Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kufuze Siwubhadele Na Umthelo?

Kufuze Siwubhadele Na Umthelo?

Kufuze Siwubhadele Na Umthelo?

BAMBALWA abantu abathabela ukubhadela umthelo. Abanye babona kwanga imalabo yomthelo imoroswa ukungahlophiseki, ukweba nokudlelezela. Abanye bayabhala ukubhadela umthelo ngebanga lokusetjenziswa kumbi kwemali. Zihlathulula ibanga lazo lokungafuni ukubhadela umthelo, izakhamuzi zelinye idorobho lePumalanga Emaphakathi zathi: “Angekhe sikhiphe imali yeengidi ezibulala abantwabethu.”

Iimbono leyo akusiyo engaziwako namtjhana emitjha. Ihlokoleya emdosiphambili wamaHindu uMohandas K. Gandhi wahlathulula ibanga elenza isazelo sakhe singamvumeli ukubhadela umthelo bunje: “Nanyana ngubani osekela umbuso onamabutho wezepi—kungaba ngokunqophileko namtjhana ngokungakanqophi—uzibandakanya esonweni. Umuntu ngamunye, kungaba mumuntu omkhulu namtjhana omncani uzibandakanya esonweni ngokunikela ekutlhogonyelweni kweNarha ngokubhadela umthelo.”

Ngokufanako, ifilosofi yangekhulu leemnyaka le-19 uHenry David Thoreau wakhuluma ngebanga elihle ukusekela ukwala kwakhe ukubhadela umthelo osetjenziselwa ipi. Wabuza: “Isakhamuzi kufuze sivumele abenzi bomthetho bona benze iinqunto lezo isakhamuzi okufuze sizenzele zona ngokuvumelana nesazelo saso? Kubayini-ke woke umuntu anesazelo?”

Indaba le iyawathinta amaKrestu, ngombana iBhayibhili ifundisa bona kufuze abulunge isazelo esihlwengileko kizo zoke izinto. (2 KuThimothi 1:3) Ngakelinye ihlangothi, iBhayibhili ivumela amagunya waborhulumende bona abuthelele umthelo. “Ngiloyo naloyo akathobele umbuso, [aborhulumende babantu], ngombana awukho umbuso ongaveli kuZimu. Ababusi abaphetheko babekwe nguye. Ngesizathwesi kufanele ubahloniphe ababusi, ingasi ngombana ubalekela ubukhali bakaZimu kwaphela, kodwana ngebanga lesazelo sakho. Kungakho nikhupha nemithelo nje, ngombana ababusi baziinsebenzi zakaZimu, eziqalene nomsebenzi lo. Banikeleni okubafaneleko, khuphani umthelo kofanele umthelo.”—KwebeRoma 13:1, 5-7.

Ngebangelo, amaKrestu wekhulu lokuthoma aziwa ngokubhadela umthelo, ngitjho nanyana isamba esikhulu semali sisetjenziselwa ukusekela amabutho wezepi. Kungokufanako nangaboFakazi BakaJehova eenkhathini zanamhlanje. * Ngiliphi ibanga lokubhadela umthelo kungilapho iimthelo le isekela izenzo amaKrestu angavumelani nazo? UmKrestu kufuze angasinaki isazelo sakhe nengabe sekusikhathi sokubhadela umthelo?

Umthelo Nesazelo

Kuyakhanya bona isamba semali yomthelo amaKrestu wekhulu lokuthoma ebekuthiwa awubhadele saya ekusekeleni ipi. Leli libanga lesazelo ngokukhamba kwesikhathi elenza uGandhi noThoreau babhala ukubhadela umthelo.

Tjheja bona amaKrestu alalela isiyalo esikumaRoma isahluko 13 ingasi ngombana abalekela ukubotjhwa kodwana ‘ngebanga lesazelo sawo.’ (KwebeRoma 13:5) Iye, isazelo somKrestu sifuna bona abhadele umthelo, ngitjho nanyana imali le isetjenziselwa ukusekela izenzo yena ngokwakhe angavumelani nazo. Ukuzwisisa umehluko lo, kufuze sitjheje into eyihloko ngesazelo sethu, ilizwi elingaphakathi elisitjelako bona esikwenzako kulungile namtjhana akukalungi.

Umuntu ngamunye unalo ilizwi elinjalo elingaphakathi, njengombana uThoreau atjho, kodwana alikathembeki ngaso soke isikhathi. Bona sithabise uZimu, isazelo sethu kufuze sivumelane neenkambisolawulo zakhe zokulunga. Kanengi kufuze silungise ukucabanga kwethu namtjhana umbono bona uvumelane newakaZimu ngombana umcabangwakhe uphakamile kunewethu. (IRhalani 19:7) Kufuze silinge ukuzwisisa umbono kaZimu ngaborhulumende babantu. Uyini umbonwakhe ngabo?

Siyazi bona umpostoli uPowula wabiza aborhulumende babantu bona “baziinsebenzi zakaZimu.” (KwebeRoma 13:6) Kutjho ukuthini lokho? Ngokuyihloko kutjho bona benza kube nokuhlophiseka begodu benzele nomphakathi iinkonzo ezilisizo. Ngitjho naborhulumende abonakele khulu kanengi benza iinkonzo ezinjengokukhambisa iposi, ifundo yomphakathi, ukuvikelwa emlilweni neenhlangano zezomthetho. Nanyana uZimu ayazi kuhle iimtjhapho yamagunya abekwe babantu, uyakukghodlhelelela ukuba khona kwawo kwesikhatjhana begodu usiyala bona sibhadele umthelo ngebanga lokuhlonipha ilungiselelo lakhe lokuvumela aborhulumende abanjalo bona babuse isintu.

Nokho, ukuvumela kwakaZimu ukubusa kwaborhulumende babantu kungokwesikhatjhana kwaphela. Kuyintando yakhe ukubajamiselela boke ngoMbuswakhe wezulwini begodu nokulungisa woke umonakalo ukubusa kwabantu okuwubangele isintu kiwo woke amakhulu weemnyaka la. (Danyela 2:44; Matewu 6:10) Nokho, okwanje, uZimu akawavumeli amaKrestu bona azibandakanye ekuvukeleni komphakathi ngokwala ukubhadela umthelo namtjhana ngezinye iindlela.

Kuthiwani-ke nengabe nawe njengoGandhi, ucabanga bona ukubhadela umthelo osekela ipi kusisono? Njengombana ukubona kwethu indawo kuhle kuba ngcono nengabe sikhwela into ephakamileko, ngalokho singakwazi ukulungisa ukucabanga kwethu kufane nekwakaZimu ngokucabanga bona umcabangwakhe uphakeme kangangani kunewethu. Ngomporofidakhe u-Isaya, uZimu wathi: “Njengombana amazulu aphakeme kunephasi, neendlela zami ziphakeme kunezenu, nemicabango yami kunemicabango yenu.”—Isaya 55:8, 9.

Aborhulumende Banalo Igunya Elipheleleko?

Ifundiso yeBhayibhili malungana nokubhadela umthelo ayitjho bona aborhulumende babantu banegunya elipheleleko phezu kwabantu abababusako. UJesu wafundisa bona uZimu ubanikele igunya elilinganiselweko kwaphela aborhulumendaba. Nekabuzwa bona kuyafaneleka emehlweni kaZimu ukubhadela umthelo kurhulumende weRoma obusako ngesikhatheso, uJesu waphendula ngamezwi anamandla la: “Nikelani uKhesari okungekwakhe, ninikele noZimu lokho okungekwakhe.”—Markosi 12:13-17.

Aborhulumende—abajanyelwe ‘nguKhesari’—benza imali yesimbi nemali yephepha bese basiza ekubulungeni amandlayo. Ngalokho ngokombono kaZimu, banelungelo lokubawa bona ibuyele kibo ngokufuna umthelo. Nokho, uJesu watjengisa bona ‘izinto zakaZimu’—ukuphila nokukhulekela kwethu—angeze kwalawulwa nginanyana ngiyiphi ihlangano yabantu. Nengabe iimthetho yabantu namtjhana izinto abazifunako azivumelani neemthetho kaZimu, amaKrestu kufuze ‘ahloniphe uZimu kunabantu.’—IZenzo 5:29.

AmaKrestu namhlanje angathikaziswa yindlela iimali zawo zomthelo ezisetjenziswa ngayo, kodwana awalingi ukuhlohlozela namtjhana ukungenela ezenzweni zakarhulumende ngokubhala ukubhadela umthelo. Lokho kuzabe kutjengisa ukungathembeli esirarululweni sakaZimu sokurarulula iimraro yesintu. Kunalokho, ngesineke alinda isikhathi uZimu asibekele ukungenela eendabeni zabantu ngokubusa kweNdodanakhe, uJesu, owathi: “Umbuso wami awusiwo wephaseli.”—Jwanisi 18:36.

Iinzuzo Zokulandela Iimfundiso ZeBhayibhili

Ungafumana iinzuzo ezinengi ngokulandela iimfundiso zeBhayibhili malungana nokubhadela umthelo. Uzokubalekela ukujeziswa okubekelwe abaphula umthetho kuhlanganise nokusaba ukubotjhwa. (KwebeRoma 13:3-5) Okuqakatheke khulu, uzokuba nesazelo esihlanzekileko kuZimu nokumhlonipha ngokuthobela umthetho. Ngitjho nanyana ungalahlekelwa ngokweemali newuzimadanisa nalabo abangafuniko ukubhadela namtjhana abadlelezelako ekubhadeleni umthelo, singathembela esithembisweni sakaZimu sokutlhogomela iinceku zakhe ezithembekileko. Umtloli weBhayibhili uDavidi wakubeka ngendlela le: “Bengilisokana, manje sengikhulile, nokho akhenge ngibone olungileko atjhiywa ngokupheleleko nenzalo yakhe itlhoga uburotho.”—IRhalani 37:25.

Ekugcineni, ukuzwisisa nokulandela umyalo weBhayibhili wokubhadela umthelo kuzokwenza ube nokuthula kwengqondo. UZimu akakubeki umlandu ngazo zoke izenzo zaborhulumende ezisekelwa mthelo owubhadelako, njengombana nomthetho ungakubeki umlandu ngendlela umuntu ohlala endawenakhe ayisebenzisa ngayo imali yerende oyibhadelako. Ngaphambi kobana ifunde iqiniso leBhayibhili, indoda ibizo layo elinguStelvio beyifuna amatjhuguluko kwezepolotiki iimnyaka esewula ye-Europe. Ihlathulula bona kubayini yalisa iimzamayo, yathi: “Kufuze ngivume bona umuntu angeze akghona ukuletha ubulungisa, ukuthula nokuzwana ephasini. Mbuso kaZimu kwaphela ongaletha umehluko nomphakathi ongcono.”

NjengoStelvio, nengabe uthembekile ‘ekunikeleni uZimu lokho okungekwakhe,’ nawe ungathabela isiqinisekisweso. Uzokubona isikhathi lapho uZimu aletha ukubusa kokulunga ephasini loke, alungisa umonakalo nokungalungi okulethwa babusi babantu.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 6 Ukufumana imininingwana yomlando waboFakazi BakaJehova wokuba babhadeli bomthelo, qala INqabayokulinda kaNovemba 1, 2002, ikhasi 13, isigaba 15, neyakaMeyi 1, 1996, ikhasi 17, isigaba 7.

[Umkhangiso osekhasini 14]

Kufuze silungise umbonwethu uvumelane newakaZimu ngombana iimcabangwakhe iphakeme kuneyethu

[Umkhangiso osekhasini 15]

Ngokubhadela umthelo ngokuthembeka, amaKrestu aba nesazelo esihle kuZimu begodu atjengisa bona athembele kuye ukutlhogomela iintlhogo zawo

[Iinthombe ekhasini 14]

“Nikelani uKhesari okungekwakhe, ninikele noZimu lokho okungekwakhe”

[Umthombo]

Copyright British Museum