Kas Jehoova on sinu osa?

„Otsige siis alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust, ning kõike seda antakse teile lisaks.” (MATT. 6:33)

1., 2. a) Keda kujutab tekstis Galaatlastele 6:16 mainitud „Jumala Iisrael”? b) Kellele viitab kirjakohas Matteuse 19:28 kasutatud väljend „Iisraeli kaksteistkümmend suguharu”?

MIS seostub sinule Piibli nimega Iisrael? Kas mõtled Iisaki pojale Jaakobile, kelle nimi muudeti Iisraeliks? Või meenuvad sulle tema järeltulijad, muistne Iisraeli rahvas? Kuidas on aga vaimse Iisraeliga? Kui Iisraelist räägitakse piltlikus mõttes, siis tavaliselt viidatakse „Jumala Iisraelile”, 144 000–le, kes on võitud püha vaimuga tulevasteks kuningateks ja preestriteks taevas (Gal. 6:16; Ilm. 7:4; 21:12). Kuid pangem tähele väljendit „Iisraeli kaksteistkümmend suguharu” kirjakohas Matteuse 19:28.

² Jeesus ütles: „Uueksloomise ajal, kui inimese Poeg istub oma aulisele troonile, istute teiegi, kes olete mind järginud, kaheteistkümnele troonile ja mõistate kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.” Selles salmis viitab „Iisraeli kaksteistkümmend suguharu” neile, kelle üle Jeesuse võitud jüngrid kohut mõistavad ja kes ootavad igavest elu paradiisis maa peal. Nad saavad kasu 144 000–e preestriteenistusest.

3., 4. Milles ustavad võitud head eeskuju annavad?

³ Võitud kristlased tänapäeval suhtuvad  oma teenistusse kui eesõigusesse, nagu tegid seda vanaaja preestrid ja leviidid (4. Moos. 18:20). Võitud ei oota, et nad saavad endale maa peal mingi territooriumi või paiga. Selle asemel ootavad nad pikisilmi aega, mil nad on koos Jeesus Kristusega kuningate ja preestritena taevas. Seal jätkavad nad Jehoova teenimist, nagu selgub kirjakohast Ilmutus 4:10, 11, mis räägib võitutest nende taevasel positsioonil (Hes. 44:28).

⁴ Maa peal olles tõendavad võitud oma eluviisiga, et Jehoova on nende osa. Nende jumalateenistus on neile kõige tähtsam asi. Nad ilmutavad usku lunastusohvrisse ja järgivad Kristust pidevalt, ’kindlustades oma seisundit kutsutute ja valitutena’ (2. Peetr. 1:10). Nende olud ja võimed on erinevad. Kuid nad ei too ettekäändeks mingeid piiravaid asjaolusid, et Jumala teenistuses vaid vähene teha. Vastupidi, Jumala teenimine on neil elus esikohal ja nad teevad selles oma parima. Nad annavad head eeskuju neile, kel on lootus elada paradiisis maa peal.

5. Mida peavad kõik kristlased tegema, et Jehoova oleks nende osa, ja miks ei pruugi see olla kerge?

⁵ Ükskõik kas meil on taevane või maine lootus, peame ’salgama end maha ja kandma oma piinaposti ning järgima Kristust pidevalt’ (Matt. 16:24). Miljonid, kes ootavad elu paradiisis maa peal, kummardavad Jumalat ja järgivad Kristust just sel viisil. Nad ei rahuldu vaid vähese tegemisega, kui tunnevad, et suudaksid teha rohkem. Paljud on lihtsustanud oma elu ja alustanud pioneeritööd. Teised teenivad igal aastal mõne kuu abipioneerina. Need, kellel pole võimalik pioneeritööd teha, pingutavad end, et anda teenistuses oma parim. Sellised inimesed on nagu Jumala andunud teenija Maarja, kes valas healõhnalist õli Jeesuse pea peale. Jeesus ütles: „Ta on teinud mulle kauni teo. ... Ta tegi, mis ta suutis” (Mark. 14:6–8). Meil ei pruugi olla kerge Jumala teenistuses oma parimat anda, kuna elame maailmas, mida valitseb Saatan. Ent me pingutame tublisti ja loodame Jehoova peale. Mõelgem, kuidas me saame teha seda järgnevas neljas valdkonnas.

Otsigem esmalt Jumala kuningriiki

6. a) Kuidas näitavad inimesed üldiselt, et nende osa on vaid siin elus? b) Miks on parem olla Taaveti suhtumisega?

⁶ Jeesus õpetas oma järelkäijatele, et esmalt tuleks otsida kuningriiki ja Jumala õigust. Ilmalikud inimesed kalduvad taotlema eelkõige enda huve nagu ’mehed, kes on maailmas, kelle osa on siin elus’. (Loe Laul 17:1, 13–15.) Oma Loojast mitte hoolides pühenduvad paljud mugava elu tagaajamisele, perekonnaelule ja oma laste jaoks pärandi kogumisele. Nende osa on vaid siin elus. Seevastu Taavet oli huvitatud hea nime tegemisest Jehoova ees, mida tema poeg hiljem kõigile soovitas (Kog. 7:1). Taavet mõistis Aasafi kombel, kui palju parem on see, kui elus on esikohal sõprus Jehoovaga, mitte aga omaenda huvid. Jumalaga ühes käimine tõi talle rõõmu. Meie päevil on paljud kristlased seadnud vaimse tegevuse palgatööst ettepoole.

7. Milline hea tulemus oli sellel, et üks vend seadis kuningriigi oma elus esikohale?

⁷ Võtkem näiteks Jean-Claude’i Kesk-Aafrika Vabariigist. Ta on kogudusevanem ning tal on naine ja kolm last. Tema maal on raske tööd leida ja enamik inimesi on valmis oma töökoha hoidmiseks peaaegu et kõike tegema. Ühel päeval ütles tootmisdirektor Jean-Claude’ile, et sel tuleks hakata töötama õhtuti alates poole seitsmest ja nii seitse päeva nädalas. Jean-Claude selgitas, et peale pere ülalpidamise tuleb tal hoolitseda ka pereliikmete vaimse heaolu eest.  Samuti ütles ta, et tal on ülesandeid koguduses. Mida vastas juhataja? „Kui sa oled sedavõrd õnnega koos, et sul on töö, pead sa unustama kõik muu, kaasa arvatud oma naise, lapsed ja oma probleemid. Sa pead pühenduma tööle ja ei millelegi muule. Tee valik: kas sinu usk või töö.” Mida oleksid sina teinud? Jean-Claude mõistis, et kui ta kaotaks oma töö, hoolitseks Jumal tema eest. Jumala teenistuses oleks tal ikka palju tegemist ja Jumal aitaks kanda hoolt tema pere aineliste vajaduste eest. Niisiis, kui tuli järgmine nädalasisene koosolek, läks ta sinna. Seejärel oli ta valmis tööle minema, olemata kindel, kas tal on üldse enam töökohta. Siis aga helises tema telefon. Juhataja oli vallandatud, kuid meie venna töökoht oli alles.

8., 9. Kuidas me saame järgida preestrite ja leviitide eeskuju selles, kuidas Jehoovat oma osaks pidada?

⁸ Mõned, kelle töökoht on paistnud ohus olevat, on mõelnud, kuidas saavad nad ilma tööta täita kohustust hoolitseda oma pere eest (1. Tim. 5:8). Ükskõik kas sina oled olnud niisuguses olukorras või mitte, tead sa ilmselt omast käest, et kui Jumal on sinu osa ja sa pead kalliks võimalust teda teenida, ei tule sul kunagi pettuda. Kui Jeesus oli öelnud oma jüngritele: „Otsige siis alati esmalt Jumala kuningriiki”, kinnitas ta neile: „Kõike seda [näiteks mida süüa, mida juua, millega riietuda] antakse teile lisaks” (Matt. 6:33).

⁹ Mõelgem leviitidele, kes ei saanud pärandmaad. Kuna puhas jumalakummardamine oli nende esmane hool, pidid nad peatoiduse osas lootma Jehoovale, kes ütles neile: „Mina olen ... su pärisosa” (4. Moos. 18:20). Ehkki meie ei teeni sõnasõnalises templis nagu preestrid ja leviidid, võib meil olla samasugune suhtumine nagu neil: kindlustunne, et Jehoova hoolitseb meie eest. Tarvidus usaldada Jumalat on üha tähtsam, mida sügavamasse lõpuaega me jõuame (Ilm. 13:17).

Otsigem esmalt Jumala õigust

10., 11. Kuidas on mõned tööga seotud küsimustes Jehoovale lootnud? Too näide.

¹⁰ Jeesus õhutas oma jüngreid ka ’otsima esmalt Jumala õigust’ (Matt. 6:33). See tähendab pidada Jehoova hea ja halva mõõdupuud inimeste omast ülevamaks. (Loe Jesaja 55:8, 9.) Võib-olla tead sa inimesi, kelle töö enne kristlaseks saamist oli seotud tubaka kasvatamise või tubakatoodete müümisega, teistele sõjalise väljaõppe andmisega või relvade valmistamise ja müümisega. Pärast tõe tundmaõppimist otsustas aga enamik neist oma töökohta vahetada, et vastata ristimiseks esitatud nõuetele (Jes. 2:4; 2. Kor. 7:1; Gal. 5:14).

¹¹ Hea näide selle kohta on Andrew. Kui tema ja ta naine Jehoovat tundma õppisid, otsustasid nad teda teenima hakata. Andrew oli oma töö üle uhke, kuid siiski jättis selle. Miks? Sellepärast, et ta töötas sõjalises organisatsioonis, ent oli võtnud nõuks Jumala õiguse oma elus esikohale panna. Ajal, kui Andrew töölt ära tuli, oli tal kaks last, sissetulekut polnud ja raha piisas vaid mõneks kuuks. Inimlikust seisukohast vaadatuna võis tunduda, et tal pole „pärisosa”. Kuid Andrew lootis Jumalale ja hakkas tööd otsima. Tollele ajale tagasi vaadates võivad tema ja ta pere kinnitada, et Jehoova  käsi pole lühike (Jes. 59:1). Kuna Andrew ja tema naine on hoidnud oma elu lihtsana, oli neil võimalik Jehoovat isegi täisajaliselt teenida. Andrew sõnab: „On olnud aegu, mil rahaasjad, elukoht, tervis või ka lihtsalt vananemine on meile muret valmistanud. Kuid Jehoova on alati seisnud meie kõrval. ... Võime vähimagi kahtluseta öelda, et Jehoova teenimine on igal juhul kõige üllam ja tasutoovam tegevus.” * (Kog. 12:13.)

12. Mida on vaja, et Jumala seadustest kinni pidada? Too kohalikke näiteid.

¹² Jeesus ütles oma jüngritele: „Kui teie usk on kas või sinepiseemne suurune ja te ütlete sellele mäele: „Mine siit sinna”, siis see läheb ja miski pole teile võimatu” (Matt. 17:20). Kas sa suudaksid pidada Jumala seadustest kinni ka siis, kui see tooks sulle raskusi? Kui sul on selles suhtes kahtlusi, siis vestle teiste koguduseliikmetega. Nende kogemuste kuulamine kahtlemata kosutab sind vaimselt.

Hinnakem Jehoova vaimset hoolt

13. Milles me võime kindlad olla, kui pingutame end Jehoova teenistuses?

¹³ Kui sa hindad Jehoova teenimist, võid olla kindel, et ta hoolitseb sinu füüsiliste ja vaimsete vajaduste eest, just nagu ta kandis hoolt leviitide eest. Mõelgem Taavetile. Kuigi tal tuli end vaenlaste eest koopas varjata, võis ta arvestada Jumala hoolitsusega. Ka meie võime toetuda Jehoovale, isegi kui oleme täbaras olukorras ja ei näe mingit väljapääsu. Tuletagem meelde, et kui Aasaf läks „Jumala aulisse pühamusse”, hakkas ta asjadest, mis talle muret tegid, paremini aru saama (Laul 73:17, UM). Ka meil tuleb pöörduda vaimse toidu allika Jehoova poole. Sellega näitame, et hindame Jumala teenimist oma oludest sõltumata. Me tõendame, et Jehoova on meie osa.

14., 15. Kuidas me peaksime reageerima, kui mõnd Piibli kirjakohta täpsemini selgitatakse, ja miks?

¹⁴ Kuidas sa reageerid, kui Jehoova, vaimse valguse allikas, Piiblis leiduvatele „Jumala sügavustele” valgust heidab? (1. Kor. 2:10–13.) Meile on heaks eeskujuks apostel Peetrus. Mõelgem, kuidas ta reageeris, kui Jeesus ütles oma kuulajatele: „Kui te ei söö inimese Poja liha ega joo tema verd, siis ei ole teil elu enestes.” Paljud jüngrid võtsid Jeesuse juttu sõna-sõnalt ja ütlesid: „See kõne on šokeeriv. Kes suudab seda kuulata?” Nemad „pöördusid ... tagasi oma endise tegevuse juurde”. Kuid Peetrus ütles: „Issand, kelle juurde oleks meil minna? Sinul on igavese elu sõnad” (Joh. 6:53, 60, 66, 68).

¹⁵ Peetruski ei saanud Jeesuse sõnadest tema liha söömise ja vere joomise kohta täielikult aru. Ent ta usaldas Jumalat kui vaimse valguse allikat. Kui vaimne valgus meie päevil mõnes küsimuses eredamalt paistma hakkab, siis kas sa püüad muudatuse taga olevatest pühakirjalistest põhjustest aru saada? (Õpet. 4:18.) Esimese sajandi beroialased olid „innukad sõna vastu võtma, uurides hoolega iga päev pühakirjast, kas need asjad on nii” (Ap. t. 17:11). Nende eeskuju järgimine kasvatab sinu hindamist Jehoova teenimise vastu, selle vastu, et Jehoova on sinu osa.

Abielluda ainult Issandas

16. Kuidas võib Jumal olla meie osa, kui võtta arvesse Piibli käsku kirjakohas 1. Korintlastele 7:39?

¹⁶ Veel üks valdkond, kus kristlasel tuleb arvestada Jumala tahtega, on abiellumine. Piibli juhis on ’abielluda ainult Issandas’ (1. Kor. 7:39). Paljud on otsustanud pigem vallaliseks jääda, kui et seda Jumala nõuannet eirata. Jumal võtab sellised inimesed lahkelt oma hoole alla. Mida tegi Taavet, kui ta tundis end üksiku ja abituna? „Ma valan välja oma kaebuse tema [Jumala] ette,” ütles ta. „Ma annan temale teada  oma ahastuse! Kui minu vaim minestab mu sees” (Laul 142:2–4). Samamoodi võis tunda ka prohvet Jeremija, kes teenis Jumalat aastakümneid ustavalt vallalisena. Sa võid uurida tema eeskuju lähemalt raamatust „Jumala sõna meile Jeremija kaudu” („God’s Word for Us Through Jeremiah”) 8. peatükist.

17. Kuidas tuleb üks õde toime puhutise üksildustundega?

¹⁷ „Ma pole kunagi teinud otsust jääda vallaliseks,” ütleb üks õde Ameerika Ühendriikidest. „Ma olen valmis abielluma, kui kohtan õiget inimest. Minu uskmatu ema püüdis veenda mind abielluma esimese ettejuhtuvaga. Ma küsisin talt, et kas ta tahaks vastutada, kui mu abielu luhta läheks. Aja möödudes mõistis ta, et mul on kindel töökoht, ma suudan hästi toime tulla ja olen õnnelik. Ta lõpetas mulle surve avaldamise.” See õde tunneb vahel üksildust. „Siis püüan toetuda Jehoovale,” ütleb ta. „Jehoova ei hülga mind kunagi.” Mis on aidanud sel õel Jehoovale loota? „Palve aitab mul tunda, et Jumal on reaalne ja et ma pole kunagi üksi. Kõiksuse kõrgeim isik kuulab mind, miks ma ei peaks siis tundma end väärika ja rõõmsana?” Veendunud, et „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”, ütleb õde: „Ma püüan teistele oma abi pakkuda midagi vastu ootamata. Kui ma mõtlen kellegi peale, et kuidas saaksin teda aidata, tunnen sisemist rõõmu.” (Ap. t. 20:35.) Jah, selle õe osaks on Jehoova ja ta tunneb rõõmu tema teenimisest.

18. Mis mõttes võid sina olla Jehoova osa?

¹⁸ Olgu su olukord milline tahes, sa võid tõendada, et Jehoova on su osa. Kui sa seda teed, oled arvatud tema õnneliku rahva hulka (2. Kor. 6:16, 17). Nõnda saad sina olla Jehoova osa, nii nagu olid mõned varasematel aegadel. (Loe 5. Moosese 32:9, 10.) Just nagu Iisrael oli Jumala omand rahvaste keskel, võib Jumal ka sind enda omaks pidada ja sinu eest hellalt hoolt kanda (Laul 17:8).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

Kuidas sa saad näidata, et Jehoova on su osa, ...

• kui otsid esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust?

• kui hindad vaimutoitu?

• kui kuuletud Jumala käsule abielluda ainult Issandas?

[Küsimused]

[Väljavõte lk 13]

Jehoova saab meie osaks, kui paneme tema teenimise oma elus esikohale

[Pilt lk 15]

Jeremija eeskuju on julgustav