Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Muntu udi mutshima wa Yehowa musue

Muntu udi mutshima wa Yehowa musue

Muntu udi mutshima wa Yehowa musue

PAUTU uvuluka Davidi, udibu batela mu Bible, mmalu kayi atu akuluila mu lungenyi? Nditshimuna diende dia Goliate, muntu wa mpolondo muena Peleshete anyi? Mpavuaye munyemene mu tshipela pavua mukalenge Shaula umuluisha anyi? Mbubi buvuaye muenza ne Beta-sheba buvua bulua kumukebela ntatu anyi? Peshi mmisambu ivuaye mufunda ku diambuluisha dia nyuma wa Nzambi idi mu Bible mu mukanda wa Misambu?

Dividi uvua ne diakalenga dia kuenzela Yehowa mudimu wa pa buawu, uvua utshimuna baluishi ne wakapeta kabidi ntatu. Kadi tshidi tshitamba kutusankisha mu nsombelu wende ntshidi muprofete Samuele wamba bua bualu buende ne: uvua ‘muntu udi mutshima wa Yehowa musue.’​—1 Samuele 13:14.

Mêyi a tshiprofete a Samuele akakumbana patshivua Davidi muana. Udiku musue bakuambe pebe ne: udi muntu udi mutshima wa Yehowa musue anyi? Kadi mmalu kayi avua Davidi muenze nangananga ku buana buende adi mua kukuambuluisha bua kumuidikija? Tuanji tuamonayi.

Dîku diabu ne mudimu wende

Bidi bimueneka ne: Yishai, tatuende wa Davidi ne muikulu wa Luta ne Boaza uvua muntu uvua ne ditabuja dikole kudi Yehowa. Yishai uvua ulongesha Davidi, bana babu ba balume muanda mutekete ne ba babaji babidi mikenji ya Mose padivuabu bapuekele. Mu umue wa ku misambu ivua Davidi muimbe, Davidi wakadiamba muvuaye muana wa balume wa ‘muntu mukaji’ wa Yehowa. (Musambu 86:16) Bualu ebu mbufikishe bamue ku diamba ne: mamuende wa Davidi, udi Bible kayi utela dîna diende uvua kabidi mumuambuluishe bua kuikalaye ne ditabuja dikole. Mumanyi kampanda wa Bible udi wamba ne: Davidi “uvua mua kuikala mumvuile kudi mamuende bua musangu wa kumpala malu a kukema avua Nzambi muenzele bantu bende,” kabidi ne muyuki wa Luta ne Boaza.

Padi Bible utuadija kuakula bua Davidi, utshidi nsonga mulami wa mikoko uvua ulama mikoko ya tatuende. Bidi bimueneka ne: mudimu eu uvua umulomba kuya mutantshi mule nkayende mu tshisuku bua kulama mikoko munya ne butuku. Tetabi kumona mu lungenyi bualu ebu.

Dîku dia ba Davidi divua disombela mu Beteleheme, tshimenga tshikese tshivua tshiashila pa mutu ne ku mielelu ya mukuna udi mu imue mikuna ya mu Yuda. Nansha mudi maloba adi kumpenga kua Beteleheme ne mabue a bungi, atu akuamisha biakudia bimpe. Mu bibandabanda mudi mitshi ya bimuma, ya olive ne mionji ya tumuma tua mvinyo. Mu tshikondo tshia Davidi, bavua badishila nyama mu bibandabanda bivuabu kabayi badima. Diamomua ke divua tshipela tshia Yuda.

Mudimu wa kulama mikoko uvua mua kukebela Davidi njiwu. Mu mikuna emu ke muvua Davidi mutuilangane ne ntambue ne nkashama ivua ijinga kukuata mikoko. * Nsonga uvua ne bukitu bua bungi eu wakalonda nyama eyi, kuyishipa ne kutula mikoko yende mukana muayi. (1 Samuele 17:34-36) Mu tshikondo etshi ke muvua Davidi mua kuikala mulonge bikole bua kumanya dikupa mabue ne ndundu wa nyunyi. Tshisamba tshia Benyamina tshivua pabuipi ne tshimenga tshivuabu basombele. Bantu ba mu tshisamba atshi bavua bamanye mua kukupa mabue ne ndundu ya nyunyi, ‘bu ntanta wa bunene bua lusuki, kabayi bapanga.’ Ke muvua Davidi pende uakupa nunku.​—Balumbuluishi 20:14-16; 1 Samuele 17:49.

Uvua muenze mudimu bimpe ne dîba diende

Bua miaba ya bungi, kudisha mikoko kuvua mudimu uvua muntu wenza mu ditalala ne muikala nkayende. Nansha nanku, kauvua utonda Davidi to. Kadi mudimu eu wakamupesha mushindu wa kuelangana meji. Bidi bimueneka ne: imue ya ku ngenyi ivua Davidi muele mu misambu yende ivua ileja malu avuaye welela meji patshivuaye nsonga. Ndîba divua Davidi udisha mikoko nkayende, divuaye mua kuikala muela meji bua muaba udi nawu muntu mu bintu bidi Nzambi mufuka ne bua bintu bia mu diulu bidi bikemesha bu mudi: dîba, ngondo ne mitoto ‘bidi mudimu wa bianza bia Nzambi’ anyi? Davidi uvuaku mua kuikala mubandile buloba buvua bukuamisha bintu, mubandile mikoko, ngombe, nyunyi ne “nyama ya mu tshisuku” pavuaye udishila mikoko pabuipi ne Beteleheme anyi?​—Musambu 8:3-9; 19:1-6.

Kakuyi mpata, malu avua Davidi mudimuene pavuaye udisha mikoko akamuambuluisha bua kumvua menemene mutu Yehowa umvuila batendeledi bende badi bamulamate. Yeye muine wakimba ne: ‘Yehowa udi mulami wanyi, tshiena nkengela tshintu; yeye udi undadika mu mitoloka ya mashinde. Udi undombola pepi ne mâyi adi talalaa; nansha bingenda mupitshile mu lupongo lua mundidimbi wa lufu, tshiena ntshina bualu bubi; bualu bua wewe udi nanyi; tshibongo tshiebe ne tshibangu tshiebe bidi binsamba.’​—Musambu 23:1, 2, 4.

Udi mua kuikala udiebeja ne: bualu ebu budi butangila ku tshinyi? Bumue bua ku malu avua enza bua Davidi ikale mu malanda mimpe ne Yehowa; ufika ne ku dimubikila ne: “muntu udi mutshima wanyi musue” mbobu ebu: Davidi uvua wela meji bikole ne muoyo mujima bua midimu ya Yehowa ne bua malanda avuaye mudie nende. Badiku mua kukubikila pebe nanku anyi?

Kutuku muanji kumvua muoyo ukusaka bua kutumbisha mufuki panyima pa wewe mumane kutangila bimue bia ku bintu bidiye mufuka anyi? Kutuku muanji kumvua muoyo ukusaka bua kunanga Yehowa bikole pautu umona ngikadilu yende mu mushindu udiye wenzela bantu malu anyi? Bua kuleja dianyisha bua malu aa, bidi bikengela kukeba dîba ne muaba udi kauyi mutoyi bua kusambila, kuela meji bua malu adi mu Dîyi dia Nzambi ne bua bintu bidiye mufuke. Kuelangana meji bua malu aa nekukuambuluishe bua kumanya Yehowa bimpe ne kumunanga. Bantu bonso, bakulumpe ne bana badi ne diakalenga edi. Bidi bimueneka ne: Davidi uvua mu malanda mimpe ne Yehowa katshia ku buana buende. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

Badi bela Davidi manyi

Pakamona Yehowa ne: mukalenge Shaula katshivua mukumbane bua kulombola bantu bende, wakambila muprofete Samuele ne: ‘Wewe neudile muadi bua Shaula musangu bule munyi bualu bua meme nakamupidia mu bukelenge bua Isalele? Uuje lusengu luebe ne manyi tente, uye biebe, nenkutume kudi Yishai, muena Beteleheme, bualu bua nakadisunguila mukalenge munkatshi mua bana bende ba balume.’​—1 Samuele 16:1.

Pakafika Samuele mu Beteleheme, wakambila Yishai bua kubikilaye bana bende ba balume. Nnganyi uvua Samuele ne bua kuela manyi? Padi Samuele umona Eliaba uvua muan’abute muikale ne mpala mulenga, wakela meji ne: ‘Ke yeye.’ Kadi Yehowa wakamuambila ne: ‘Kutangidi mpala wende anyi bule buende, bualu bua meme nakamupidia; Yehowa kena utangila bu mudi bantu batangila, bualu bua bantu badi batangila anu mubidi, kadi Yehowa udi utangila mu mutshima.’ Ke muvua kabidi Yehowa mupidia Abinadaba, Shama ne bana babu bakuabu banayi. Muyuki udi utungunuka ne: ‘Samuele wakakonka Yishai ne: bana bebe bonso badiku anyi? Yeye wakamba ne: muana mukala utshidi mushale; mona, yeye udi ulama mikoko.’​—1 Samuele 16:7, 11.

Bidi bimueneka ne: mu diandamuna dia Yishai, uvua musue kuleja Samuele ne: ‘Davidi kena anu ne bua kuikala uudi ukeba to.’ Bu muvua Davidi muan’a mukala ne kayi anu ne mushinga wa bungi mu dîku, bakamupesha mudimu wa kulama mikoko. Kadi, yeye ke uvua Nzambi musungule. Yehowa utu umona bidi mu mutshima; nanku, uvua mumone malu mimpe avua mu mutshima wa Davidi utshivua nsonga. Nanku, pavua Yishai mubikidisha Davidi, Yehowa wakambila Samuele ne: ‘Bika umuele manyi pa mutu, eu nyeye mene. Pashishe Samuele wakangata lusengu lua manyi, wakamuela manyi pa mutu pende munkatshi mua bana babu; nyuma wa Yehowa wakatulukila Davidi bikole ku dituku adi.’​—1 Samuele 16:12, 13.

Bible kena wamba bidimu bivua nabi Davidi pavua bualu ebu buenzeka to. Matuku makese pashishe, bakulu ba Davidi basatu aba: Eliaba, Abinadaba ne Shama bakabanga kuenza mudimu mu tshiluilu tshia Shaula. Pamuapa, bana bakuabu batanu batshivua bapuekele bua kuenza mudimu eu. Bidi bimueneka ne: bonso batshivua muinshi mua bidimu 20, bidimu bivua muntu mua kubuela nabi mu tshiluilu tshia bena Isalele. (Nomba 1:3; 1 Samuele 17:13) Mu kuamba kuimpe, Yehowa uvua musungule Davidi patshivuaye mupuekele. Bidi bimueneka ne: Davidi ukavua wangata malanda ende ne Nzambi ne mushinga wa bungi. Bushuwa, Davidi uvua ne malanda mimpe ne Yehowa. Uvua muakoleshe pavuaye welangana meji bua malu a Nzambi avuaye mumanye.

Tudi ne bua kuambuluisha bansonga bua kuenza pabu nunku lelu. Baledi, nutuku nuambuluisha bana banu bua kuela meji bua malu a mu Bible, kuanyisha bintu bidi Nzambi mufuke ne kulonga malu adi Bible wamba bua mufuki anyi? (Dutelonome 6:4-9) Kadi nuenu bansonga, nutuku nudienzela nkayenu malu aa anyi? Mikanda idi yumvuija malu a mu Bible, bu mudi tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi ne tshia Réveillez-vous! *, mmipatula bua kunuambuluisha.

Mumanye kuimba lunzenze bimpe

Anu mudi mêyi a mu misambu ya bungi ya Davidi atuleja muvua Davidi ulama mikoko, ke mudiwu kabidi aleja muvuaye wimba misambu. Bulelela, ngimbilu uvuabu bimbe nende misambu ya tshijila eyi ki mmutungunuke too ne matuku etu aa to. Kadi tudi bamanye ne: uvua uyimba uvua mumanye kuyimba bikole. Bavua babikile Davidi bua kumbukaye muaba uvuaye ulamina mikoko ne kuikalaye wambuluisha mukalenge Shaula bualu uvua mumanye kuimba bimpe lunzenze.​—1 Samuele 16:18-23. *

Mpenyi ne ndîba kayi divua Davidi mupete dimanya edi? Imue misangu, ntshikondo tshivuaye mu tshisuku ulama mikoko. Mbikumbane bua tuetu kuitaba ne: nansha patshivua Davidi muana mutekete, ukavua mutuadije kuimbila Nzambi wende misambu ya kumutumbisha nayi ne muoyo mujima. Nanku, Yehowa wakamusungula ne kumupesha mudimu bualu uvua mumunange bikole ne mumulamate. Ki mmuomu anyi?

Nansha pakavua Davidi muntu mukole, uvua anu uleja muvuaye mu malanda mimpe ne Yehowa. Kadi lungenyi luvuaye nalu mu nsombelu wende nduleje mu mêyi adi aleja meji avuaye nawu pavuaye udisha mikoko mu bisuku bivua pabuipi ne Beteleheme. Elabi meji muvua Davidi wimbila Yehowa ne: ‘Ndi mvuluka matuku a diambedi, ndi ngelangana meji a bienzedi biebe bionso; ndi ngelangana meji a mudimu wa bianza biebe.’ (Musambu 143:5) Musambu eu ne mikuabu ya bungi ivua Davidi muimbe idi isankisha bantu bonso badi basue kuikala bantu badi mutshima wa Yehowa musue.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 9 Nkashama ya mu Sulia ivua kumpala mu Peleshete ivua ne bujitu butua ku kilo 140 ne ivua mua kushipa muntu anyi nyama ne mikumu ya makama ayi. Kuvua tshikondo tshivua muaba au ne ntambue ya bungi. Yeshaya 31:4 udi wamba ne: nansha “tshisumbu tshia balami ba mikoko” katshivua mua kuipata “muana mulume wa ntambue” pavuaye udia nyama uvuaye mukuate to.

^ tshik. 20 Bipatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 22 Muntu uvua upesha mukalenge mibelu ne uvua mumuambile bua kubikilabu Davidi wakamba kabidi ne: Davidi ‘udi wamba mêyi a lungenyi, udi ne mpala mulengele. Yehowa udi nende kabidi.’​—1 Samuele 16:18.