifundza bese ucoca emacembu lamancane ebantfu kute awatjele ngaloko lakufundzile.

Nasisuka lapho sahlangana nalomunye make lobitwa ngekutsi nguMake Beatrice. Wasibuta kutsi kungani Nkulunkulu avumela kuhlupheka. Abecabanga kutsi kungenteka Nkulunkulu uyamjezisa, ngobe indvodza yakhe beyishone emphini, indvodzakati yakhe yayihlala yodvwa ikhulisa umntfwana wayo khona kulenkambu, kantsi indvodzana yakhe beyitfunjiwe etinyangeni letimbalwa nje. Kwakute ngisho neluhinyana laluvako mayelana nalendvodzana yakhe.

Letindzaba letibuhlungu Make Beatrice lasitjela tona tangikhumbuta indlela lokungenteka Jobe wativa ngayo nakeva tonkhe tindzaba letibuhlungu letamvelela. Samkhombisa kutsi iyini imbangela yekuhlupheka, saphindze samniketa dvolocina wekutsi lokuhlupheka lakuko akusiso sijeziso lesivela kuNkulunkulu. (Jobe 34:10-12; Jakobe 1:14, 15) Saphindze sagcizelela tingucuko Nkulunkulu latawutiletsa madvutane asebentisa uMbuso wakhe. Njengobe sikhuluma naye, wacala kuhlambuluka, futsi wasitjela kutsi utimisele kuchubeka nekutadisha liBhayibheli kanye nekuthandaza kuNkulunkulu acele lusito.

Sonkhe salijabulela lelilanga, futsi sonkhe seva kutsi Jehova usisitile kute sibanikete litsemba kanye nesikhutsato labantfu lebesicoca nabo. Satsi nasiphuma kulenkambu, linyenti lalabantfu beliphakamisa emapheshana, bomagazini, kanye netincwadzi lisivalelisa.

Njengobe besesibhekise emabombo ekhaya, satfola litfuba lekuzindla. Ngabonga kakhulu ngekuba nelilanga lelikhetseke kangaka. Ngakhumbula indlela uMnumzane Jacques labonga ngayo, kukhululeka lokwakubonakala emehlweni aMake Beatrice, kanye nendlela lomunye gogo langichawule ngayo nanobe abekhuluma nami ngekumoyitela nje kuphela. Ngacabanga ngalabasha lebebasibuta imibuto lehlakaniphile futsi lebebakhombisa kuvutfwa lokungetulu kweminyaka yabo. Ngajatjuliswa kucina kwebantfu bakulendzawo, ngobe bebamoyitela futsi bahleka nangetulu kwekuhlupheka lokukhulu labakuko.

Kulencenye yemhlaba, sibona imetamo yenkhutsalo yalabanye bantfu labaniketa litsemba kulabo labahluphekako. Lamuhla, kulilungelo lelikhulu kusebentisa liBhayibheli kute ukhombise bantfu likhambi lelihlala njalo letinkinga tabo. Ngijabula kakhulu ngekuba yincenye yelusito lolukhulu loluvela eBhayibhelini lolwendlula nobe ngabe nguluphi lusito loluke lwaniketwa.