Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Jeova Oe Epingo Liange

Jeova Oe Epingo Liange

Jeova Oe Epingo Liange

“Ame muene, ame nthele yove nepingo liove pokati kovana vo Isilayeli.” —NÚMEROS 18:20.

1, 2. (a) Oityi ova Levita vapelwe etyi Josue apa omihoko aviho vio Isilayeli epingo liavo? (b) Oityi Jeova alaele ova Levita?

 ETYI ova Isilayeli vatambula konondyale ovilongo ovinyingi Motyilongo Valaelwe, Josue, no Munene-Nakwa Eliazar, no nonkhalamutwe mbo muhoko, avayapaula otyilongo. Iya onofika ombo, ankho epingo liomihoko. (Números 34:13-29) Jeova waavela kese muhoko onthele motyilongo, mahi ova Levita kavapelwe. (Josué 14:1-5) Omokonda yatyi vahapelelwe epingo Motyilongo Valaelwe? Okuti ankho vevelimbwa?

2 Ekumbululo likahi muetyi Jeova apopila ova Levita. Jeova walaa okuti kameveyekepo. Oe wati: “Ame muene, ame nthele yove nepingo liove pokati ko va Isilayeli.” (Números 18:20) Etyi Jeova ati: “Ame nthele yove,” walaa ova Levita otyipuka otyiwa. Inkha Jeova ove apopilile ngotyo ñgeno tyekukalesa ñgeni? Tete upondola okulipula okuti, “Jeova ulinga omulao oo komunthu ngaame?” Tupu upondola okuti: “Jeova upondola okukala epingo lio Mukristau omukuankhali hono?” Omapulo oo akolela, mokonda muakutikinya ove na vana uhole. Moluotyo, matutale oñgeni Jeova akala epingo liomunthu. Oityi matyitukuatesako okunoñgonoka oñgeni Jeova akala epingo lio Vakristau hono. Haunene, matunoñgonoka oñgeni apondola okukala epingo liove, tyilinge una ekevelelo liomuenyo keulu ine omouye omuwa pano pohi.

Jeova Watekulile Ova Levita

3. Oityi Huku akoyelele ova Levita pala ovilinga viae?

3 Etyi Jeova eheneavele ova Isilayeli Ovitumino, onohongoi mbo mbunga ankho vaundapa ngovanakwa vo nombunga mbavo muene. Mahi etyi Jeova evepa Ovitumino, oe waholovona vamwe momuhoko wa Levi, opo vakale ovanakwa novakuatesiko. Oñgeni otyo tyaendele? Jeova wati, etyi ahanyako oviveli vio Egitu, “wasukukisa” oviveli vio Isilayeli palae. Otyo tyilekesa okuti oviveli ovio, oviae, pala ovilinga viae. Mahi, Jeova atokola okuti, “pomphangu yoviveli vio Isilayeli . . . oe waholovona ova Levita,” pala ovilinga viae. Mokonda oviveli viomihoko omikuavo vio Isilayeli ankho ovanyingi vali tyipona ova Levita aveho, Jeova watuma ova Isilayeli vafetele oviveli “viokualamba po va Levita.” (Números 3:11-13, 41, 46, 47) Ngotyo, ova levita ankho vapondola okuhimbika ovilinga via Huku yo Isilayeli.

4, 5. (a) Huku okukala epingo lio va Levita ankho tyilekesa tyi? (b) Oñgeni Huku atekulile ova Levita?

4 Etyi Jeova aholovona ova Levita, oñgeni akala epingo liavo? Jeova wakala epingo liavo, mokonda kevepele ofika motyilongo, anthi wevepa ovilinga viakolela unene. “Ovilinga viounakwa via Jeova,” ankho ovio epingo liavo. (Josué 18:7) Okapitulu 18 ka Numero ketukuatesako okunoñgonoka okuti ankho mavakala novipuka vesukisa. (Tanga Números 18:19, 21, 24.) ‘Ononthele ambuho mba tyekwi mo Isilayeli, ankho epingo lio va Levita, mokonda yovilinga ankho valinga.’ Otyo tyilekesa okuti ankho vatambula onthele ya tyekwi yatyiho valima no yovipako. Tupu, ova levita navo ankho vaava onthele ya tyekwi yevi vatambula, “oviwapo vali,” pala omasuka-suka ovanakwa. a (Tala okatoi.) (Números 18:25-29) Ovanakwa tupu ankho vatambula “oviawa aviho vikola” ova Isilayeli ankho vaetela Huku pomphangu yae yefendelo. Ngotyo ovanakwa ankho vena onthumbi yokuti Jeova uvetekula.

5 Vamwe vatavela okuti ova Isilayeli ankho vaava onthele ya tyekwi yavali. Onthele oyo ankho opala okulia, nokunwa nehambu liavo mokueenda kuovionge kese nima. (Deuteronômio 14:22-27) Mahi kuna vali etyi ankho valinga nonthele oyo. Ova Isilayeli ankho valinga ovipito vio Tyasapalo lwike kese nima liapandu-vali. Tyina papita omanima etatu, na tyina papita epandu, momanima oo epandu-vali, onthele oyo ankho ikuatesako ovahepi no va Levita. Oityi ova Levita vapakelelwe motyitumino otyo? Omokonda ankho “vetupu epingo” mo Isilayeli.—Deuteronômio 14:28, 29.

6. Inkha omuhoko wa Levi ankho utupu epingo motyilongo, opi ankho vala?

6 Inkha ova Levita ankho vetupu ohika yepingo, opi ankho vakala? O Huku ankho uvetekula. Oe wapele ova Levita omapundaumbo 48 kumwe no nofika mbao. Pomapundaumbo oo ankho pena 6 okutilila. (Números 35:6-8) Ngotyo, ova Levita ankho vena omphangu yokukala tyina veheli kovilinga mondyuo ya Huku. Jeova ankho utekula nawa vana vaundapa unene movilinga viae. Ngotyo, oñgeni ova Levita valekesa okuti Jeova epingo liavo? Ankho vena onthumbi yokuti Jeova una epondolo liokuvepa etyi vesukisa, nokuti uhanda okuvetekula.

7. Oityi ova Levita ankho vesukisa okulinga opo Jeova akale epingo liavo?

7 Tyina omu Isilayeli ahaave onthele ya tyekwi movitumino viapelwe Isilayeli kakoyeswa. Mahi, tyina vehetavela otyitumino otyo tya Jeova tyokuava, ovanakwa no va Levita vamona ononkhumbi. Otyo tyamonekele pomuwo wa Neemia. Moluotyo, ova Levita avayekepo ovilinga via Huku avakaundapa momapia avo. (Tanga Neemias 13:10.) Ova Levita ankho vakala vala nevi vesukisa tyina ankho elongo litavela ovitumino via Jeova. Iya ovanakwa no va Levita ankho vesukisa okukolela mu Jeova no monkhalelo ankho evetekula.

Ova Levita Vokualingile Jeova Epingo Liavo

8. Oityi Asafe ankho asukalala natyo?

8 Jeova ankho epingo liomuhoko wa Levi. Mahi, ova Levita vamwe tupu ankho vati “Jeova epingo liange” tyina ankho vapopia konthele youpanga wavo muene na Huku nonthumbi yavo mwe. (Lamentações 3:24) Mongeleka, Ombimbiliya ipopia omu Levita omuimbi nomuhoneki woviimbo ankho uti Jeova epingo liange. Matumuti o Asafe, mokonda tyafuile ankho o wombunga ya Asafe, omuimbi wavilapo omu Levita pomuvo wo Hamba David. (1 Crônicas 6:31-43) Tutanga mo Salmo 73 okuti Asafe oo, akala nonkhi nonondingavivi, mokonda ankho kei oityi vamonekela ngoti vena omuenyo omuwa. Oe alo umwe wati: “Tyotyili, nelipuilisa vala etyi nasukukisa omutima wange. Netyi nasukula omaoko ange etyi tyihaviukile.” Tyimoneka ngoti Asafe ankho walimbuako okuti otyilinga Jeova emutuma tyakolela unene. Ankho walimbuako okuti Jeova epingo liae. Oe ankho wasukalala alo “anyingila mondyuo onene ya Huku.”—Salmo 73:2, 3, 12, 13, 17.

9, 10. Oityi Asafe apopila okuti Huku “epingo liange omuvo uhapu”?

9 Mondyuo ya Huku, Asafe ahimbika okupilulula onkhalelo yae yokusoka. Pamwe noove wali nolusoke ngolo. Tyafuile walimbuako okuti ovilinga via Jeova ulinga viakolela, iya ohimbika okusoka kolumono ñgeno wamona. Mahi okulilongesa Ombimbiliya nokuenda komaliongiyo, wahimbika okusoka vali nga Jeova. Asafe waimbuka etyi matyikapita no nondingavivi. Oe wasoka kovipuka oviwa ena mokonda yokuumbila Huku. Konyima ati Jeova upondola okukuata mokuoko kwae kuokulio nokumuhongolela. Iya apopila Jeova okuti: “Ndyitupu vali ou ndyihambukilwa kombanda yoohi, ove vala.” (Salmo 73:23, 25) Tupu ati, Jeova oe epingo liae. (Tanga Salmo 73:26.) Asafe wahoneka okuti: “Olutu luange nomutima wange viaponwa.” Mahi, atualako okuti Huku “epingo liange omuvo uhapu.” Oe utyii okuti Jeova upondola okuhinangela okuti epanga liae apeho, nokuhalimbwa ovilinga viae viekolelo. (Eclesiastes 7:1) Otyo tyapamekele unene Asafe. Iya aimbi okuti: “Kuaame okufuena ku Huku otyiwa. Otyiholamo tyange netyipaka mo Hamba Tatekulu Jeova.”—Salmo 73:28.

10 Ngotyo, etyi Asafe ati Jeova epingo liange, ankho kapopi vala konthele yeteku ankho atambula tyetyi omu Levita. Ankho upopia haunene konthele yovilinga via Jeova noupanga wae Nomukulami. (Tiago 2:21-23) Opo oupanga wae na Jeova utualeko, Asafe ankho una okukolela mu Jeova nokukala nonthumbi mwe. Ankho una okukala nonthumbi yokuti Jeova memupe omuenyo wehambu inkha atualako okumutavela. Noove upondola okukala nonthumbi ngoyo mu Jeova.

11. Oityi Jeremia apulile Jeova? Oñgeni Jeova akumbulula epulo liae?

11 Omu Levita omukuavo watile ‘Jeova epingo liae,’ omuuli Jeremia. Tutalei oityi ankho mahande okupopia. Oe ankho ukala mo Anatote, epundaumbo lio va Levita popepi no Jelusalei. (Jeremias 1:1) Omuvo umwe tupu Jeremia wapulile Jeova, oityi onondingavivi vakalela nomuenyo omuwa, mahi vana valinga etyi tyaviuka vamona emone. (Jeremias 12:1) Etyi amona etyi tyipita mo Jelusalei no mo Judaa, oe eliyave ku Jeova. Jeremia ankho utyii okuti Jeova omuviuki. Jeova wakumbulula epulo lia Jeremia, mokumutuma aivise onondaka mbehanyu, iya Jeova afuisapo eulo olio. Vana vetavelele ku Jeova vahupile, anthi, onondingavivi kavetavelele omalondolo iya avankhi.—Jeremias 21:9.

12, 13. (a) Oityi Jeremia apopilile okuti: “Jeova epingo liange”? Wali notyituwa patyi? (b) Oityi ova Isilayeli aveho ankho vesukisila “otyituwa tyokukevelela” nga Jeremia?

12 Konyima, etyi Jeremia omona otyilongo tyae tyihena nawike nokuahanyua, akala ngoti ukahi menthiki. Ankho ukahi ngoti Jeova ‘wemupumphika ngovanthu vokuankhiale kohale.’ (Lamentações 1:1, 16; 3:6) Jeremia wapopilile ova Isilayeli opo vakondoke ku Tate yavo wo keulu, anthi, vakala onondingavivi unene iya Jeova ahanyeko o Jelusalei no Judaa. Otyo, Jeremia tyemuihamene, namphila ankho alinga etyi tyaviuka. Alo umwe pomuvo oo usoyesa, oe wati: ‘Onthue katuanyiminueko.’ Apopi konthele yokankhenda ka Jeova okuti: “Kese muhuka okape.” Iya konyima ati: “Jeova oe epingo liange.” Nkhele ankho una otyipuka tyakolela unene. Ankho omuuli wa Jeova.—Tanga Lamentações 3:22-24.

13 Momanima 70, otyilongo tyo va Isilayeli ankho matyikala tyihena omunthu nokuahanyua. (Jeremias 25:11) Mahi onondaka mba Jeremia mbokuti “Jeova oe epingo liange,” mbalekesa okuti ankho una onthumbi mu Jeova. Onthumbi ankho ena mu Huku yemulunda okukala “notyituwa tyokukevelela” noumphua-lundo etyi Jeova malingi. Epingo aliho liomihoko vio Isilayeli ankho malikoto, ngotyo, ankho navo vesukisa okukala notyituwa ngo tya Jeremia. Ekevelelo liavo ankho o Jeova vala. Oe kayekelepo ova Isilayeli ankho valinga Jeova epingo liavo. Konyima yomanima 70, vakondoka kotyilongo tyavo, avakala vali nomphitilo yokuumbila Jeova.—2 Crônicas 36:20-23.

Vakuavo Ankho Vapondola Okulinga Jeova Epingo Liavo

14, 15. Olie vali walinga Jeova epingo liae? Omokonda yatyi?

14 Asafe na Jeremia ankho o vomuhoko wa Levi. Mahi ankho ha va levita vala vaumbila Jeova. Omukuendye David, ankho makala ohamba yo Isilayeli, waihanene Huku okuti “epingo liange motyilongo tyo vokuna omuenyo.” (Tanga Salmo 142:1, 5.) Etyi David ahoneka o salmu oyo, ankho kekahi mombala ine omondyuo. Ankho waholama onondyale mbae meleva. Ovikando vivali David ankho una okuholama momaleva. Tyimwe ankho o popepi no Adulau, iya otyikuavo o mehoko lio En-gedi. Tyafuile wahonekela o Salmo 142 meleva limwe puoo.

15 Inkha David ahonekela o salmu oyo meleva, ankho ukahi nokuholama Ohamba Saulu. Saulu ankho uhanda okuipaa David, moluotyo oe akaholama pana ahapondola okuvasiwa. (1 Samuel 22:1, 4) Mofika omo, tyafuile David ankho ulitehelela okuti utupu epanga memuamena. (Salmo 142:4) Otyo, otyo David aitila Huku emukuateseko.

16, 17. (a) Oityi David ankho eliivitile okuti utupu ou memukuatesako? (b) Okulie David ankho apondola okuita ombatelo?

16 Etyi David ehenehoneke o Salmu 142, oe tyipondola weivile etyi tyalingwa Omunene-Nakwa Aimeleke. Tyihetyi okuti David ukahi nokutila Saulu, Aimeleke wakuatesileko David. Nonkhi Ohamba Saulu aitumu okuipaa Aimeleke nombunga yae. (1 Samuel 22:11, 18, 19) David welivela onombei mokonda yononkhia mbae. Ankho ngoti oe waipaa omunakwa una wemukuatesako. Inkha tyali ove okuti ñgeno welitehelela nga David? Okuyawisa kononkhumbi mba David, ankho utupu apa akala mokonda Saulu watualako okumuyeva.

17 Momuvo uhehi konyima yononkhia mba Aimeleke, omuuli Samuele walembulile David opo akale ohamba, nae anyimi. (1 Samuel 25:1) Moluotyo, David ankho ulitehelela ngoti ukahi aike, utupu ou umukuatesako. Mahi, ankho utyii okuti Jeova memukuatesako. David ankho utupu otyilinga tyavilapo ngo tyo va Levita, anthi, ankho walembulua opo alinge otyilinga otyikuavo tyavilapo. Oe ankho makala ohamba yovanthu va Huku. (1 Samuel 16:1, 13) Moluotyo, David wapopila Jeova omalusoke ae aeho netyi eivite, iya atualako okuyumba onthumbi mu Jeova. Nove upondola okulinga Jeova epingo liove, nokumuyumba onthumbi, putyina utualako okulinga ononkhono movilinga viae.

18. Oñgeni ovanthu tuapopia monthele ei valekesa okuti Jeova epingo liavo?

18 Kovaumbili ovo va Jeova tuapopia monthele ei, okulinga Jeova epingo liavo ankho tyilekesa tyi? Tyilekesa okuti aveho vapelwe otyilinga movilinga viae. Tupu, vali nonthumbi yokuti Jeova mevetekula. Ova Levita nomihoko omikuavo, nga David, ankho vapondola okulinga Huku epingo liavo. Oñgeni matukala ngavo, nokulinga Jeova epingo lietu? Otyo, matuketyipopia monthele mailandulako.

[Onondaka Poutoi]

a Opo ulilongese vali konthele yoñgeni Jeova ankho atekula ovanakwa, tala omukanda Estudo Perspicaz das Escrituras, Volume 3, pomafo 485.

Oñgeni Mokumbulula?

• Oñgeni Jeova akalele epingo lio va Levita?

• Oityi Asafe, na Jeremia, na David valingile tyilekesa okuti Jeova epingo liavo?

• Otyituwa patyi wesukisa opo Huku akale epingo liove?

[Omapuko Elongeso]

[Onondaka Mbavilapo pefo 11]

Ova Levita kavatambulile epingo motyilongo. Anthi, epingo liavo ankho o Jeova, mokonda wevepele otyilinga tyavilapo

[Olutalatu pefo 10]

Oñgeni Jeova akalele epingo lio vanakwa no va Levita?

[Olutalatu pefo 12]

Oityi tyakuatesileko Asafe okutualako okulinga Jeova epingo liae?